Me hakkasime Tirtsuga beebiujumises käima umbes siis kui ta oli kahekuune. Praegu takkajärgi vaadates on see üks parimaid otsuseid üldse, kuigi põhjused, miks me temaga ujumas käima hakkasime ja miks me praegu ikka veel käime, on muutunud.

Miks minna beebiga ujuma?

Väidetavalt on ujumine beebile arengu seisukohalt väga kasulik:

• see karastab
• on lihtsam säilitada sünnipärast ujumisrefleksi
• leevendab lihaspingeid
• annab lapsevanematele kindlust lapsega tegelemisel
• loob häid emotsioone

Meie tee beebiujutamise juurde sai alguse peamiselt “lapsevanema teostamata unistuste” kompleksi pärast. Ma ise ei ole väga hea ujuja ja kardan pead vee alla panna ja olen kogu aeg kadestanud neid, kes suudavad vett täiega nautida. Minu soov oli, et mu lastel neid hirme ei tekiks… Samuti inspireeris mind Pelgulinna Perekeskuse isade ujumise tund, kus ujumas on beebid koos isadega. Milline hea võimalus isa-lapse sideme tugevdamiseks ja emale puhketunni andmiseks!

Täna, pea kaks aastat hiljem, käime me ujumas kogu perega ja minu jaoks on see üks nauditav õhtupoolik. Tunneme mehega mõlemad rõõmu Tirtsu edusammudest, Tirts ise on ka ujumisest väga vaimustuses ja läheb alati särama kui sellest juttu teeme. Basseinis on ta väike elurõõm ise. Samuti olen hakanud hindama ujumisoskuse elupäästvat funktsiooni ja hetkel ongi meie treeningud suunatud sellele, et laps suudaks vette kukkudes ise välja tulla või vee pinnal püsida.

Loomulikult ei saa ma kõrvale jätta karastumist ja immuunsüsteemi tugevdamist. Siin mängivad kindlasti paljud muud tegurid ka rolli, kuid Tirts on meil tõesti vähe haige olnud. Praegu on Tirtsul esimest korda elus köha ja ma olen kohe nõutu – ei tea, mida sellises olukorras teha…

Niisiis, kuidas meil kõik see protsess on kulgenud?

1. Alustasime Pelgulinna Perekeskuse titade vanniujutamisest umbes siis kui Tirts oli 2-kuune. See toimub treeneri juhendamisel veidi suuremas vannis kui on kodune vann. Sobib umbes kuni 3. elukuuni (sõltub rohkem lapse suurusest, sest vann jääb talle lihtsalt väikseks). Eks alguses oli nuttu palju ja mõnikord jäi tund väga lühikeseks (10 min näiteks). Sõltus väga palju lapse tujust, nt mingitel kellaaegadel olid tal gaasivalud ja siis ei olnud kõige parem aeg ujuma minna. Treeneri soovitus oli alati lõpetada hea tujuga, et lapsel ei jääks vees käimisest halba mälestust.
2. Umbes 3-kuuselt hakkasime käima basseinitundides. Küll minuga, küll papaga. Oli igasuguseid päevi – küll rõõmsaid, küll suure nutuga. Enamasti oli suurem nutt riietusruumis. Ilmselt siis väsimusest, väikesed väsivad ikka väga ruttu ja ootamatult ära ja alati ei õnnestunud 30 min tundi lõpuni olla. No ja mõned harjutused ja poosid ei meeldinud talle ka.
3. Siis mingi hetk, ei mäletagi enam millal, hakkasime ujumas käima kogu perega. Ja siis läks asi oluliselt paremaks. Näiteks avastasime, et kui loopisime Tirtsu meie kahe vahel, et ta sukelduks, siis hakkas talle sukeldumine lausa meeldima! Varem üksi käies kippus sukeldumine tähendama kas otse vette viskamist või siis basseini äärelt hüppamist ja see ei istunud talle kohe kuidagi.
4. Praegu tegeleme aktiivselt sellega, et Tirts oskaks enda vee peal püsimiseks kinni haarata abivahenditest – basseini ääretorust, nn nuudlist, veemadratsist jne. Kuigi ta ujub vee all juba päris pikalt, siis seni ta veel ise vee peale hingama ei osanud tulla. Viimastel tundidel on ta aegajalt seda siiski teinud, kuid vahelduva eduga ja see oskus vajab veel kinnistamist.

Mõned soovitused:

• Ei tasu karta, et mis saab kui lapse käest pillad või vajub kogemata vee alla. Tegelikult saab ta vees täitsa hästi hakkama ja korraks vette kastmine ei tee talle midagi.
• Treening peab toimuma läbi mängu.
• Leidke oma lapsele sobivad harjutused. Nt meie saime Tirtsu sukelduma alles siis, kui hakkasime teda kahe vahel loopima – “Mine uju emme juurde!” ja lased vees lahti. Tirtsule ei istunud klassikaline sissekastmine ja samuti mõned muud klassikalised treeningvõtted. Katsetasime, kuni leidsime võtte, mis tema puhul toimis. Siin oli palju abi treenerist, kes pakkus erinevaid variante.
• Kiitke ette ja taha. Kui teed harjutust, mis lapsele ei meeldi, siis kiida hoolikalt ja ta saab lihtsamini aru, mida temalt oodatakse.
• Ärge jätke pikka pausi. See isegi ei ole oluline, kas käia 1 või 2 korda nädalas (meie käime reeglina ühe). Oluline on, et ei tekiks pikka pausi – nt kuu ja kaks on juba päris pikk paus. Siis võib tekkida veehirm, millest lahtisaamiseks kulub kaua aega.
• Mida väiksem beebi, seda rutem väsib (ka 15 min). Dushiruumi protest on tavaline, ei tasu sellest end heidutada lasta.

Järgmises ujumiseteemalises postituses jagame  kogemusi, kus oleks hea beebiga ujumas käia ja millist varustust vaja läheb. Kui teil on konkreetseid küsimusi selle teema kohta, siis andke kommentaarides teada ja püüame ka neile vastata (kui oskame).

Lõpetuseks mõned videod ja artiklid beebide ujutamisest:

• VIDEO: Ökobeebi koostatud beebide ujutamise treiler. “Tegemist on ülevaatliku videoga vastsündinute ja beebide võimetest ujuda, sukelduda ja nautida vees mängimist.” Filmitud on Pelgulinna Perekeskuses ja saab ülevaate nii vannitujutamisest kui basseinis ujumisest.
• VIDEO: Esimesed võtted beebide ujutamises. Filmitud Pelgulinna Perekeskuses. Kuidas hoida last selili ja kõhuli ujudes, hüpitamine, sukeldumine, jne.
• Veel ujumise asendeid ja näpunäiteid laste füsioterapeudilt Piret Suurelt. Pildid ja kirjeldused.
• Milleks ujumine hea on? Keri alla – ujumise kasu, millistes basseinides beebiga hea ujumas käia, jne.

Millised on teie kogemused lapse ujuma õpetamisega? Head nipid ja soovitused?

Kui leidsid selle artikli kasuliku lugemise olevat, siis anna sellest ka meile märku – me toitume positiivsest tagasisidest! Ja alati on teretulnud sõpradele soovitamine. 

Beebiga ujuma – meie pere kogemus. Osa 2.