Raamat: Ada Byron Lovelace and the Thinking Machine

ada lovelace1v

Kas sa teadsid, et maailma esimese arvutitarkvara kirjutas naine? 19. sajandil elanud Inglismaa matemaatikut Ada Lovelace’i peetakse esimeseks programmeerijaks ja tema järgi on saanud nime ka üks programeerimiskeeltest – Ada.  Ja täna on Ada Lovelace päev! Sel puhul otsisime lastega riiulist välja imeilusa pildiraamatu Ada elust.

Raamat: Ada Byron Lovelace and the Thinking Machine
Book Depository link */ Amazon UK link *
Autor: Laurie Wallmark
Illustraator: April Chu
Kirjastus: Creston Books, 2015

* Tegemist on affiliate linkidega.

Continue reading

Montessori koolitus – minu ahhaa-hetked

maalitund

Kui ma veel koolitüdruk olin, siis olin ma üks neist vähestest lastest klassist, kes vabatahtlikult võttis ülesandeks teha uurimistöid erinevates ainetes. Need ei olnud õrnalt ka kohustuslikud, mingeid lisaboonuseid sellega ei kaasnenud, kuid kui õpetaja semestri alguses küsis, kes soovib teha, siis miskipärast ma tõstsin ikka käe ja valisin teema. Kui siis tähtaeg kätte jõudis, ei jõudnud ma end ära kiruda, et miks ma küll selle kohustuse võtsin :) Kuni järgmise korrani – ja taas kord leidsin end raamatukogust kirjandust lappamas. See oli sisemine motivatsioon, mis pani  mind  selliseid lisaülesandeid võtma.  Sest aine oli huvitav ja uurimustöö formaat ise väljakutset pakkuv, ikkagi tavapärasest koolitööst erinev. Continue reading

Raamatusoovitus: klassikalised muinaslood uues võtmes

bethan woollvin 1v

On mõned lasteraamatud, mis ma ostan endale. Ettekäändeks on muidugi lapsed, aga tegelikult tahan ma neid ise lugeda :) Bethan Woollvini raamatud on ühed neist. Esialgu tellisin ma Rapuntsli ja see meeldis nii mulle kui lastele väga, et otsustasin ja teised kaks tellida. Need raamatud on klassikaliste muinasjuttude ainetel aga vimkaga – Punamütsike teeb hundile tuule alla, Rapuntsel pole ka mingi tossike ja kavaldab nõia üle. Hans ja Grete aga on hoopis paharetid, kes hea nõia maja segi pööravad. Continue reading

Blogimise telgitagustest ja äppidest, mida ma kasutan

loodusenägu

Iga aasta alguses seisan ma sama dilemma ees: saabub kodulehe majutuse arve ja ma esitan endale taaskord küsimuse – kas ma jätkan Mutukamoosiga? Igal aastal leian ma vähem aega blogimiseks ja kui juba pikem auk on sisse tulnud, siis on veelgi raskem uue postitusega algust teha (kuigi mustandeid on mul kümneid ja pilte teen ka jooksvalt selle mõttega, et kunagi tahaks blogida). Nii jäi mulle silma Blogiauhindade kampaania ja otsustasin end sel aastal sinna üles anda, et äkki siis ma blogin rohkem – sest konkursil oleks ju piinlik kui ma ei ole sel aastal üldse bloginud :) Samamoodi võtsin ma end kokku nädalal kui võtsin üle Montessori Eesti instagrami konto ja pärast oli hea tunne, et hoogtööna said kirja pandud mitmed postitused, mis seni oma aega ootasid.

Mõnikord muidugi tekib mul küsimus, et miks üldse blogida. Aga siis kirjutab keegi armsa kirja, kuidas minu postitused on teda inspireerinud ja siis mu süda sulab ja siis ma leian, et ma ikka peaks… Teine põhjus on egoistlik – ma tunnen, et minu kirjutamine vajab veel palju arendamist ja kuidas veel oma kirjasoont lihvida kui mitte blogides.

Nii, head sõbrad – et Mutukamoosile üks pikk pai teha, siis enne edasi lugemist käi ära Blogiauhindade hääletamise lehel ja anna Mutukamoosile hääl Kasulike blogide kategoorias.  Hääletades saad valida igas kategoorias kolm lemmikut ja kui tahad, siis ainult ühe. Kuni sa hääletamas käid, siis seniks üks ilupilt siia meeleolu loomiseks :) Continue reading

Ettevalmistatud keskkond õues

mänguväljak_022

Montessori pedagoogikas on oluline osa õppeprotsessist ettevalmistatud keskkond. See tähendab, et keskkond on lapse jaoks nii inspireeriv ja õpetlik, et täiskasvanu roll on lihtsalt suunata, mitte õpetada. Kuna meie pere lapsed käivad täiskohaga tavakoolis ja -lasteias, siis korralikku Montessori-kasvatust me rakendada ei saa, kuid ettevalmistatud keskkond pakub Montessori koduseks rakendamiseks ideaalse võimaluse. Peale pikka tööpäeva ei ole mul võimalust lastega nii palju tegeleda kui tahaks, kodutööd nõuavad oma osa. Kuid olen püüdnud nii teha, et neil ka ilma minuta oleks võimalik õppida. Siin tulebki mängu ettevalmistatud keskkond – et lastel oleks mitmekülgsed võimalused avastamiseks ja uurimiseks. Loomulikult käib keskkonnaga käsikäes temaatiliste raamatute kooslugemine ja kõikidele laste küsimustele vastamine. Allpool panen kirja minu nägemuse õuekeskkonna kujundamisest, mille olen kogunud nii Montessori- kui teiste lapsekasvatusteemaliste artiklite lugemisest.

P.S. osalen sel aastal Blogiauhindade konkursil. Kui sa soovid Mutukamoosi poolt hääletada, siis saad seda teha Kasulike blogide kategoorias.

Continue reading

Inspireeriv looduseriiul

looduseriiul_02

Käsi püsti, kelle laps tuleb õuest, taskud pungil varandust täis? Ja mida siis kõikide nende kivikeste, kastanimunade, linnusulgede ja teokarpidega peale hakata? Meie igapäevane praktika kippus olema see, et leidsin neid iga kapi nurga pealt ja siis sain riielda kui mõne ülitähtsa kivikese olen kõrvaldanud (või siis ei saanud me magama minna, sest see kivi oli vaja kaissu võtta). Continue reading

Lemmikuim aiaprojekt 2018 – heinamaa labürint!

heinamaa labürint5

Kuidagi on nii juhtunud, et igal suvel me katsetame aias mõne uue lasteatraktsiooniga. Ülemöödunud aastal oli selleks suur päevalillepeenar ning värviderohke suvelillepeenar, möödunud aastal aga heinamaa labürint. Labürindi alge oli olemas ka eelneval suvel, kuid siis me niitsime lihtsalt niidetavale murule rajad sisse ja lasime kõrvalt veidi kõrgemaks kasvada. Seekord aga andis labürint ikka labürindi mõõdud välja, sest kohati oli taimestus üle pea. Continue reading

Kogu pere raamatulogi

raamatulogi_234v

Möödunud sügis oli meie pere jaoks muutusi täis – esimene laps alustas kooliteed! Sellega seoses kasvas hüppeliselt tema huvi lugemise vastu ja tõusis teemakorda iseseisev raamatute lugemine. Et seda indu üleval hoida ja lapsi ning ennastki lugema motiveerida, otsustasin teha visuaalse raamatulogi.  Continue reading

Kuidas meil Nipiraamat külas käis

nipiraamatu kodulugu_v

Detsembrikuu Nipiraamatust võite leida meie kodu loo.  Selle artikli saamislugu on üsna pikk, sest ajakirjanik Laura, keda mina tunnen tegelikult Lauravihiku Laurana, võttis minuga ühendust juba kevadel, et äkki võiks meile külla tulla :) Oi, kuidas mind hirmutas see mõte. Meil on ju kõik veel pooleli! Ma üritasin Laurat ka hirmutada, kirjeldades talle, kuidas meil siin ainult üks sein vaadatav ja seal ainult ja seal…  Aga Laura ei lasknud end hirmutada ja rahustas mind järjekindlalt maha, tema on ju instagramist näinud, et meil pildimaterjali küll. Kevad venis suveks ja suvi sügiseks ja siis sai Eveli kartus murtud ja nõustusin Laurat ja tema kaamerameest meie uksest sisse laskma, enne kui teise majapoole lammutustööd algavad. Continue reading