Reedesed mõtted. Sisustusajakirjadest ja muust

On reede õhtu. Lapsed magavad ja mees on ära. Päevasest linnaskäigust ja postkasti tühjendusest on laual ootamas mõned ajakirjad. Pere ja Kodu lapse terviselisa oli emotsiooniost. Ajakirja enda tellimisest loobusin mõnda aega tagasi tõdedes, et artiklid on liiga pinnapealsed. Siit leidsin ühtteist huvitavat lugemist, kuigi olen liiga väsinud, et lugeda artiklit, mille pärast ma ajakirja üldse ostsin – toidutalumatus. Järgmiseks Nipiraamat, mis jäi käima peale Mareti kadumist. Võtan juba mitmendat kuud hoogu, et tellimus tühistada. Ka sel korral tõden, et lugeda ei ole midagi. Ehk lasen veel jõulunumbril tulla, võibolla on mõni hea meisterdamisidee? Vaevalt. Niih. Reloved. Uus inglisekeelne “tee-ise” ajakiri, mida olen juba kolm numbrit ostnud. Hirmkallis on. Iga kord luban endale, et ainult see üks. Aga projektid on huvitavad. Isegi Pinterestis pole selliseid märganud, rääkimata Eesti ajakirjadest (no ja Maretit ju enam ei ole nagunii… oeh). Uudiste lehest kaugemale ei jõuagi kui lähen midagi loetut googeldama ja kaon Pinteresti. Teen uue kausta “taaskasutus” ja hakkan pinnima. Tunnen end võimsa ja tegusana – ma suudan kõiki neid asju ju teha. Kõik need kasutuna seisvad riidehunnikud, mis on tallele pandud, et “varsti teen midagi” leiavad nüüd vaimusilmas rakenduse. Saan teada, et “Mori” on Jaapani tänavamood, mis vastab väga minu maitsele. “Mori (the Japanese word for “forest”) is a Japanese street fashion based on muted palettes and a cutesy, elfin, wood nymph style. A mori girl wears earthy colors and loose, vintage-inspired, often handmade pieces with multiple layers in the tradition of Europe’s lagenlook.” Kes teab MimoSti kleite, siis midagi sarnast. Jään unistama, kuidas ma olen osav õmbleja ja stilist, kes teeb kogu sellest kokku kogutud romantiliste pluusikeste hunnikust mulle nüüd ühe kleidi. Jah, mul on nüüd Pinterestis “Mori” kaust. Kuni uus leht ette laeb, loen vahelduseks kokku brauseri sakid. 52. Mul mees ikka käib mõnikord üle õla kiikamas, palju mul neid sakke lahti on. Siis on hea jälle nokkida. Ma ei tea, kas ta 52 ongi näinud… Ahaa, lagenlook, jälle uus termin. Saan teada, et mõni  nädal tagasi Hiiumaa kaltsukast leitud ese on selles stiilis. Satun jälle Gudrun Sjödeni otsa, kes tegi Muhu mustritest inspireeritud kollektsiooni. Tema looming on lummav ja taasarmun folki.

Laupäev on pooles päevas aga ma olen ikka vaevatud Mori hullusest. Pinterest on sõltuvust tekitav. Vahepalaks võtan käsile teise ajakirja – Kodu ja Aed. Lappan mingeid nummerdatud kodupilte ja läheb aega kuni taipan, et need on selleaastased Kauni Kodu konkursi finalistid. Hmm. Mitte üks ei tõmmanud tähelepanu, ei kutsunud edasi uurima. Mis see siis nüüd oli? Ei saa öelda, et ei oleks maitsekad. Lihtsalt kuidagi väga ühte auku seekord – minimalistlikud ja väheste detailidega. Minu jaoks igavad.

Postitus jääb sedapuhku avaldamata ja nädalake kerib mööda. Tekstil pikkust nagu on, aga sisu tundub mu jaoks poolik. Pole harjunud selliseid jutupostitusi tegema 🙂 Kuid kuna mul pole viimasel ajal mahti olnud midagi väga asjalikku kirja panna, siis katsetan lihtsama variandiga, sest tegin siin vahepeal otsuse, et pean oma kirjutamisoskust lihvima.

Selle vahepealse nädala jooksu potsatab postkasti uus siustusajakiri “Pööning. Ajalooga majad, aiad ja disainiklassika”. Mulle väga meeldib! Eks iga ajakirja esimesed numbrid ongi erilised ja teemad hoolega valitud, sest veel on, mille hulgast valida. Aga kuna see ajakiri ilmub harvem kui kord kuus, siis ehk jagub neid teemasid ka. Ega ma ei ole jälle esimestest lehtedest kaugemale jõudnud, aga need uudistelehed võtavadki kõige rohkem mõtteid enda alla – eeldusel, et nad tekitavad mõtteid. Sel korral on juttu lähiriikides olevatest näitustest. Art Nouveau on väga minu teema ja tekkis soov Riiga Art Nouveau muuseumisse minna. Igatahes – aastatellimus on tehtud ja järgmisel aastal saan uut ajakirja nautida.

On hommik, Pisipiiga on varane, teised veel magavad. Neiu toriseb: “Ma ei taha enam poiss olla!”. Paus, kus seletan, et ta hoopis tüdruk. “Tahan omaette (nimi) olla!”. Täna öösel magas värske kahene esimest korda oma voodis ja täitsa teises toas. See oli eksprompt otsus, sest viimasel ajal on õhtune magamaminek üks trall olnud. Kogu aeg on vaja tulla kontrollima, mis toimub õe toas. Nuh, nüüd siis teab ja magab ka seal. Esimene magamapanek uues kohas läks hästi ja võime rõõmsad olla. Hommikuks olid muidugi mõlemad meie juures 🙂

Kui te veel mäletate pilte Tirtsu toast, siis ega seal väga palju ruumi olnud. Nüüd enam ei ole üldse. 2/3 põrandapinda on voodite all ja siis killuke vaipa 🙂 Mis teha, remondiaegne olukord. Nii umbes järgnevad 10 aastat?

Tirtsul on lasteaiast vaba päev, Teeme aeglase hommiku ja kallasime geelpallid vee sisse. Nüüd ootame paisumist.

Ilusat algavat nädalavahetust!
Eveli

Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti. 

21 thoughts on “Reedesed mõtted. Sisustusajakirjadest ja muust

  1. lambrine says:

    Nii mõnus oli praegu hommikukohvi kõrvale seda postitust lugeda. Ja minu brauserisakid tervitavad Sinu omi. Mitte ei taipa, mis värk meestel nende sakkidega on. Miks neid ei või nii palju lahti olla?
    Aitäh igatahes Pööningu vihje eest, polegi enne sellest kuulnud, aga tundub olema huvitav. Ja veel tahtsin Su inspiratsioonivihikuid kiita, mida Instas nägin. Tahaks endale ka selliseid, aga aeg on viimasel ajal küll kuskile täiesti ära kadunud, niiet pinnin selle mõtte endale kuskile kuklasse tegemata ideede tahvlile.

      • lambrine says:

        Mulle see mõte väga meeldib kõik see, mis ajakirjas tegelikult huvi pakub, niimoodi kokku koguda. Kasutasin siin ükspäev Instas mõistet ‘vana aja Pinterest’ ja see sobib nii hästi nende vihikute kohta ka. Pinterest on tore, aga selline käega katsutav vihik veelgi mõnusam. Ma ise kasutan kalendri asemel sketchbook’i, kus on ka kõik ideed segamini to-do listide ja muu inspireerivaga, ja mulle selline vorm väga meeldib, selline vaba ja lohakas.
        Ja mulle meeldib mõelda, et äkki säilib mõni nendest asjadest järeltulevate põlvedenigi, siis on neil ehk huvitav vaadata, mille vastu meie huvi tundsime või kuidas maailma nägime-tajusime. Vähemalt ise küll vaataks huviga enda esiemade-isade selliseid vihikuid-märkmikke.

        See oli praegu nii mõnus postitus Sul reedehommikuste mõtete käima panemiseks. Loodetavasti tuleb neid edaspidi veel lisaks 😉

        • mutukamoos says:

          Mulle tuli ka sama paralleel – vana aja Pinterest 🙂 Ja hullult hea tunne on pärast see katkilõigatud ajakiri ära visata jälle üks asi vähem.

          Hiljuti sorteerisin ema juures oma noorepõlve asju ja sealt tuli ka üksjagu salmiku laadseid märkmikke välja. Sättisin aga tallele, et tütardel kunagi huvitav avastada. Minu arust nii tore ajastu märk. Mäletan kui põnev oli omal ajal ema vanu salmikuid lapata 🙂

          Ja aitäh! Ma vaatan kui veel soonele satun, siis ehk tuleb veel selliseid postitusi 🙂 Eks see on mul varemgi mõttes olnud aga kuidagi ikka tegemata jäänud. Kasvõi seepärast, et imelik on nüüd lobablogiks muutuda kui seni olid kõik rohkem praktilist laadi sissekanded.

  2. Kristiina says:

    Nii mõnus lugemine! Paneb kohe endal ka näpud sügelema. Aga veel ei ole leidnud sobivat aega. Küll aga olen sinu eeskujul ajakirju tükeldanud, varsti algab liimiõise osa 😀 aga täpselt sama tunne – hea on lahti saada neist virnadest 🙂

    Palju, palju õnne veelkord värskele kahesele. Algul tundus, et ta sündis ju palju hiljem, kui meie E aga tegelikult ainult neli kuud vahet…nagu polegi midagi. Igatahes vahvat maailma avastamist teile ja loodetavasti saab varsti jälle su mõtteid lugeda, need on põnevad. Ja veel – see ajakiri, Pööning, äratas ka minus huvi. Kõikidest teistest eesti sisustus ajakirjadest olen ma juba küllastunud, need on minu jaoks ammendunud, midagi uut oli juba vaja tõesti. Aitäh heade mõtete eest!

    • mutukamoos says:

      Aitäh, Kristiina! Kui nad on veel beebid, siis tundub mõnekuuline vanusevahe nii suur, samas mõne aasta pärast paneme nad kõik ühte patta 🙂 Kusjuures, mulle tundus ka, et teie E on palju vanem ja asjalikum ja meie E ikka beebi 😀

      Ajakirjadega kipub ikka nii olema, et mingi hetk hakkavad teemad korduma ja ammenduvad. Mõne juurde jõuad ringiga tagasi ja mõne juurde mitte kunagi. Kodu ja Aeda tellis mu ema aastaid tagasi päris pikalt ja nüüd kupatas kogu arhiivi mulle. Takkajärgi lugedes olen eriti tänulik aiandusalaste artiklite pärast, sisustus kipub ikka moevooludest sõltuma ja 10 a hiljem ei tasu hoidmist. Aga nüüd tellin ise ka Kodu ja Aeda ja just aia osa pärast. Kunagi ma pidasin seda kõige igavamaks osaks ja suureks ruumiraiskajaks seal ajakirjas 😀

  3. Anette says:

    Mõnus lugemine! 🙂
    Mina tellisin ka Maretit, see oli väga lemmik mul aga viimased numbrid enne Nipiraamatut jäid mulle igavaks. Nipiraamatule andsin võimalus aga ei meeldi ikkagi, peaks nüüd tellimuse tühistama ja mõne teise hea ajakirja leidma.
    Ja ma pean ka seda ajakirjade hunnikut lõikama hakkama, parimad palad vihikutesse kleepima. Mul on neid juba päris mitu kogunenud aga seisavad veel nukralt 🙂

    • mutukamoos says:

      Aitäh, Anette!
      Ma jõudsin Mareti tellimiseni alles viimase numbriga ja siis oli suur pettumus kui selgus, et see ongi viimane. Ma tahaks ka midagi head Mareti asemele leida…

  4. herz says:

    Mul ka sakitab suht tihti 🙂

    Lisaks tahtsin sama asja kommenteerida Kodu ja Aed kategoorias- need ilusaima kodu finalistid, mitte ükski pilt (kodu) ei kõnetanud. Ma saatsin ka oma kodu võistlustulle see aasta, aga ei hakka auhinnatseremoonile minema. Tundub igav valik võitjate rubriigis olema.

    • mutukamoos says:

      Oo, sinu kodu oleks küll olnud tore sealt finalistide hulgast leida. Aga ehk mõnel teise aastal. Ja Maakodul on ka ju oma võistlus. Saavad ideed veel küpseda ja jõuate rohkem ära teha.
      Kui aus olla, siis eks jah meie maitse järgi kodusid oligi viimastel aastatel palju finaalis ja eks nüüd otsustati veidi teise suunda vaadata.

  5. Lehti says:

    Mis puudutab Pere ja Kodu, siis mul hea meel tõdeda, et asi polegi ainult minus. 😀 Heietan ka juba mõnda aega mõtet, et pean tellimusest loobuma. Just sel samal põhjusel, et juttu nagu on, aga öeldud pole nagu suurt midagi. Kõik artiklid tunduvad kuidagi ühele poole (ära küsi, mis pool see on :D) kallutatud. Eriti ärritavad mind need kinnimakstud artiklid, milles valitakse “parimat”. Ei saa ju väita, et tegemist parimaga, kui ainult ühe firma asjad. Mõni äkki usubki?! 😀 Viimased kolm numbrit seisavad lauanurgal ja ootavad, et ma leiaksin aja neid lugeda. Muidu lugesin pikema autosõidu ajal, aga nüüd on kogu aeg hämar ja sõita pole ka kusagile vaja. 🙂
    Aga jah, ma ei tea, kas asi selles, et nüüd on endal kaks last ja kogemused või on tõesti ajakiri ise muutunud kehvemaks. Lugesin aeg-ajalt ka enne lapsi seda, siis tundus täitsa huvitav. Esimese lapse ajal sai nagu ka selle infokillu kätte, aga nüüd pole justnagu midagi lugeda.
    Aa, ja mis mind veel häirib. Enamasti on esikaanel ema lastega. Väga harva, kui sinna ka isa ära eksib.

    • mutukamoos says:

      Jaaa! Mulle tundus ka, et just need “parima” toote soovitused jne ei ole kuigi ausad. Kas just kinnimakstud, aga pinnapealsed kindlasti. Minu meelest ei ole ok kui ajakirjanik teeb tootesoovitusi puhtalt müügijutu põhjal. Ma oskan ise ka tootetutvustusi lugeda – mul on vaja ekspertarvamust.
      Eks veidi loeb see ka, et tõesti esmakordse vanemana óli rohkem küsimusi ja siis oli see ajakiri igati omal koha. Nüüd olen aga vist liiga palju lugenud ja kõik peavoolu asjad mulle ei istu.
      Ma esikaant ei olegi selles mõttes tähele pannud, aga nüüd kui sa mainid, siis ma olen ka häiritud 😀

      • Lehti says:

        Ma seda “kinnimakstud” ei mõelnud ses suhtes, et poleks ära märgitud, et tegemist reklaamiga. Tegelikult on (enamasti?) seal lehe äärel küll alati ka kirjas, et tegemist reklaami või promoga, nii et kui seda tähele panna, siis ka selge, et selle eest on makstud. Mind lihtsalt häirib see formaat, sest see on kuidagi liialt suunav minu jaoks. No ja milleks küsida nt Facebookis lugejate arvamust, et milline on parim söötmistool, kui “lugu” ise on täpselt kolmest ühe firma toolist. Pole ju väga erapooletu?! (Lihtsalt selgituseks, et keegi ei arvaks, et ma süüdistan P&K kesteabmilles, eks. :D)

  6. mutukamoos says:

    Ahjaa, kui rääkida peavoolu asjadest, siis aiateemalistes artiklites on mind ka hakanud häirima see, et nii palju kasutatakse kemikaale. Kõik soovitused on kuidagi mõne kemikaali kasutamisega seotud ja iga uue peenra rajamist tuleb alustada Roundupi kasutamisega :S

    • Laura says:

      Ma saan aru, et vist Reloved? Kus seda aga müüakse?
      Mis puutub aga neisse ajakirjadesse, siis olen nõus. Aga ehk oleme me tavalugejast veidi loovama ja uudishimulikuma lähenemisega ning seetõttu kaob ka artiklite ja ideede uudsus, mida kajastatakse? Ma pettusin Maretis päris tõsiselt siis, kui see sai mõned kuud enne lõppu uue kuue ja sisu. Kõik puhta reklaami täis ja müügi suurendamiseks kaanel kuulsused, mitte mõni inspireeriv pilt. Ega siis polegi muud, kui oma vihikuid koostada. 🙂

      • mutukamoos says:

        Reloved jah. Toidupoest olen ostnud. Otseselt pole jälginud, millisest, aga kuna ma enamasti Selveri klient, siis ilmselt sealt. Aga hind on krõbe – üle 9 euro 🙁

        Mareti ja teiste kodumaitse DIY õpetusi sisaldavate ajakirjade häda on jah sellest, et paljud ideed on Pinterestis käijale juba ammu nähtud. See pluss on, et on trükitud ja saad oma inspiratsioonivihiku jaoks välja lõigata 😀
        Aga asi jah ilmselt selles, et mul ehk kõrgemad nõudmised, et wau tunne tekiks.

        Kusjuures Reloved tagasiside puutöömeistrilt (oli eile külas ja lappas ajakirja) – et asjad on rohmakad ja uisapäisa tehtud. Saaks korralikumalt. Ja eks seal on sellist ameerikalikku lähenemist, mille meie talupojamõistus võiks välja filtreerida 😀 Mulle tundub, et DIY õpetusi teevadki rohkem asjaarmastajad kui spetsialistid, mis tähendab ka, et alati ei ole töövõtted õiged ja mõne asja puhul tekib küsimus, et kas see üldse kasutamist kannatab. Selles mõttes meeldib mulle A Beautiful Mess blogi, sest nad annavad hiljem tagasisidet, kui hästi nende tehtud asjad on vastu pidanud (küll aasta või kaks hiljem, aga ikkagi). Neil on seal nii mõnigi projekt olnud selline, mis mul kulmu kergitama paneb, et kas nii ikka on mõistlik teha 😀

  7. Alice says:

    Nii, nii mõnus postitus. Lugesin kohe esimese asjana su postitamise hommikul ja see andis kuidagi eriliselt mõnusa alguse päevale 🙂

    Ma pidasin ka kunagi sellist inspiratsiooni ‘raamatut’. Just eile leidsin selle ühest kolimiskastist ja proovin nüüd ühel päeval pilti teha ning oma blogisse panna. Praegu oli mõnda pilti küll naljakas vaadata, sest mood ja maitsed on aastatega muutunud ja mõned kleebitud pildid ei äratanud üldse enam samasugust ahvatlust kui aastaid tagasi.

    Mis asjad on aga Sakid?? Kas tab (inglise keeles) ehk siis lahtised internetilehed? Tundub, et tegu mingi kaasaegse eestikeelse sõnaga millest mul ei ole õrna aimugi 🙂

    • mutukamoos says:

      Aitäh, Alice! Teie kiitusi lugedes tunnen ma nüüd survet, et peaks suutma samamoodi edasi kirjutada (ja väga hästi ei taha välja tulla).
      Mul olid paljudele 10a tagustele ajakirjadele lipikud vahele pandud kui oli nt mõni sisustusidee, mis meeldis. Nüüd siis vaatasin ja üritasin aru saada, MIS mulle seal meeldida võis 😀 Mood muutub ja eks enda maitse areneb ka küpsemaks ja ei lähe nii kergesti iga röögatusega kaasa.

      Sakid jah tabid. Mu kõnekeelne arvutisõnavara kipub ka ikka inglisekeelne olema, sest siis kui ma arvutit kasutama hakkasin, oligi kõik inglise keeles ja ma olen väga aeglaselt (pigem sunniviisiliselt) eestikeelsele tarkvarale üle läinud. Nii kohmakas tundus see esialgu. Eestikeelse FB sain oma telefoni vist paar nädalat tagasi kui olin sunnitud selle tühjaks tõmbama ja kõik uuesti installima. Väga kentsakas on nüüd lugeda 🙂
      Pika jutu kokkuvõte – ma üritan kirjakeeles ikka eestikeelseid termineid (ehk sakke) kasutada kuigi kõnekeeles teisiti on.

      • Alice says:

        No sel juhul 52 sakki on tõesti hullult palju 🙂 Mul nii palju pole kunagi lahti olnud, aga huvitav on see, et minu mees kommenteerib ka alati kui mu arvutile pilgu heidab seda kui palju sakke mul lahti on 🙂 Mingi meeste värk vist 😉 No ja tema meelest on 10 ka juba liiga palju 🙂

Vasta Lehti-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga