Järg postitusele “Montessori stiilis beebituba” ehk meie kogemus põrandavoodiga

Enne Pisipiiga sündi kirjutasin ma Montessori stiilis beebitoast, kus oli juttu ka põrandavoodist. Siis oli mul põrandavoodi kogemus ühe lapsega, kes oli üks rahulikumaid beebisid, keda ma tean ja seetõttu ei osanud ma ennustada, kas iga lapsega selline meetod toimiks. Nüüd aga on mul kogemus kahe erineva temperamendiga lapsega ja võin julgelt väita, et meie peres selline eluviis õigustas end igati.

Montessori uskus, et lapsel peab olema liikumisvabadus ja võimalus endal otsustada, mida ta hetkel teeb. Lapsevanema ülesanne on tagada ohutus. Kõigest täpsemalt saad lugeda eelmisest postitusest. Peale selle kirjutamist küsiti mult, et kas tõesti magas meil laps ilma võrevoodita? Jah Tirts magas küll võrevoodis, kuid sellel ei olnud ühte külge kunagi ees ja ta sai ise voodist välja alates sellest hetkest kui roomama õppis. Samasuguse lahenduse tegime ka Pisipiigale.

montessori põrandavoodi

Kummagi lapsega ei olnud meil seda muret, et ta läheks öösel salaja korteri peale kondama. Kui ta ärkas, siis hakkas kas kohapeal nutma või tuli meie juurde – mitte ei läinud meist eemale (voodid olid meil ühenduses öise imetamise hõlbustamiseks). Tirts magas mingil perioodil ka päevaunesid toas ja ka siis ta andis enamasti hõigetega teada, et ta on ärganud. Ma küll jätsin talle igaks juhuks kolisevaid mänguasju voodi lähedale, et ma kuuleks kui ta ärkab ja ei tee ise häält. Pisipiiga aga magab, kui ta just haige ei ole, kõik oma päevauned õues kärus.

Vast kõige keerulisem osa oli magamapanek. Sellist varianti meil kuigi tihti ei esinenud, et panen lapse voodisse, tulen ära ja ta jääb sinna magama. Ikka pidime uinumiseni juures olema. Siiski ma arvan, et ma oleksin pidanud juures passima ka siis, kui nad oleks võrevoodis olnud, kust nad ise lahkuda ei saa, sest nutta ma ei laseks ikkagi.

Põrandavoodi loogika Montessori järgi on see, et laps tajub ise, millal tahab magada ja läheb siis ise magama. Sellist asja meil väga ei juhtunud, ikka pidin ta ise voodisse viima. Kuid see (ise magamaminek) ei olnud ka põhjuseks, miks meil põrandavoodi lahendus kasutusel oli. Meil tuli see lahendus mugavusest – nii oli mugavam last öösel imetada.

Põrandavoodiga on üks aspekt, millega tuleks arvestada – kuidas tagada, et madrats piisavalt õhutust saaks? Lapse madratsit on lihtne õhutada, pöörata jne. Kuid kui on kasutusel selline lahendus nagu meil, et ka vanemate voodi on põrandal, siis võib juhtuda, et madratsi alla koguneb liigniiskus. Meil nii ei juhtunud, kuid blogija Madiken kirjutas, et nemad loobusid sel põhjusel põrandavoodist (Madikeni blogi on praegu kinni, ei saa linkida). Alternatiiviks oleks Jaapani stiilis madratsialused, mis on ka hästi madalad.

Pisipiigaga kasutasime sellist madalat põrandavoodi lahendust kolimiseni. Uues kodus on meil magamistoas külm põrand ja ei tulnud kõne alla, et paneks madratsi otse põrandale. Nii siis klopsis mees midagi vooditaolist kokku, kuid üldlahendus on ikka samasugune – lahtise küljega võrekas meie voodi küljes. Lihtsalt kõrgemal. Lapse liikumisvabadust see ei piiranud, sest siis ta oli juba aastane ja ulatus ise voodist alla tulema. Samuti ei olnud enam kukkkumisohtu. Selle pärast mulle väga meeldiski põrandavoodi lahendus, et pisikese beebiga sain rahulikult voodi peal olla, ilma kartmata, et ta maha kukuks. Ja kui kukkuski, siis sai pisikese ehmatuse osaliseks, mitte väga haiget.

Kui lugeda välismaiseid Montessori blogisid, kus ka põrandavooditest juttu, siis seal on enamasti üksiklahendus ehk lapse madrats on põrandal – omaette toas. Neil on kombeks beebi varakult (juba mõnekuuselt kui lausa mitte mõnenädalaselt) omaette tuppa magama panna. Väidetavalt see on ka osa lapse iseseisvuse kasvatamisest. Ma ei tea, kas selline nägemus on otseselt Montessori pedagoogika osa või pigem praktiseerijate tõlgendus (mis tuleneb kultuurilistest tavadest) aga minu kasvatuspõhimõtetega selline asi kokku ei lähe. Nii ma siis kombineeringi attachment parenting ja Montessori printsiipe – kuidas hetkel sobivam tundub :) Üks artiklinäide on siin.

Olge head, jagage kogemust, kellel veel põrandavoodi kasutuses on olnud!

Eveli

Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti. 

0 thoughts on “Järg postitusele “Montessori stiilis beebituba” ehk meie kogemus põrandavoodiga

  1. lambrine says:

    Nii tore lugeda, et põrandavoodi toimib! :) Ma pole kahjuks kummagi lapsega saanud erinevatel põhjustel seda kasutada. Küll aga on olnud meil põrandavoodi suurema lapsega ajutiselt kasutusel, näiteks sel perioodil kui võrekas toast ära läks ja päris voodi polnud veel tulnud, aga ka siis kui ta oli beebieas. Niiet süstemaatilist kogemust pole, mida jagada. Samas nii palju kui laps on saanud põrandavoodis magada, on see talle väga meeldinud. Sellist probleemi pole meil ka olnud, et ta oleks sealt jalga lasknud salaja. Pigem on paar korda ka nii juhtunud, et kuna me ise kasutame ka suvisel ajal põrandavoodit, siis on laps täitsa ise sinna magama läinud, kui väsimus on peale tulnud.

    • mutukamoos says:

      Meil on juhtunud, et Pisipiiga on põrandal mõne padja peal magama jäänud. Enamasti ta hakkabki uniseks jäädes seda mängu mängima, et sätib pead nukupadjale :) Siis saan aru, et vaja voodi (käru) poole suunduda. Kui ta hoida on, siis hoidjad ei oska neid signaale lugeda ja nii juhtubki, et korra selga keerates laps juba magab 😀
      Aga jah, ma ka hea meelega loen praktilisi postitusi teemal, kuidas teised on kodus Montessorit rakendada püüdnud 😉 (Vihje, eks! ;))

  2. Toadraakon says:

    Me panime oma madratsi otse põrandale, kuna laps magas meiega ühes voodis ja nii tundus lihtsam ja ohutum. Tahtsime õhutuse pärast panna resti alla, aga selleni ei jõudnudki, hoopis tuulutasime madratsit aeg-ajalt. Lisaks panime talle oma madratsi põrandale, aga lõpuks hakkas ta eraldi magama alles siis kui pikendatava voodi koju tõime (seda fännab nüüd sama palju nagu meie põrandamadratsil magamist). Ja kuna alguses oli ka madrats talle natuke kõrge, siis panime madratsi kõrvale vaibad. Ja meil ka laps annab kohe märku kui ärkab + meil magamistoal uks.

Vasta mutukamoos-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga