Koostasin ülevaate meie lapse lemmikraamatutest vanuses 1-2 aastat – ehk on kellelegi abiks valikute tegemisel. Vähemalt minu jaoks on lasteraamatute soetamine üks keerukas tegevus. Netist osta ei saa, sest kaane põhjal on raske otsustada, kas see lapsele ka meeldib või ei. Minu suur unistus on, et raamatupoed hakkaks netti lisama ka pilte raamatu sisudest, mitte ainult kaantest (vähemalt väikelaste raamatute puhul on pildid olulise tähtsusega). Raamatupoodi minemine on aga paras sebimine. Kui lähen lapsega koos, siis valimiseks aega ei anta. “Mis mõttes sa seisad selle riiuli juures juba kaks minutit?” 🙂 Üksi minemine tähendab koordineerimist, kes last hoiab jne.

Millest lähtuda raamatute valimisel 1-aastasele?

1. Materjal

Pappraamat vs õhukeste lehtedega raamat. See sõltub lapsest. Meie alustasime õhukeseleheliste raamatutega varakult, sest Tirts ei kippunud lehti välja rebima. Ma ei mäleta, kas lausa 1-aastaselt, kuid see on tõesti kuude küsimus. Jah, tema esimesed lemmikud õhukeselehelised raamatud on parajalt kapsad juba, sest lehtede pööramise oskus on alguses olematu. Aga millegi peal peab ta ju õppima.

2. Pildid

Ma olen pidanud oluliseks, et juba väikeses eas peaks lapse ümbrus olema esteetiline, k.a. tema mänguasjad ja raamatud. Kus tal muidu see ilumeel tekkima peaks? Nii et võimaluse korral valin pildiraamatu, mille pildid mulle endale ka meeldivad, mis on tõesti ilusad. Üks nipp veel – proovi raamatut lapates hinnata, mida sa ühe või teise pildi juurde rääkida oskaksid. Ma olen avastanud, et mõned raamatud lihtsalt ei sobi selliseks “raamatulugemiseks”, kus peamiselt tuleb pilte kommenteerida.

Montessori pedagoogika järgi peaks lasteraamatud olema võimalikult tõetruud – kas realistlikult joonistatud piltide või lausa fotodega. Väikelaps ei tee veel vahet reaalsusel ja fantaasial ja nii on tal kergem päris maailma tundma õppida. See tähendab, et pooled lasteraamatud ei sobi Montessori pooldajatele, sest seal on loomadel riided seljas ja nad käivad kahel jalal. Njah. Ilmselt inglise keelseid raamatuid on suurem valik ja seal saab nii pretensioonikas olla, kuid eestikeelsete valik meil nii lai ei ole. Ja on ka meie koduses raamaturiiulis palju riietatud jäneseid ja öökulle, kes käituvad nagu inimesed.

3. Teema

Kas lapsel on lemmikuid tegelasi? Meeldivad talle koerad või kassid? Tirtsul oli vahepeal tohutu koertevaimustus ja seetõttu oli üks papist koerteraamat nagu võluraamat, mis näiteks autosõidul halva tuju ära pühkis või öösel kell 3 maha rahustas ja jälle magama sai jääda.

Samuti olen ma jälginud seda, et kodus olevate raamatute valik kataks erinevaid teemasid – koduloomad, metsaloomad, igapäevased asjad meie ümber, lapse igapäevatoimingud, ilm ja aastaajad. See on keeleõppe koha pealt oluline, et oleks pildimaterjali erinevatest valdkondadest.

4. Interaktiivsus

Kõik raamatud ei pea hääli tegema, kuid mõni võiks. Need on eriti head kasutada pikematel autosõitudel. Häälega raamatu valimine on ka paras kunsttükk, sest mõned hääled on ikka väga ebareaalsed ja plekised. Allpool tuleb juttu ühest loomaraamatust, kus on lindistatud päris loomahääled.

Samuti on sellises vanuses väga toredad igasugused klappidega raamatud, kus saab klapi alla piiluda. Või siis tekstuuriga raamatud, nt on koera kõrv teisest materjalist. Ruumilised raamatud on veidi kahtlasem valik, sest paljude sellises vanuses laste käes lähevad nad ikka väga kergelt katki.  Autos on head ka volditavad raamatud, nende lappamine ja piltide vaatamine hoiab tükiks ajaks tähelpanu.

5. Hind

Nn titeraamatute puhul olen päris palju ka hinda jälginud ja soetanud raamatuid allahindlustelt ning ka kasutatult. Ma ostan raamatuid päris palju ka varuks, teades, et Tirts veel niipea nende vastu huvi ei tunne, kuid teema on selline, mida tahaksin temaga kunagi käsitleda. Mulle meeldib kui mul on vajadusel (näen, et laps on selleks valmis) raamat riiulist võtta, mitte ei pea raamatupoodi tormama. Näiteks päris suure kastitäie aimeraamatuid ostsin aasta alguses otse kirjastusest – Koolibril oli suur laotühjendusmüük ja hinnad olid ikka väga soodsad.

Need olid põhimõtted, mille järgi ma raamatuid valin. Kuna postitus tuli väga pikk, siis lõin selle kaheks ja konkreetsetest raamatutest koos fotodega annan ülevaate järgmises postituses. 

Väikelaste vanematel soovitan lugeda ka raamatuarvustust “Väikelapse sotsiaalsus”.

Eveli

Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või registreeru uudiskirja saajaks.