Kuidagi on nii juhtunud, et igal suvel me katsetame aias mõne uue lasteatraktsiooniga. Ülemöödunud aastal oli selleks suur päevalillepeenar ning värviderohke suvelillepeenar, möödunud aastal aga heinamaa labürint. Labürindi alge oli olemas ka eelneval suvel, kuid siis me niitsime lihtsalt niidetavale murule rajad sisse ja lasime kõrvalt veidi kõrgemaks kasvada. Seekord aga andis labürint ikka labürindi mõõdud välja, sest kohati oli taimestus üle pea. Continue reading
Seekordne aiasuvi oli meil teistsugune kui eelmine. Kuidagi juhtus nii, et isegi porgandit ei jõudnud maha panna. Kogu mu tähelepanu oli suunatud mu enda talikülvi katsetustele, kus üritasin püsikupeenra jaoks taimi ette kasvatada ja nii avastasin mingi hetk, et ups, porgand maha panemata. Õnneks aga oli Tirtsu (7a) enda motivatsioon väga tugev ja tema mahitusel jõudis peenrasse nii mõnigi taim, mida ma ise muidu poleks kasvatama hakanud.
Ma ei tea, kuidas mandri llood, aga siin saare peal on üks korralik viirustelaine möllamas. Tundub, et keegi ei jää puutumata, nii ka meie pere. Et sellest haiguste tardumusest välja saada otsustasin taas kord anda kolm tilka verd ja kuulutada välja väljakutse 🙂 Seekord on tegu teadus-ja looduskatsete väljakutsega. Mul on mustmiljon ideed, milliseid toredaid katseid võiks lastega koos teha ja kuidagi ikka juhtub nii, et täna on kiire ja eile oli kiire ja no teeme homme. Sest hommet ju ei tule. Aga et see nii jätkuda ei saa, siis võtame asja käsile. Kõik koos. Jah, sa oled ka oodatud liituma! Liitumiseks ei pea midagi tegema. Ei, valetan -peab katseid tegema. Aga ei pea kuskil kuulutama oma liitumist. Kui sa kommentaarides märku annad, et liitud ja kannad ette edusammudest, siis mul on toredam, aga vaikselt kaasa tegemine sobib ka väga hästi. Peaasi, et lapsed rõõmustavad 🙂 Continue reading
“Kujuta ette kui kõik puud oleksid šokolaadist ja viljad on vahukommideks. Ja siis tuleb päikeseline päev ja puud sulavad ära ja meie kõnnime plärts ja plärts šokolaadi sees. Või kui krokodill oskaks lennata ja tal oleksid šokolaadist tiivad. Ja need siis sulavad päikese käes ära ja krokodill kukub plärtsti alla. Või kui kaelkirjakul oleksid elevandi kõrvad ja ta lehvitab nendega endale savannis tuult ja kõik teised loomad peavad tuule eest peitu minema”. Continue reading
Nonii, mu igapäevane blogimine on vahepeal soiku jäänud. Mõned paanikahetked on vahele tulnud 🙂 Näiteks avastasin, et kui ma tahaks sel aastal talikülvi katsetada, siis oleks viimane aeg seemneid tellida. Ja selleks oleks vaja selgeks teha, milliseid seemneid… Niisiis, seemned on mul küll tellimata (ja kui sa tead, kust saaks kõrreliste püsikute seemneid tellida, siis aitäh vihje eest juba ette!), kuid kuna olen aianduse lainel, siis kirjutan ka mu möödunud aasta vast enam õnnestunud aiaprojektist.
MagnaTiles magnetkonstruktor on olnud meie laste lemmikumaid ehitusmaterjale viimase aasta jooksul. Ma ei teagi, kes on neist rohkem vaimustuses – mina ise või lapsed. Sellel on nii palju kasutusvõimalusi ja seda kaasatakse enamustesse mängudesse.
Märkasin, et lastel on raske panna paika oma suhet maailmaruumis. Kõige rohkem segadust oli terminitega Saaremaa ja Eesti. “Kas Eestis on ka … nii?” küsiti, nagu Eesti oleks teine riik. Sõidame Saaremaalt Eestisse – oli nende loogika.
Esemete sorteerimine magnetilisuse ja mittemagnetilisuse järgi aitab lapsel läbi kogemuse magnetismi olemust hoomata. Esialgu ei pruugi ta teoreetilisest jutust palju aru saada, kuid kui ta katsetab ja võrdleb erinevate esmete magnetilisust, hakkab ta vaikselt mõistma, mislaadi esemed on magnetilised ja mis mitte. Continue reading
Postitus valmis koostöös Ajakirjade Kirjastusega.
“Väike lohe Kookospähkel ja vägevad viikingid” jäi poes mulle näppu kui otsisin raamatut, mida oleks hea lugeda nii pea neljasele Pisipiigale kui ka kuuesele Tirtsule. Kuigi Tirts kuulab hea meelega pikki tekste, siis Pisipiigal on tähelepanu köitmiseks palju pilte vaja. Nii ma siis lappasingi raamatuid, et leida sellist, kus oleks nii pilte kui teksti. Viikingid rändasid ostukorvi, sest nuh, sel teemal ei ole meil veel ühtegi raamatut ja tundus hea võimalus viikingite teemaga algust teha. Kui siis kuid hiljem Ajakirjade Kirjastus minuga ühendust võttis, et nende raamatuid tutvustada, saingi hea võimaluse ülejäänud sari koos lastega koos läbi töötada. Continue reading
Mõni materjal kohe on selline, mis kutsub meisterdama. Nii oli ka nende siniste korkidega, mida meil majapidamisse omajagu kogunes ja mis on suuremad kui enamus pudelikorke. No kuidas sa saad sellist ressurssi raisku lasta? Olin sarnaseid puutememoriini mänge müügil näinud ja tekkis mõte ise samasugust järgi proovida, küll aga kasutades Montessori põhimõtteid. Montessori pedagoogikas on võrreldavatel objektidel ainult üks muutuja. See tähendab, et kui laps peab asju näiteks suuruse järgi sorteerima, siis need asjad erinevadki ainult suuruse, aga mitte värvi ega kuju poolest. Või värvide järgi sorteerides on esemed ühe suuruse ja kujuga, et laps saaks keskenduda antud hetkel olulisele. Continue reading