Kui Tirts näeb mind harja ja kühvliga toimetamas, tahaks ta hea meelega aidata. Ma olengi siis andnud talle, kuid üritus on lõppenud pettumusega (tema jaoks), sest ta ei ole puru suutnud kühvli peale pühkida. Andsin talle proovimiseks suuremad asjad pühkida – kastanimunad. Montessori metoodikast oli meelde jäänud ka põrandale ruudu teipimine.

Nii suurte asjade pühkimine oli edukam kui saiapuru pühkimine, kuid meie väike idealist sai siiski suht ruttu pahaseks kui kõik kastanimunad sõna ei kuulanud. Ühe korra pühkis ta ilusti kõik ruudu sisse, kuid  kui teist korda kastanimunad laiali puistasime, siis ta huvi kadus. Jätsin tegevuse talle kättesaadavaks, et äkki tahab ise uuesti proovida, kuid kahjuks mitte. Proovisime mõne nädala pärast uuesti, kuid suurt huvi ta kahjuks üles ei näidanud. Proovin mõne aja pärast näiteks ubadega ja seekord võtan ka ämbri kasutusse (hea näide blogist How We Montessori).

Sellest, et meie teibiruut ei ole päris ruut, ärge laske end häirida. Tirts soovis ka teipida ja leidis, et peab just sellise kujundi tegema.