Kuidas meie roteerime mänguasju

mänguasjade rotatsioon

Kirjutasin eelmises postituses, mida kujutab endast mänguasjade roteerimine. Täna siis kirjeldan, kuidas meil see asi toimub.

Ma ladustan mänguasju IKEA pappkastides, mis meeldivad mulle seepärast, et nad on odavad ning neil on kaas kasti küljes kinni ja peab seepärast paremini vastu. Samuti on nad piisavalt tugevad, et üksteise peale laduda. Miinuseks on see, et kasti sisse ei näe ja nii on ülevaade olemasolevatest asjadest veidi kehvem. Asjad on mul kastis teemade kaupa, nt:

  • Tirtsu suuremad pusled (nö klotsipusled), peenmotoorika vahendid
  • Pisipiiga pusled ja peenmotoorika vahendid
  • Pisemad pallid ja väiksemad konstruktorid
  • Rollimänguasjad (2x)
  • Muusikariistad
  • Tirtsu mõttemängud
  • Kostüümikast
  • Pehmed mänguasjad (eraldi teises formaadis kastis ja mujal)
  • Õuemänguasjad (õue panipaigas)
  • Vannimänguasjad – vannitoas ja ei ole roteerimisel
  • Ehitusmaterjalid (kokku kolm kasti – puidust klotsid, Lego Duplod ja rongirada)

Lisaks on mänge, mis neisse kastidesse ei mahu. Need hoian panipaigas riiulitel. Selle süsteemi miinus on see, et sarnase otstarbega asjad on erinevates kohtades (kastis ja riiulis) ja seetõttu mõne mängu olemasolu võib ununeda. Suuremad plastkastid oleks parem variant, sest neisse näeb sisse ja mahutavad rohkem. Aga nad on ka kallimad.

Mõned kastid on aegajalt pooltühjad, sest asjad on parajasti avariiulitel, aga ma teemasid segada ei taha, sest siis ei leia enam asju üles. Veidi udune piir küll jookseb peenmotoorika ja mõttemängude kastide vahel, kus jälgin rohkem mahutavust ja sinna satuvad ka lauamngud.

Ehitusmaterjalid – Lego Duplod, rongirada ja puidust klotsid

Nendega on nii ja naa. On hetki kui väljas on üks kolmest ja hetki kui kõik kolm. Kui ma näen, et mäng läheb selles suunas, et ehitusmaterjale on juurde vaja, siis ma toon teised kastid ka välja. Samuti olen ma suvel pigem hoidnud väljas kõiki neid kolme ja vähem peenmotoorika asju, sest siis käib meil palju külalisi ja lapsed pigem mängivad nende kolme kastiga. Või mängivad üldse enamasti õues ja siis on parem kui vidinaid on toas vähem.

Kaisukad

Neid on meil palju. Ja nendega mängitakse palju. Mingi kogus elab lastetoa seinariiulil. Mis sinna ei mahu, need panen silma alt ära ja siis aegajalt vahetan. Ise ma neid ostnud ei ole ja kui ma enne lapsi pööritasin sellise kingi peale silmi, siis nüüd näen, et ilma ikka ei saa. Meil küll on kõik pehmod väga armastatud tegelased.

Nukunõud, köögiriistad ja mängutoit

Kuna meil ei ole spetsiaalset mängukööki, siis võtsin vastu otsuse, et ka need asjad läksid rotatsiooni koos muu nukumajandusega.

Minifiguurid

Ponid ja Playmobil tegelased on meie peres uus teema alates möödunud jõuludest ja on seetõttu kogu aeg saadaval ja ei ole roteerimisel, sest Tirts mängib nendega kogu aeg. Samuti on kogu aeg saadaval nukumaja nukud, sest need on Pisipiiga lemmikud. Loomade minifiguurid on roteerumisel – koduloomad, põhjamaa loomad, lõunamaa loomad jne.

Autod

Meil on üks suurem kabriolett, mis on kogu aeg mängus, sest sõidutab igasugu loomi. Lisaks on mõned mudelautod, mis leiavad harva kasutust, kuid mida ma olen miskipärast ikka väljas hoidnud. Samuti seisab riiuli kõrval tuletõrjeauto, millega mängib Pisipiiga. Puldiga auto on roteerimisel. Liivakastiautod on õueasjade juures.

Lauamängud

Laste lauamängud asuvad samas kohas isa kollektsiooniga ja avariiulitele ei pane. Esiteks ei oska nad kahekesi koos neid  veel mängida (Tirts mõne sõbraga küll) ja teiseks armastab Pisipiiga neid laiali puistada. Mäng saadakse kas küsimise peale või pakume ise. Enamasti mängime ka siis ise kaasa.

Üldmotoorika

Ega meil toas suureks “võimlemiseks” ruumi pole ja seetõttu on enamus selle valdkonna asju õuemänguasjade juures. Praegu on toas kaks väikest võimlemisrõngast ja nendega tegutsetakse aktiivselt. Suvel, kui kasutada oli ka praegu remondis olev tuba, siis oli ka hüppeball. Üks pisem pall on ka toas.

Raamatud ja pusled

Mõlemale on pühendatud omad riiulid elutoa raamatukapis. Lastetuppa hetkel lihtsalt ei mahu. Ma olen ka kasutusele võtnud korvi, kus eksponeerida raamatuid, mida nad võiksid vaadata aga kuna seda korvi varem ei olnud, siis nad on ikka harjunud kapist raamatuid otsima. Aga valitakse ka korvist. Ma tahaksin väga raamatute jaoks saada sellist riiulit, kus jäävad kaanepildid näha, kuid hetkel on see meie jaoks veel tulevikumuusika.

Kui pusle tuli koos karbiga, siis on tükid samas karbis. Kui komplektis on kolm puslet, siis igale puslele on oma lukuga kotike, et tükid segi ei läheks. Raampusled (alusega pusled) on kas kokkupandult raamis või tükid samamoodi lukuga kilekotis (minigrip kotis) – olenevalt sellest, kas peale kokkupanemist jõudis üks väike tegelane selle uuesti ümber kallata või ei. Tirts ei tunne puslede vastu erilist huvi ja seetõttu on meil neid vähe (suuri karbiga puslesid on kaks ja seetõttu ma ei nurise ka ruumipuuduse üle). Nüüd on Pisipiiga seda maailma hakanud avastama ja temale olen hakanud vaikselt ostma.

Meisterdustarbed

Vat nendega on hullumaja. Ma katsetan nii ja naapidi aga head süsteemi pole veel leidnud. Üheks hädaks on see, et ega mul ei ole neid asju kuskil hoida sel hetkel kui nad väljas on. Väga püsivaid lahendusi ei ole mõtet ka ehitada, sest meil on siiski remont ja nagunii tõstame asju pea iga kuu ringi.

Pisemaid vidinaid hoian koos oma õmblustarvetega. Ostsin neile kruvikarpide laadsed läbipaistvad jaotustega karbid ja pühendasin paar karpi laste asjadele. Seal on templid, augurauad, kujundkäärid, karvapallid, sädeluspulbrid jne. Suuremad asjad on panipaigas ja nii jõuan jälle selle tõdemuseni, et sarnased asjad võiks olla koos, siis nad leiavad ka rohkem rakendust.

Üldiselt on see jätkuv töö, et saaks asjad kontrolli alla. Püüan leida tasakaalu, et mänguasjad oleksid ühelt poolt mitmekülgsed ja teisest küljest ei tekiks üleküllust. Mõne asja soetamisega olen kõvasti mööda pannud oma liigses agaruses. Näiteks kipun ma asju veidi liiga pikalt ette ostma, sest näen neid soodushinnaga müügis. Eks ma aasta-aastalt olen ikka targem ja suudan paremini hinnata, mis vanuses mingi asi huvi võiks pakkuda. Samuti olen ma ettevaatlik asjade äraandmisel, sest loodan, et vast ikka tekib veel huvi. Näiteks praegu ei ole meie majas beebinukud kuigi popid, kuigi mõni aeg tagasi veel täitsa olid. Variant oleks need  ära anda, aga kui lugeda Alice’i blogi, siis võib täitsa tulla aeg, kus beebinukuga mäng jälle aktuaalne on. Samuti on lapsed väga erinevad. Näiteks nöörimismäng ei pakkunud Tirtsule absoluutselt huvi, aga Pisipiiga mängis sellega ikka väga innukalt. Kui ma oleksin omal ajal Tirtsu reaktsiooni jälginud, siis oleksin võinud selle mängu ära anda.

Lugege ka eelmise postituse kommentaare, kus lugejad jagasid oma kogemusi mänguasjade roteerimisel.

Millised on teie kogemused – kas kasutuna seisvad mänguasjad leiavad hiljem rakendust? Või on mõned asjad ikka täiesti mõttetud (teie pere kontekstis)? Kuidas olete saanud lapsed mängima nende asjadega, mis neile esialgu huvi ei paku aga teie meelest võiks ikka mängida nendega? :)

Eveli

Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või registreeru uudiskirja saajaks. Uudiskirja saadan välja kord nädalas või harvemini.

3 thoughts on “Kuidas meie roteerime mänguasju

  1. Alice says:

    Kas sa ei tahaks nende IKEA pappkastide ette kleepida fotosid (või kasutada ‘stapler’ siis on pärast kergem fotosi eemaldada) kasti sisust? Võid neid samu fotosid 2 tükki välja printida ja siis näiteks teise hunniku fotosid eraldi väikesesse albumisse panna, et sa saaksid ise kohe ruttu näha mis sul kuskil ‘peidus’ on.

    Ma olen näiteks tööl (olen käitumisterapeud, praegu küll ametlikult ei tööta) kasutanud lastega ka sellist varianti, et mul on saadaoevatest mänguasjadest-mängudest lamineeritud mini fotod mis käivad takjatkrõpsuga aluse külge ja ma siis panen neile valikuks mõned välja mille hulgast nemad saavad siis neid valida ja nende nimel töötada. Seda süsteemi saab muidugi igaüks enda järgi sättida, aga mõte siis selles, et ka lastel endil oleks mingi valiku ja soovi võimalus.

    Ma ka algul, kui laps oli noorem, arvasin ja lootsin, et mingi aja pärast kasvab laps osadest mänguasjadest välja ja siis saab need ära anda ja ruumi tuleb juurde. Tegelikkuses olen saanud ära anda vaid tõesti beebidele mõeldud asju ja mõned mängud mis liiga titekad. Kõik ülejäänud asjad on sellised millega saab nii 2 kui ka 6 aastane või vanem laps veel mängida. Kõik oleneb lapsest- lastest ja lapse-laste mängustiilist.

    • mutukamoos says:

      Tulevikus ehk ei olegi välistatud, et ma saan pildid kastidele kleepida. Praegu ma tunnen, et asjad on nii palju muutumises. Ja kuna mul on printimine keeruline organiseerida, siis lihtsam on kirjutada. Aga see mõte on hea, et pildistaks kõik asjad üles ja siis teha arvutis kaust, kust hea lapata ja mälu värskendada.
      Ma ka praegu üritan kappi ruumi teha ja titekamaid asju ära anda aga see on suhteliselt keeruline, sest meile on võrdlemisi ajatud asjad sattunud. Päris beebiasjad on ammu ära antud, aga juba mudilase asjad on sellised, millega mõlemad tegelikult veel mängivad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga