Elu lastega Belgias, 2. osa

Belgias laste kasvatamine

Jätkame külalispostitusega Belgia lastekasvatuse teemal. Esimeses postituses saite lugeda, millised on Belgia lasteaedade olmetingimused võrreldes Eesti omadega. Täna räägime Belgia koolisüsteemist üldiselt.

Belgia koolisüsteem on üsna kirju.  Tasuta lasteaeda saab lapsed panna alates 2,5 eluaastast, enne seda on 3. elukuust sõimed – riiklikud vanematele, kes töötavad ning erasõimed jõukamatele ja nõudlikumatele. Ka riiklikud sõimed on tasulised ning võivad olla kuni 18% mõlema vanema töötasust! Seega jõukamatel tuleb niikuinii odavam valida erasõim, kus on kindel kuutasu alates 700 eurost kuus.  Erasõimesid ongi rohkem ja need on väga kenad, näiteks mahetoitu pakkuvaid on Brüsselis lausa terve kett, aga kuumaks ulatub tuhande euroni. Sõimejärjekorrad on väga pikad ja tihti on töötavate vanemate lapsed kuni lasteaiani hoidjate või vanavanemate seltsis. Kuna sõimedes käivad tihti beebid, siis seal on olme palju puhtam kui lasteaias, aga ruumi on vähem ja õueala mõnikord polegi.

Emadel on kombeks osalise ajaga töötada, sest kooli- ja lasteaiapäevad on ametlikult vaid 15.30ni, kolmapäeviti vaid 12ni. Kuna enamasti lasteaedades näiteks muusikatunde või trenne pole, siis ongi kolmapäev pühendatud nendele ning vanemad viivad lapsi erinevatesse huviringidesse.  Kooliastmes on lastel väga palju erinevaid väljasõite, näiteks mere äärde, metsa, mägedesse, muuseumitesse või kasvõi spordikeskusse. Minu 3-aastane sai juba lasteaias korra käia suures spordihallis terve hommikupooliku, kus tutvustati erinevaid spordialasid.

Riiklikud lasteaiad on enamasti flaami, vallooni või saksa omavalitsuste haridusministeeriumite hallata, lisaks sellele on ka kohalike omavalituste hallatavad koolid ning õppemaksuta erakoolid.  Üldiselt räägitakse ikka kas hollandikeelsest või prantsuskeelsest haridusest ning esimest peetakse paremaks. Minu vähesed kohalikud tuttavad on enda lastele valinud hollandikeelsed koolid, olgugi, et ise kuuluvad nad prantsuskeelsesse kogukonda.  Erakoolid on enamasti aga konfessionaalsed, tihti katoliku, protestantliku vms taustaga, aga on ka lihtsalt mingit erilist õppemeetodit kasutavad koolid. Võrreldes Eestiga on usulise taustaga koole siin väga palju ja nende poolt pakutavat haridust peetakse päris heaks.  Erakoolid on enamasti tasuta, eriti konfessionaalsed.

Kuni 6. eluaastani on eelkool ehk Eesti mõistes lasteaed vabatahtlik, kuigi olen kuulnud nii mõneltki hollandikeelses koolis käiva lapse vanemalt, et seal nõutakse lapse puudumise korral arstitõendit.  Minu lapse omavalitsuse hallatavas eelkoolis puudub igasugune kontroll ning nõue lapse puudumisest teatada.  Kohustuslikku kooli saab lapse erandjuhtudel panna aga juba 5. eluaastast. Nähtavasti on üleminek eelkoolist lihtsalt nii sujuv, sest kodutöid hakatakse vaikselt andma juba lasteaias.

Alusharidus kestab igal juhul kuus aastat umbes 12. eluaastani, edasi jätkub 6 aastat nö teisest (kesk)haridust, kus on võimalik spetsialiseeruda tehnilisemaks, artistlikumaks või lihtsalt minna keskteed. Kogu õpe on jaotatud tsükliteks ning suur rõhk on keeleõppel, eriti kiidetakse selles osas hollandikeelset süsteemi, samas kui prantsuskeelsetes koolidest sama õppekavaga nii häid keeleoskajaid ei tule. Aastat kordama jääda on siin väga tavaline. Katsed selleks, kas õpilane on valmis edasi liikuma algavad juba algkoolis. Kõrgkooli saab sisse keskkooli diplomiga, enamasti katseid pole, seega jätkab suur protsent õpilastest kõrgemates koolides. Ka ülikoolid on siin enamasti odav lõbu, õppemaks on  rohkem sümboolne, aga siiski olemas. Lisaks muidugi tuleb tasuda igal koolitasemel õppevahendite ja õpikute eest.

Kui rääkida koolirõõmust, siis vastupidiselt kehvale olmele, paistab seda siinsetel lastel päris palju olevat.  Ka õpetajad on tasustamise osas Euroopas esirinnas ja lasteaiaõpetajate päevad lõpevad juba 15.30 ajal. Kõik oleneb muidugi koolist, aga lapsi vaadatakse rohkem individuaalsemalt, halb käitumishinne ei tee last veel kooli sobimatuks, sest mõnes aines on ta ikka tugev. Koostöö vanematega on väga tihe – vanemad organiseerivad kogu huvitegevust, pikapäevarühmi ning käivad niisama paljudel üritustel.

Loe ka: Elu lastega Belgias – 1. osa

Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga