Mida meie lapsed jõulukingiks said

mida kinkida jõuluks

Ma olen siin aegade jooksul jaganud erinevaid kingisoovitusi. Mida ma aga oma lastele kingiks valisin? Allpool annan ülevaate laste viimastest jõulukinkidest. Enamus neist olid minu valitud, välja arvatud perekingitusena tulnud lauamängud. Meil on vanavanemad juba mitu aastat palunud abi laste jõulukinkide valikul, sest valik on tõesti raske ja kui sa ei ole igapäevaselt mänguasja maailmas sees, siis on kerge ämbrisse astuda. Sel aastal proovisin eriti minimalistlik olla, sest tundsin, et tegelikult on meil mänguasju väga palju ja otseselt ei tunne ka vajadust millegi konkreetse järele. Allpool on minu kahe tütre jõulukingid.

lottie nukud

Kink 1 – Lottie nukk hobusega

Mulle meeldib Lottie nukk, sest erinevalt Barbiest on ta loomulike kehaproportsioonidega. Lottie tegelaste hulgas on esindatud erinevad nahavärvid, samuti mitmekülgsed ametid (sealhulgas tähevaatleja ja arheoloog). Lottiel on olemas ka oma poissnukud. Hiljuti välja tulnud Lottie Mia nukul on kõrvaimplantaat! Lottie  kaubamärgi sõnum on mulle igast küljest väga meelepärane – nende nukud näevad välja nagu lapsed (mitte naised-mehed), nuku kehaproportsioonid on 9-aastase lapse eeskujul tehtud, riided on mõnusatest materjalidest ja teemade valik julgustab valima aktiivseid hobisid (fossiilide küttimine, lohe lennutamine jne) ja olema sallivam erinevuste suhtes.

Meil on varasemast üks Lottie nukk olemas ja on ilusti mängimisele vastu pidanud, nii et kvaliteediga võib rahul olla. Kahjuks Eestis neid nukke ei müüda, küll aga on neid lihtne veebist tellida. Ma tellisin otse Lottie lehelt, kus alates 50-eurosest tellimusest ,mille tegin tuttavaga kahasse, saab tasuta saatmise.  Pakk saadeti teele Amazoni laost ja Amazoni kaudu on neid samuti võimalik tellida. Kui registreeruda uudiskirja saajaks, on võimalik ka pisike ale saada.  Tänu uudiskirjale sain ma teada, et oleksin võinud oma tellimusega veidi oodata, sest Black Friday raames tehti Lottiedele korralik ale. Eks järgmisel korral olen targem kui juhtumisi näiteks riideid juurde tellima hakkan.

kakemake väljakaevamiskomplekt

Kink 2 – väljakaevamiskomplekt ja raamat

Jõuluvana tõi ka möödunud aastal piigadele väljakaevamiskomplektid, mis osutusid suureks hitiks. Eelmisel aastal kaevasid nad sauruste luid, sel aastal sattusin “kalliskivide” kaevandamise komplektidele. Minult on küsitud kui vanadele lastele need sobivad – ma ütleks, et alates 5-6 aga pigem isegi vanematele. Kuigi Pisipiiga on alles neljane, siis kinkisime ka talle, sest see oleks palju tüli tekitanud, et üks laps kaevandab ja teine mitte. Talle meeldiski selle komplektiga asjatada aga tal ei ole veel piisavalt jõudu, et reaalselt neid tükke kivi küljest lahti lüüa. Kivi on tinglik sõna, tegelikult on tegemist kipsilaadse seguga, mis on ära tardunud.

“Kakemake ja suur pimedus” raamatu sai Pisipiiga. See on meil selle sarja raamatutest teine, sest raamatute advendikalendri raames tuli välja “Kakemake ja segaduse päkapikk” (praegu Rahva Raamatus alega).  Mõlemad raamatud on täielikud hitid ja mõjunud lastele vägagi inspireerivalt. Näiteks muutus peale segaduse päkapiku lugemist tubade koristamine oluliselt lihtsamaks 🙂 Suure pimeduse raamat aga inspireeris taskulambi valgel pimeduse otsimise mänge. Nüüd kui ma seda allolevat pilti hoolikamalt vaatan, saan ma ka aru, miks ühel hetkel Tirts mult puulusikat küsis 🙂 Tookord me leidsime küll asenduse aga analoogse taskulambiga asjanduse ta valmis meisterdas küll.

kakemake ja suur pimedus

“Lennujaama lutikad ei anna asu” raamatu sai Tirts. Kairi Look’i raamatud meeldivad meile väga ja kuna lutikad olid samuti alla hinnatud (Apollos senimaani), siis ma ei mõelnud kaks korda, kas osta. Praegu on see neil unejutu raamatuks (isa loeb) ja laste kommentaaride järgi saan aru, et on väga oodatud lugemine ja mehe sõnutsi hästi kirjutatud.

leiutaja komplekt ada lovelace

Kink 3 – leiutamiskomplekt ja kunstikomplekt

Tirtsu leiutamiskomplekti keskseks esemeks on liimipüstol. Ma märkasin, et tal on suur huvi erinevaid konstruktsioone luua ja kippus jäätisepulkasid paberiliimiga kokku liimima. Kahjuks ei anna paberiliim püsivat tulemust  ja nii need leiutised tal lagunesid… Mu oma liimipüstol on liiga suur ja kohmakas lastele kasutamiseks nii otsustasingi Tirtsule päris oma liimipüstoli kinkida. Sinna juurde panin igasugu pudipadi – sädelevaid liimipulkasid, liikuvaid silmasid, sädelevat liimi, värvilisi meisterduspulkasid, värvilist paberit, kirjut teipi ja nipetnäpet oma meisterdamise varudest.

meisterduskomplekt

Komplekti juurde kuulus ka inglise keelne raamat esimese arvutiprogrammi kirjutajast Ada Lovelace’st, kuid sellest ma kirjutan kunagi hiljem.

kunstikomplekt

Pisipiiga komplekti oli keerulisem kokku panna. Tema suurim käeline huvi on hetkel enese maalimine – iga kord kui hakkame värvidega midagi tegema, siis lõpuks ma avastan, et ta on näiteks ühe käbi värvinud ja siis hakanud oma käsi värvima. Niisiis sai tema komplekti keskseks esemeks  näpuvärvide komplekt. Maalimise valdkonnast oskasin veel pintsli lisada, kuid siis oli pea tühi. Igasugused templid ja muud värvimise abivahendid on meil juba olemas. Laiendasin teemat ja valisin nipetnäpet teiste kunstide vallast – ühe laste soovitud muusikaplaadi, jälle värvilist paberit (ei ole pildil), sädelevat teipi, sädelevat liimi, sädeluspulbrit (Pisipiiga lemmik, senised varud kadusid kõik elutoa vaiba kudedesse kui nad ühel päeval omaette meisterdama sattusid). Jõulukaarte meisterdades avastasin, et Pisipiigale väga meeldib minu valge markeriga mustale paberile joonistada. Seega lisasin musta paberi ploki ja hõbedase ning kuldse markeri (ups, jäid samuti pildilt välja). Viimastega avastasime kasutades, et nad haisevad väga palju ja seega lapsed neid kasutama ei hakka.

Perekingid – lauamängud

Meil oli varem kombeks teha lastekingid ka õdede-vendade perede vahel, kuid otsustasime sel aastal olla minimalistlikumad ja leppisime kokku perekinkide osas. Kuna mul on õde ja vend, siis  me ei teinud kinki mitte mõlemale perele vaid loosisime, mis pere mis perele teeb. Üks lauamäng on mu mehe sugulaste poolt ja teine minu omade – “Vampiiride loss” ja “Ticket to Ride Junior”. Pikema arvustuse kirjutan neist kui oleme jõudnud mänge rohkem mängida ja on juba mingi arvamus kujunenud. Vampiiride mäng osutus Tirtsu jaoks õudsaks ja praegusel hetkel ta ei ole nõus seda mängima. See on mu jaoks kummaline, sest muidu on ta meil väga kummituste-vampiiride aldis. Ilmselt mängib siin rolli see, et tegu on tagaajamismänguga ja eks siis läheb adrenaliin iseenesest üles. Samas sama vanale külas käinud poisile meeldis see mäng väga ja nii me ta vahepeal küla peale laenasimegi.

korduvkasutatavad kõrred

Perekink – korduvkasutatavad smuutikõrred

Tegelikult olid need osa mu abikaasa kingist aga toon need siin eraldi ära, sest need olid kogu perele mõeldud ja mul ei olnud neid lihtsalt ühegi muu paki hulka panna 🙂 Meie lastele meeldib väga kõrrega juua ja mind häiris tohutult kui palju asjatut prügi me sellega tekitasime. Tegin südame kõvaks ja tellisin Veepudel.ee lehelt need ära, sest kuigi see on kallis komplekt, siis nüüd vähemalt peaks ühes vallas vähem prügi tekkima. Lapsed on kõrtest väga sillas, ilmselt on värvilised sillikoonist otsikud abiks 🙂

Kuidas teil jõulumöll möödus? Kas tekkis ülekoormatuse tunnet või suutsite õndsas hubasuses toimetada?

Eveli

Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis registreeru uudiskirja saajaks. Uudiskirja saadan välja kord nädalas või harvemini.

 

15 thoughts on “Mida meie lapsed jõulukingiks said

  1. Kristiina says:

    Väga asjalikud kingid, sain ka nüüd mitu head ideed, nagu Kairi Look raamatud (olen neist kuulnud, aga seni veel lugenud pole), need kõrred on ka ägedad. Meie lastel on (ka jõulupakist) oma pudelid, kus kõrred juures, ostsin need Tigerist. Need kõrred on küll samast materjalist, mis muud kõrredki, aga me peseme need alati puhtaks ja kasutame uuesti, sest need käivad nende pudelite kaane sisse ja tundub, et peavad veel vastu 🙂

    Meie suurem poiss (17) sai endale nii jõuluks uue telefoni. Tavaliselt ma sellist kinki jõuluks ei teeks, aga kuna tal vana telefon oli juba päris minekul, siis tundus see ost vajalik ja leppisime kokku, et see on ühtlasi ka sünnipäevaks, sest telefon on päris suur väljaminek.

    Keskmise poisi (kohe 6a) soov oli trummid ja kanamunad 😀 Munade soov tuli sellest, et ma ei lubanud võtta neil mängukööki päris mune, tooreid ka veel. Siis kirjutaski jõuluvanale (kavalpea!). Päkapikk aga kirjutas kingituse juurde, et jõuluvanal läksid munad tee peal katki, et räägi emmega, äkki on ta nõus sulle keedetud mune andma oma kööki 😀 Saime siis kokkuleppele 😀
    Trummid aga olid kohal. Suur komplekt, mis on pärit ühe muusiku lapselt, kes on sellest välja kasvanud. Eks näis, kauaks sellest rõõmu on, aga praegu on küll tunne, et siin on mingi rokkbändi stuudio mitte vaikne talumaja.. 😛

    Ja et bänd ei oleks mitte ühemehe bänd, sai preili (4,5a) kitarri. Seda meil veel ei olnud, kõik muud pillid on peaaegu esindatud 🙂

    Kuigi ma ei poolda palju kinke jõuludel, tegin väikesed pakikesed juurde, st pojal oli trummide peal üks pakike veel, milles oli HÖP Garaažiehituse komplekt (kleepsude raamat, kus see ka õpetus, kuidas ise pappkastist garaaž teha). Tegime selle pea kohe ka valmis, väga lahe sai. Lisaks olid mõned loomade kleepsud ja natuke Kalevi šokolaadikomme (kuna muul ajal ju ei saa, siis tegime jõuluvanast eriti lahke mehe, kes toob natuke kommi ka :D)

    Tütre pakis oli lisaks kitarrile HÖP Nukumaja ehitamise komplekt, samuti kleepsud tubade sisustamiseks, meie tegime nukumaja siis riiulist. Lisaks veel ka loomade kleepsud ja mõned kommid. ja kuna ta on tõeline Lindgreni fänn, kinkisin ka raamatu Bullerby lapsed, mida meil veel ei olnud, olime seni raamatukogust laenanud.

    Vanavanemad on ka varem alati küsinud nõu, mida kinkida. Sel aastal aga olid nad juba varem asjad ära ostnud. Lastele voodiriiete komplektid, mis õnneks olid õiget mõõtu 😀 Aga lauamäng, mille nad kinkisid, oli lastel juba olemas ( eriti naljakas on see, et nad ise olid varem sama mängu kinkinud) 😀 Kahjuks aga lastele see mäng kohe kuidagi ei ole meeldima hakanud, Eesti tähestiku mäng, ja me kinkisime mõlemad ära heategevuse poodi. Seega jah, ma pooldan ka seda, kui küsitakse, mida konkreetselt võiks kinkida. Niisama asjade ostmist ma ei poolda.

    Kohe on tulemas ka keskmise poisi sünnipäev, selleks me plaanime kinkida talle binokli ja valgustusega luubi, mis on tema enda suured soovid. Praegu on selline aeg, kus tahab kõike uurida ja näha. Vanavanematel palusin gloobuse kinkida. Kuna meil issi palju reisib, siis on tore latele näidata, kus ta hetkel on ja ka meie enda reisid nö ära märgistada gloobusel.

    Mehega omavahel oleme ka alati ikka kinke teinud. Minule meeldivad üllatused 😀 nagu väike laps…aga kuna olin maininud vist varem talle, et mul puuduvad oma lemmik ehtekunstniku, Keesi Kapsta kõrvarõngad, sain siis need jõuluks, varem sain kingiks tema tehtud sõrmuse, nii, et nüüd on mul komplekt koos. Olen väga rahul :))

    Mehe enda soovid olid aga väga praktilised, mis ei lähe minu loomusega üldse kokku, teha mehele selliseid praktilisi kinke 😀 aga kuna midagi muud ei suutnud välja mõelda, kinkisingi talle sokke ja kindaid 😀

    Sai nüüd pikk vastus, aga see on see, kui on peres palju inimesi 😀

    • mutukamoos says:

      Hihi, lapsed on tõesti kavalad! 🙂 Kusjuures meie omad sel aastal jõuluvanale kirja ei kirjutanud (ega varasematel aastatel ka mitte). Ma kohe huviga ootan, millal see juhtuma hakkab. Päkapikuga käis küll tihe kirjavahetus aga see oli lihtsalt põnevusest.
      Meie põnnid said ka ühel aastal jõuludeks kitarri, hästi armas pill on ikka. Selline,mis ei saa väga närvidele käima hakata 😀
      Me oleme ka mehega omavahel kinke teinud. Igal aastal paras peavalu 😀 Aga ikka tahaks ju üllatusi, seepärast ei kippunud soove ette ütlema. Ja kui siis lõpuks murdusin ja ikka ütlesin, selgus, et nii viimasel minutil neid soove täita ei saa. Lõpuks siis ikka sain üllatuse osaliseks 🙂 Mehele kinkisin ka miskit tema soovi järgi aga sisse poetasin ikka pisikese üllatuse ka – ühe osta.ee-st leitud vana küberneetika teemalise raamatu. Selliseid asju on aastakümneid hiljem väga huvitav lugeda, eriti kui oled sama eriala inimene.

  2. Mirjam says:

    *Kake-Make* (vene keeles Tosja-Bosja) raamatusarja avastasin Venemaalt ja ei tea kas just minu palumisel-soovitusel lasi kirjastus seeria ära tõlkida, kuid mina kirjutasin nii autorile kui ka kirjastajale. Lihtsalt fantastiline tegelane! Avastasin isegi, et üks osa on puudu ja täna plaan poodi minna 😛

  3. Alice says:

    Ma kinkisin ka lapsele jõuludeks Lottie nuku. Nägin et Amazonis oli jõulude ajal hinnaks vaid 12 naela ja mõtlesin, et need jõulud ongi vist veel viimased kui talle veel selliseid mänguasju kinkida saame. Ma iga kell pigem kulutan raha ja propageerin päris mänguasja, kui mõnda nutiseadet. Öeldes seda, siis me siiski soetasime talle jõuludeks ka kasutatud Wii ja seda täiesti meie enda algatusel. Ta ise ei oleks sellist asja osanud isegi mitte küsida 🙂 Ülejäänud paarist kingitusest kirjutan varsti blogis.

    • mutukamoos says:

      Alice, see oli küll hea diil. Ma pean ka peale passima, sest tõenäoliselt soovitakse meil tegelasi varsti juurde. Ma tahaks loota, et nad jõuavad mitu head aastat veel nendega tegeleda – alguses mängivad ja hiljem õmblevad riideid. Vähemalt ma tegin lapsepõlves nii ja ega lapsed ju ometi teisiti tee 😛 Tahaks loota 🙂

  4. Kerli K says:

    Asjalik postitus. Lottie nukku hakkannüüd küll uurima. 4aastaseks saavale preilile on alati olnud kingituste tegemine nii keeruline. Erinevalt 2 aastat vanemale vennale.
    Sel jõuludel said lapsed emmelt-issilt: Brio nukuvanker Jollyroom.fi lehelt ja Ikea puidust rahakassa, mida algselt plaanisin sünnipäevaks hoida. Aga kuna poeg sai tõukeratta ja mees leidis talle usb laadijaga mini akutrelli, siis pidi ka tütar võrdel arvul kinke saama. Akutrell on tõeline hitt ja juba korduvalt on sellega päästetud õe rahakassasse kinni jäävaid üleliigseid plastikmünte ja paberraha. Sups küljelt neli kruvi lahti, rahasahtli tagant raha kätte ja neli kruvi kinni.
    Ka tõuks ja vanker on hitid.
    Ühed vanavanemad kinkisid baby borni kõndiva nuku tütrele ja pojale robotitega ja puldiga juhitava jalgpalli komplekti (see on tegelikult pigem 10+ vanusele, aga kuna vanaisa ja lapselaps on robootika fännid, siis sellise uhke kingi vanaisa kuskilt netist välja ajas).
    Mehe vanematele ostsime lausa kingituse laste tarbeks ise ära, vastasel juhul oleksime saanud koju tassida kilode viisi odavat ja vastupidamatut plastikträni. Olgu öeldud, et ma ei suuda sellist pahna oma kodus taluda ja mind ajab hulluks mõte, et selle tootmiseks kasutatakse taastumatuid maavarasid, keegi peab oma tervist hävitama selle jama tootmisel ja lõpuks leiab see hunnik tee prügimäele.
    Seega sealt tuli tütrele Le Toy puidust arstitarvikute kott ja pojale Stanley puidust konstruktor. Molemad totaalsed hitid.

    • mutukamoos says:

      Meil on ka Brio nukuvanker, hästi rahul olen. Aitäh Jollyroomi vihje eest, ma nüüd unustasin end seda surfama 😀 USB laadijaga akutrell kõlab küll väga hea tööriistana, eriti kui ta päris tööd teeb. Mul tekkis kohe huvi edasi uurida, võibolla kuluks meil ka marjaks ära.
      Ma ka ostsin vanavanemate kingid ise ära. Ma olen varasemaid nende ostetud asju lihtsalt vaikselt kodust kõrvaldanud või jätnud nende juurde mängimiseks. Kuigi mulle tundub, et ega lapsed ka selle träniga väga ei mängi (sest enamasti nad ei toimigi normaalselt, a la nukul on kingad kaasas aga jalas ei seisa). Aga no vanu inimesi on raske muuta ja eks nende kingisoov tuleb südamest. Ja siis on mul samad mõtted keskkonna teemal ja on nii kahju selle plastmassihunniku pärast….

Vasta Kristiina-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga