Hmm, kelle junn?

loodusõpe_026

Kevadel looduses ringi liikudes on kuidagi eriti ilusti näha loomade väljaheited, hein pole veel kõrgeks kasvanud ja nii on hea teha algust loomajälgede tuvastamisega. Sest tõesti, ainsad jäljed pole jalajäljed, vaid kõik, millega loomad loodusesse oma olemasolust märgi maha jätavad, ka murdunud oksad ja ärakraabitud pinnas. Murdunud okstega seoses meenuvad mul küll alati “Nahksuka jutud”, kus indiaanlased suutsid imehästi jälgi lugeda. See kirjanduslik romantika on ka mind pannud huvi tundma looduses leiduvate jälgede osas. Continue reading

Unistuste mängumaja

mängumaja30

Mängumaja vajadust tundsime siin tuulisel maal päris varakult – hea oleks lastel kuhugi tuulevarju minna kui ikka väga kõle ilm on. Ja samas siiski õues olla. Õige maja valik oli raske. Alguses kaalusime varianti mõnda olemasolevat kõrvalhoonet kohendada laste mängumajaks, kuid see oleks liiga keeruline ja aeganõudev olnud, seega otsustasime uue majakese rajada. Esialgu lappasin läbi kõik tehasemajade pakkumised ja enamvähem juba otsustasin ühe disaini kasuks. Igaks juhuks markeerisin selle mõõdud õues maha ja tõdesin, et see maja jääb meie eesmärkide jaoks liiga väikseks. Continue reading

Ettevalmistatud keskkond õues

mänguväljak_022

Montessori pedagoogikas on oluline osa õppeprotsessist ettevalmistatud keskkond. See tähendab, et keskkond on lapse jaoks nii inspireeriv ja õpetlik, et täiskasvanu roll on lihtsalt suunata, mitte õpetada. Kuna meie pere lapsed käivad täiskohaga tavakoolis ja -lasteaias, siis korralikku Montessori-kasvatust me rakendada ei saa, kuid ettevalmistatud keskkond pakub Montessori koduseks rakendamiseks ideaalse võimaluse. Peale pikka tööpäeva ei ole mul võimalust lastega nii palju tegeleda kui tahaks, kodutööd nõuavad oma osa. Kuid olen püüdnud nii teha, et neil ka ilma minuta oleks võimalik õppida. Siin tulebki mängu ettevalmistatud keskkond – et lastel oleks mitmekülgsed võimalused avastamiseks ja uurimiseks. Loomulikult käib keskkonnaga käsikäes temaatiliste raamatute kooslugemine ja kõikidele laste küsimustele vastamine. Allpool panen kirja minu nägemuse õuekeskkonna kujundamisest, mille olen kogunud nii Montessori- kui teiste lapsekasvatusteemaliste artiklite lugemisest.

Continue reading

Inspireeriv looduseriiul

looduseriiul_02

Käsi püsti, kelle laps tuleb õuest, taskud pungil varandust täis? Ja mida siis kõikide nende kivikeste, kastanimunade, linnusulgede ja teokarpidega peale hakata? Meie igapäevane praktika kippus olema see, et leidsin neid iga kapi nurga pealt ja siis sain riielda kui mõne ülitähtsa kivikese olen kõrvaldanud (või siis ei saanud me magama minna, sest see kivi oli vaja kaissu võtta). Continue reading

Lemmikuim aiaprojekt 2018 – heinamaa labürint!

heinamaa labürint5

Kuidagi on nii juhtunud, et igal suvel me katsetame aias mõne uue lasteatraktsiooniga. Ülemöödunud aastal oli selleks suur päevalillepeenar ning värviderohke suvelillepeenar, möödunud aastal aga heinamaa labürint. Labürindi alge oli olemas ka eelneval suvel, kuid siis me niitsime lihtsalt niidetavale murule rajad sisse ja lasime kõrvalt veidi kõrgemaks kasvada. Seekord aga andis labürint ikka labürindi mõõdud välja, sest kohati oli taimestus üle pea. Continue reading

Kuidas meil Nipiraamat külas käis

nipiraamatu kodulugu_v

Detsembrikuu Nipiraamatust võite leida meie kodu loo.  Selle artikli saamislugu on üsna pikk, sest ajakirjanik Laura, keda mina tunnen tegelikult Lauravihiku Laurana, võttis minuga ühendust juba kevadel, et äkki võiks meile külla tulla 🙂 Oi, kuidas mind hirmutas see mõte. Meil on ju kõik veel pooleli! Ma üritasin Laurat ka hirmutada, kirjeldades talle, kuidas meil siin ainult üks sein vaadatav ja seal ainult ja seal…  Aga Laura ei lasknud end hirmutada ja rahustas mind järjekindlalt maha, tema on ju instagramist näinud, et meil pildimaterjali küll. Kevad venis suveks ja suvi sügiseks ja siis sai Eveli kartus murtud ja nõustusin Laurat ja tema kaamerameest meie uksest sisse laskma, enne kui teise majapoole lammutustööd algavad. Continue reading

Lapsed aias – suvi 2018

lapsed aias

Seekordne aiasuvi oli meil teistsugune kui eelmine. Kuidagi juhtus nii, et isegi porgandit ei jõudnud maha panna. Kogu mu tähelepanu oli suunatud mu enda talikülvi katsetustele, kus üritasin püsikupeenra jaoks taimi ette kasvatada ja nii avastasin mingi hetk, et ups, porgand maha panemata. Õnneks aga oli Tirtsu (7a) enda motivatsioon väga tugev ja tema mahitusel jõudis peenrasse nii mõnigi taim, mida ma ise muidu poleks kasvatama hakanud.

Continue reading

Meie pere laste ohutusalased reeglid

maalapsed_v

Ma olen oma loomult hästi ettevaatlik inimene. Vanarahva ütlemine “parem karta kui kahetseda” kehtib minu puhul 100%. Ilmselt on see veidi põhjustatud ka mu erialast – kuigi ma igapäevaselt masinaid ei kasuta, siis olen oma elus omajagu ohutusinstruktsioone saanud, parasjagu nelja sõrmega mehi näinud ja seetõttu näen ma ohte igal pool. Kui ma näen mingit olukorda, siis mul käib kohe silme eest mitu erinevat stsenaariumit läbi. Ok, eks ma olen liiga palju filme ka vaadanud 🙂 Ma tean, et ülima ettevaatlikkusega on võimalik ka liiale minna ja kuidagi ei tahaks, et minu lapsed on Need Vati Sees Kasvanud isendid. Seetõttu püüan vähem keelata, samas siiski juhtida laste tähelepanu võimalikele ohuallikatele. Mu jaoks on oluline, et laps õpiks ise ohtu ära tundma ja hindama, samuti et nad omandaksid ohutud käitumisvõtted. Continue reading

Möödunud suve lemmikuim aiaprojekt

suvelillepeenar

Nonii, mu igapäevane blogimine on vahepeal soiku jäänud. Mõned paanikahetked on vahele tulnud 🙂 Näiteks avastasin, et kui ma tahaks sel aastal talikülvi katsetada, siis oleks viimane aeg seemneid tellida. Ja selleks oleks vaja selgeks teha, milliseid seemneid… Niisiis, seemned on mul küll tellimata (ja kui sa tead, kust saaks kõrreliste püsikute seemneid tellida, siis aitäh vihje eest juba ette!), kuid kuna olen aianduse lainel, siis kirjutan ka mu möödunud aasta vast enam õnnestunud aiaprojektist.

Continue reading