Lähenevale Vabariigi aastapäevale mõeldes panin kokku Eesti-teemalised Montessorist inspireeritud 3-osalised pildikaardid. Kuna ma sain need just valmis ja ei ole veel jõudnud printida, siis “kaardid tegevuses” postitust näete kunagi hiljem. Kel aga soovi veel sel aastapäeval neid kaarte kasutada, siis nad on allalaadimiseks saadaval. Continue reading
Tänane hommik üllatas meid valge lumevaibaga. Päike tekitab helge meeleolu ja järsku ei tundugi enam nii nukker haige lapsega kodus istumine. Köögiakna taga jookseb loodusfilm, kus peategelasteks rasvatihased ja põlluvarblased.
Eilne esimene advent möödus meil haiguse tähe all ja ma unustasin isegi küünla süüdata. Täna aga on põnnil parem ja sain mahti kokku panna vana hea jõulukrooni tegemise õpetuse – selle kõige lihtsama variandi. Nägin kunagi internetis, kuidas jõulukroon oli pilliroo asemel valmistatud hoopis paberist joogikõrtest. Tulemus oli stiilne ja kaasaegne. Mulle meeldivad sellised meisterdused, kus kokku on miksitud uus ja vana. Kas vana materjal ja uus tehnika või antud juhul vana tehnika ja uus materjal. Continue reading
Kogusin kokku kõik varasemate (ja edaspidi ka tulevaste) aastate jõuluteemalised postitused. Kiirel ajal on hea kui kõik on silme ees. Nii tore oli neid koondades vanu kommentaare lugeda – te olete ikka ülivahvad ja inspireerivad lugejad! Aitäh, et olemas olete ja kommenteerige ikka edaspidigi!
Minu mõtted on viimastel päevadel aina rohkem jõulude lainel. Hiilin salaja poodi, et miskit sussi sisse panemiseks varuda… Sorteerin raamatuid advendikalendri jaoks… Pean plaani, mis kaardid, mis ehted, mis kingid, mis üritused. Põnev!
Mul on hea meel, et olen varasematel aastatel neil teemadel kirjutanud – nüüd on mul nagu jõuluspikker, mida olete teie ka täiendanud. Continue reading
Jõulud lähenevad kibekiirelt ja agaramad (nagu mina) on juba hakanud jõulukinkidele mõtlema. Et seda teile lihtsamaks teha ja inspiratsiooni anda, tuleb Mutukamoosis lähiajal palju-palju jõuludest juttu. Alustuseks koondasin kokku kõik Mutukamoosis jutuks olnud mänguasjade ja muude kinkide soovitused.
Meie peres on kombeks, et lihavõttejänes peidab lastele korvikese kuhugi aeda. Korvis on mõned väikesed kingitused – ei midagi suurt ega erilist. Päris esimesel aastal olid korvis õhupallid ja peotäis ökopoe kummikomme, mille Tirts kohe kõikidele laiali jagas 🙂 Teisel aastal oli kummagi lapse jaoks vanadest sukapükstest tehtud käpik-uss. Kui mina laps olin, siis oli meie korvis tavaliselt midagi praktilist – uued sokid ja sukapüksid näiteks. Tegin ajurünnaku, et mida veel võiks see korv sisaldada. Et mitte tarbida tarbimise pärast, siis tasubki mõelda sellistele asjadele, mis on kulumaterjal ja mida oleks nagunii vaja. Kuna kevad tähendab õuehooaja algust, siis tasub oma varud ka selle pilguga üle vaadata. Continue reading
Lähenevad pühad on nii mõnegi laspevanema peas küsimusi tekitanud. Milleks neid pidada? Mida vastata lastele, miks pühadejänku mune toob? Kaevusin veidi teemasse 🙂
Kõige lihtsam vastus on: “Sest nii on kogu aeg tehtud”. See on traditsioon, millest hoidsid kinni juba meie esivanemad. See on tava, mis on kandunud põlvest põlve. Minu jaoks on munadepühad seotud toredate lapsepõlvemälestustega. Munade värvimine on koostegemise rõõm. Pärast sibulakoortega munade lahtimässimine on avastamise rõõm – milline muster tuli? Kaseokste tuppa toomine on rõõm looduse tärkamisest. Continue reading
Meil olid jõuludeks suured plaanid – nii minu kui mehe õed-vennad-vanemad pidid meie juurde ühiseks jõululõunaks kogunema. Kujunes aga nii, et juba detsembri algusest jäime riburadapidi haigeks ja kogu see värk kulmineerus sellega, et mõni päev enne pühi avastasime Tirtsul tuulerõuged. Karantiin. Continue reading
Ma olen kuidagi sattunud kingisoovituste lainele ja surfates leidsin ühe kinginimekirja, mis mulle nii meeldis, et otsustasin selle põhipunktid ära tõlkida. Pikema kirjelduse lugemiseks soovitan lugeda algset artiklit. Continue reading
Ehk teisisõnu soolataignast kollide meisterdamise komplekt. Mainisin seda ideed ka isetehtud jõulukinkide ideede postituses, kuid siin on mul ka konkreetne näide tuua. Nimelt juhtus meil ühe sünnipäevaga selline lugu, et tellitud kink ei olnud peopäevaks veel postiga kohale jõudnud. Päris tühjade kätega ka ei tahtnud minna ja nii ma selle purgi kokku panin.
Jätkan isetehtud kinkide teemal. Seekord jagan teiega endatehtud kingitust, mis läks ühele 10-aastasele tütarlapsele. Antud juhul oli küll põhikink tütarlapselik ja romantiline papist kohver, mille puhul ma tundsin, et imelik on seda tühjana kinkida ja nii ma genereerisingi sinna sisu. Siiski ma arvan, et ka ilma kalli kohvrita saaks sellest tore kingitus.