Veel liblikatest ja kaduvatest nõgesepuhmastest. Üks huvitav fakt

liblika röövikud nõgestel 2

“Eesti päevaliblikate” raamatut tudeerides jäi mind kummitama üks lause päevapaabusilma kohta: “Liigi arvukus on viimase 70 aasta jooksul väga tugevasti tõusnud, kuna veel enne II maailmasõda oli päevapaabusilm meil äärmiselt haruldane”.  Miks nii? Mis juhtus, miks nad levima hakkasid ja kas sõda oli sellega seotud?

Googeldades leidsin ka vastuse ühest artiklist: Continue reading

Milleks kasvatada nõgeseid? / EKSPERIMENT: liblikafarm

liblikate kasvatamine

Meie selleaastane liblikaprojekt on ka lõpule jõudnud. Eelmisel aastal õnnestus meil röövikust liblikaks kasvatada päevapaabusilmad. Ka sel aastal võtsime projekti käsile kui nõgeste pealt röövikuid leidsime. Kasvatamise protsessist saate lugeda eelmise aasta postitusest, täna aga lisan siia mõned lisasoovitused. Ma ise olen sellest eksperimendist väga vaimustuses ja jälgisin lastega sama suure õhinaga, kuidas röövikud purgis askeldasid, nukkkusid ja hiljem liblikana tiibu sirutasid. Tirts jälgis eksperimenti väga andunult, istus õhtuti purgi ees ja vaatles röövikuid.  Continue reading

Aardejaht mudilastele

aardejaht mudilastele

Aardejaht on põnev, kuid enamasti mõeldud vanematele lastele. Kuidas aga korraldada aardejahti mudilastele, kes enamasti veel lugeda ei oska ja mingid salakirjad ei tule kõne allagi?

Mäletan oma lapsepõlvest, et aardejaht oli üks põnevamaid asju üldse – milles mul endal kordagi osaleda ei õnnestunud. Minu lapsepõlv sattus sellesse aega kui lõppes pioneeride aeg ja uusi kooliväliseid tegevusi peale trennide eriti ei pakutud. Ma olin lugenud, kuidas oktoobrilapsed ja pioneerid osalesid aardejahil, maastikumängul või käisid “orienteerumas” – viimane oli mu jaoks mõistatuslik uudissõna, mille täpsema tähenduse sain aastaid hiljem teada. Seni oli ta minu silmis võrdväärne aardejahiga. Ikka selle põneva tegevusega, millest väga oleksid osa võtta tahtnud. Võite siis arvata, et oma laste peal on mul vaja see lapsepõlve vajakajäämine kompenseerida :)

Continue reading

Maalapse suvi vol4 – reaalne elu ehk surnud hiired ja elusad kured

õuemängud13v

Kas te viimases Pere ja Kodus Merle Liivaku kolumni lugesite? Ta kirjutas seal oma pere kurjaks muutunud kukest ja sellest, kuidas nad olid sunnitud tal pea maha koksama. Ja peamiselt kirjutas ta sellest, mis tunded ja mõtted teda valdasid, et lapsed oma lemmikuna kasvatatud kukekese surmast osa pidid saama ja oli imestunud, et nad ei teinud teist nägugi kui samal pealelõunal  kukesuppi sõid.  Continue reading