Nonii, mu igapäevane blogimine on vahepeal soiku jäänud. Mõned paanikahetked on vahele tulnud 🙂 Näiteks avastasin, et kui ma tahaks sel aastal talikülvi katsetada, siis oleks viimane aeg seemneid tellida. Ja selleks oleks vaja selgeks teha, milliseid seemneid… Niisiis, seemned on mul küll tellimata (ja kui sa tead, kust saaks kõrreliste püsikute seemneid tellida, siis aitäh vihje eest juba ette!), kuid kuna olen aianduse lainel, siis kirjutan ka mu möödunud aasta vast enam õnnestunud aiaprojektist.

Selleks suureks õnnestumiseks pean suvelillede segasummapeenart. Laste liivakasti kõrval oli ala, kus vanasti kasvas kirsivõsa. Kui meil oli kopp hoovi peal, et vundamenditöid teha, palusin mehel võsa all olnud maatükist ka kännud välja juurida. Jõudu nõudev töö sai kiirelt tehtud, kuid selle jupikese hilisem juurtest puhastamine võttis omajagu aega. Eriti kuna tuli välja, et see on ka vana prügihunniku koht ja iga kännujuurikat mullast puhtaks raputades kukkus ka peotäis naelu välja. Kokku ikka ämbritäie jagu. Nii ma siis meeter haaval puhastasin seda ala kuni jõudis kohale, et kui ma kohe midagi sinna kasvama ei pane, võtavad umbrohud platsi üle.

Kuna ma olen ikka kevadeti seemneriiulite ees pea kaotanud, siis oli mul kogunenud omajagu suvelilleseemneid, mille jaoks seni polnud peenras ruumi leidnud. Külvasime lastega koos need kõik maha – ja ikka väga helde käega. Mõtlesin, et nagunii mõned nii vanad ka, et enam ei idane ja viskasin igaks juhuks järgmise ja järgmise peotäie juurde. Kui siis ükskord lilled kerkima hakkasid, tuli mõnus tihe peenar kõikvõimalike suvelilledega. Peale Instas lillepeenra pildi üles panekut imestasid mitmed, kuidas meil umbrohud löögile ei pääsenud. Ma ei saanud seda peenart rohida, sest mul ei olnud aimugi, missugused on lillede tõusmed ja mis on umbrohi. Mõne ükskiku ohaka ja võilille noppisin välja aga muus osas hoolitses peenar ise enda eest. Takkajärgi analüüsides ma ei oska muud arvata, et äkki umbrohi ei pääsenud mõjule seepärast, et ma külvasin suhteliselt hilja – siis kui enamikul olid ammu juba kõik külvid tehtud. Võibolla hiline külvamine klappis umbrohtude kasvamise tsüklitega, kes teab.

Suvelilled läksid paari esimese meetri peale. Seni jätkasin maalapi puhastamisega. Kui sain järgmise lõigu valmis, viskasin sinna mitu sorti päevalille seemneid. Ka nendega jäin hilja peale, aga sügiseks läksid siiski enamus ilusti õide 🙂 Katsetasin nii madalate kui kõrgete päevalilledega ja liivakasti kõrvale kasvas mõnus päevalille sein, mille sisse panin ka astumiskivid, et lapsed saaksid seal peidus käia.

*

Lastega sai kokku lepitud, et see on täielikult nende peenar ja nad võivad sealt lilli lõigata nii palju kui süda lustib. Muidu on meil ikka kokkulepe, et kui nad peenrast lille soovivad, siis enne konsulteerivad minuga, kas võib. Ma päris igat lille ei raatsi 🙂

Kollastele päevalilledele oli sekka ka punaseid hiiglaseid. Laste jaoks oli väga põnev endast pikemate lillede vahele peitu minna 🙂

Meie varasemad aiajutud:

Aiaprojektid laste rõõmuks (sobivad ka väikesesse aeda)

7 kingiideed väikesele aednikule

Eveli

Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis registreeru uudiskirja saajaks. Uudiskirja saadan välja kord nädalas või harvemini.