Odav või kallis mänguasi – kumba valida?

…ehk jutt sellest, kuidas ma odavamat mänguasja valides ämbrisse astusin. Eelmisel aastal oli mul suur soov soetada Tirtsule sarnane magnetite mäng nagu on see Geo fantaasia (jah, seesama, mis käimasoleva kingiloosi auhinnaks). Eestist ma sellist ei leidnud (PapaOpa valikus tol hetkel veel ei olnud). Andsin siis oma välismaal viibivatele “agentidele” soovist teada. Peagi helistaski mu õde, kes oli tol hetkel Ukrainas reisimas, et leidis sellise magnetitega mängu ja hind on ümberarvutatuna ca 10 eurot. Ma olin üliõnnelik, sest Amazonis oli selliste mängude hinnad ikka 30 euro kanti. Loomulikult osta ära!

Sain kätte, olin õnnelik ja Tirts isegi veidi mängis sellega. Aga tunne ei olnud õige. See oli kole. Ega plastmass kohe iseenesest kole ei ole, meil on plastist asju ka ikka omajagu. Aga see mäng kohe karjus odavuse järele – magnet paistis plastist läbi ja kõik detailid paistsid seetõttu kohati määrdunud.magnetite mäng1-1

Siis tuli Tirtsu sünnipäev ja saime kingituse teiselt agendilt – samuti magnetitega kujundite moodustamise mängu. Aga see oli puidust, Djeco oma. Ja teate, kui ma seda katsusin – see oli mõnus! Arvake ära, kumb mäng meil enam kasutuses on? 🙂 Kontrast Ukraina tootega oli nii suur, et ma sain väga ehedalt aru, miks rõhutatakse kui oluline on, et laste mänguasjad oleksid ilusad ja kvaliteetsed.

magnetite mäng-1

Mängust endast ka. Tirts ei oska veel ise juhendite järgi pilte kokku panna, seepärast me teeme seda koos. Ta ise valib, mis looma või putuka kaardi me kokku paneme. Kui me oleme neid piisavalt palju koos kokku pannud ja ta on hoos, siis võib juhtuda, et ta mõtleb ise mõne looma välja 🙂 Üldiselt on selle mänguga jälle nii, et mida vanemaks ta saab, seda suurem on ta keskendumisvõime ja seda kauem korraga mängime. Alguses (ca aasta tagasi, ehk siis 2-aastaselt) ei suutnud ta üle ühe kaardi vastu pidada.

See postitus on mul meeles mõlkunud juba üle poole aasta, aga kuna hetkel on käimas PapaOpa kingiloos, kus sarnane mäng auhinnaks, siis võtsin end kokku, et mõtted kirja panna 🙂 Kindlasti tasub tähele panna, et auhinnaks ei ole täpselt samasugune mäng, nagu siin piltidel. Auhinnamängu ma ei ole oma silmaga näinud ja ainult oletan, et on sama loogikaga asi. Aga kuna meile see mäng nii meeldib, siis valisin teile kingituseks analoogi 🙂

Kas teil on ka sarnaseid “ämbreid” juhtunud, kus raha kokkuhoiu eesmärgil ostate ikka väga vale asja?

Head loosiõnne!
Eveli

Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või registreeru uudiskirja saajaks. Uudiskirja saadan välja kord nädalas või harvemini.

7 thoughts on “Odav või kallis mänguasi – kumba valida?

  1. Toadraakon says:

    Oojaa, ma loodan, et ma üldplaanis olen nüüdseks õppinud, et odava asja ostmine ei ole üldjuhul kokkuhoid (ei ebakvaliteetse toidu, jalatsite, mänguasjade ega muuga).
    Viimane prohmakas oli kui tahtsin suurte nuppudega nupumängu lapsele osta (http://www.4kids.ee/quercetti-nupumang-junior/), aga kallist ei raatsinud võtta. Samas on see hea asi, sest saab näpuosavust jm harjutada ning samas plaadi auke kasutada näiteks nööriga mustrite tegemiseks. Ostsin odava ja täielik jama, nupud ei lähe üldse normaalselt aukudesse. Ja lõpuks ostsin ikka teistsuguse ka.
    Legodega on ka nii, et muud kui orginaal-legod ei lähe ikka üldse nii hästi kokku ega püsi hästi koos.
    Isegi lihtsa asja puhul nagu pall võib halva valiku teha.
    Ja kui igasugune odav jama ostmata jätta saab igasuguseid asjalikke asju hoopis osta.

    • mutukamoos says:

      Kusjuures Montessori vahenditega pidi ka nii olema, et kuigi turul on palju odavaid koopiaid (Hiina!), siis need ei pidanud hästi töötama. Just need näited, mis sa tõid – nupud ei lähe aukudesse, uks ei sulgu jne.

  2. Mrs T says:

    Kogemus taldlihvijaga. Ostsime, et maal aiamajakest üle lihvida ja uuesti puidukaitsevahendiga üle võõbata. Mees arvas, et proovime, kas üldse taldlihvija on õige asi ja kas sellega saab ja ostis Handyman-ist miski 200 või 300 kroonise (täpselt ei mäleta, aga suht odav oli). No mulle tundus kohe, et see on jama, aga no kes see siis naist kuulab, eksole 😀 Ma üritasin teda veenda, et sellega saab ja konsulteerisime müüjatega ka ja et lähem ostame ikka K-Rautast selle Bosch-i oma … Maal sain sellega siis umbes pool tundi (no võib-olla ma liialdan, aga see oli umbes 5 aastat tagasi) lihvida, kui mootor läbi kärssas. Järgmisel nädalavahetusel läksime ostsime Bosch-i oma, mis oli küll kallis (numbritega võin mööda panna jällegi, aga vähemalt 800 krooni, ma pakuks küll), aga töötab siiamaani! Sellega on aiamajake korra täielikult üle lihvitud ja siis veel vastavalt vajadusele siit-sealt ja muid asju ka lihvitud. Väga korralik aparaat 🙂
    Üldiselt ikka proovin leida parima hinna-kvaliteedi suhtega asja ja lähtun isa õpetussõnadest: “Ma ei ole nii rikas, et osta odavaid asju!” 🙂

    • mutukamoos says:

      Mul on ka nii, et mida vanemaks saan, seda väsinum ma olen katkistest asjadest ja tahaks kohe seda õiget ja kauakestvat, et ei peaks niipea uue otsimisega tegelema 🙂 Aga eks valikute tegemine on raske ja aeganõudev, et teha kindlaks, kus hinna moodustab ainult bränd ja kus ka kvaliteet.

  3. Glacier says:

    Vanaema kinkis lapselapsele “mobiiltelefoni” – nägi välja väga peen ja tegi udupeent ja jubekõva häält. Ma mõtlesin, et järgmisel päeval kleebin kõlari mcgyveri teibiga üle, et nii hirmsasti ei lärmaks.. aga probleem lahenes minust sõltumatult – järgmisel päeval telefon ei teinud enam piuksugi.
    Sealsamas kõrval on meie enda ostetud FisherPrice’i mobiil, mis loeb numbreid ja tähti – ja kannatab ka (reaalses elus) kolmandalt korruselt alla viskamist ilma suuremate kahjudeta. Ja noh, plastik või mitte, aga vähemalt on see tehtud laste jaoks ja ema ei pea koguaeg käima ja tänitama, et ära viska, läheb katki. Mina ei taha see ema olla. Nii et Ikeast ostetud portselannõud on mängimiseks – ja kui läheb katki, siis läheb katki (3 kuu jooksul pole veel läinud). Olen ise eelistanud osta kalleid asju soodushindade ajal (nt oli Rimis mingil hetkel kõik mänguasjad -40%), osa asju tellida veebist (nt MyToys.de-st)m jne.

    Ja kui nii võtta, siis ka taaskasutuse ja looduse säästmise koha pealt – osta üks (kallis) asi ja kasuta seda palju aastaid – usun, et see on kindlasti mõistlikum, kui iga kahe päeva tagant lapsele mingi katkiminev vidin, või endale odavad uued saapad…

Vasta Elisa-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga