Jätkuks varasemale postitusele “Beebiga ujumine. Osa 1“.
Kus käia ujumas?
Spetsiaalne beebibassein vs tavaline ujula
Meie eelistame beebidele mõeldud ujumiskohti, sest:
- vesi on seal vähem kloorisem ja seetõttu beebi nahale ja silmadele sõbralikum;
- veetemperatuur on beebile sobilikum;
- basseini kõrgus on mugav beebi ujutamiseks (mul mees kurdab alati spas käies, et jalad on valusad, sest pidi kogu aeg poolenisti kükkasendis olema, et Tirtsu ujutada)
- riietus- ja duširuumis on mõeldud beebidele (mähkimislauad, lamamistoolid, pissipotid jne). Kui ikka üksi käia (või ka koos käies on tihti dushiruumid meestel ja naistel eraldi) ja sul ei ole ennast pestes vahepeal last kuhugi asetada, siis on väga ebamugav.
- on olemas puhkeruum, kus saab last hiljem toita, saab mängida ja maha jahtuda – külmal ajal väga oluline, et märja nahaga lapsega õue ei läheks, isegi kui saab kiirelt autosse hüpata.
- on vähem rahvast ja lärmi, mis beebit hirmutaks. Suurde veekeskusse minnes peame me alati arvestama, et Tirts on rohkem klammerduv, sest teda häirib müra, mis tekib igasugustest koskedest, mullivannidest jne.
Treeneriga vs treenerita ujumistund
Kui esialgu tundub, et kui esmased ujutamisvõtted on käes, siis võiks juba ilma treenerita ujumas käia, siis ma siiski soovitaks võimalusel aegajalt profi käe all ka treenida. Omaette ujutamine kipub ikka solgutamiseks ja niisama suplemiseks kujunema. Hea treener aga oskab suunata, mida just teie lapsel arendada oleks vaja ja kuidas seda teha. Eks see sõltub muidugi palju ka treenerist, kui palju ta oskab ja viitsib kaasa mõelda just teie lapse omapärast lähtuvalt või teeb ta trennis oma stampharjutusi, mis teile ei pruugi üldse sobida. Kui tundub, et treenerist ei ole kasu, siis tasub proovida teist treenerit.
Varustus ja abivahendid
Ujumismähkmetest ei tea ma midagi. Korra oleme kasutanud kui oma ujukad koju unustasime. Pole kuigi ökoloogilised ja seega väldin. Aga üldiselt oleme kasutanud beebide ujumispükse, millel on spetsiaalne vooder igasugu ebasoovitava kraami kinnipüüdmiseks. Mina olen ostnud need kasutatult, kuid olen näinud ka nt Mothercares. Kui ma teadnuks, kus müüakse küljelt trukkidega ujukaid, siis oleksin esimestel kuudel Tirtsule just need valinud, sest ujukate jalgapanemine oli ka üks protesti ja kisa kohti.
Ujumisrõngaid ja kätiseid ei ole me kunagi kasutanud ja ei pea neid ka vajalikuks, kuna oleme võtnud eesmärgiks õpetada last vees iseseisvalt toime tulema.
Mängimiseks oleme kasutanud palle, rõngaid, pulkasid jne. Üks tore trikk oli köiega kui Tirts pidi köiest haarama ja me siis vedasime teda mööda basseini ringi. See oli üks harjutusi, mis meie puhul toimis, et ta hakkaks haarama ka millestki muust kui ema-isa käest. Samuti on Tirtsu lemmikud veemadratsid, millest me ehitame pikki ujuvaid saari ja takistusribasid, mida mööda ta siis meie juurde roomab. Kusjuures see sõltub jälle perioodist, kas ta on nõus ujuvale saarele minema või mitte. On aegu, kus see on ta lemmikuid tegevusi ja mõni nädal hiljem jälle protestib täiega. Ja siis see möödub…
Veidi lisalugemist:
- artikkel Ökobeebi lehel, mida jälgida basseini valikul
- veeohutusest – “Lastega vee ääres”
Kui leidsid selle artikli kasuliku lugemise olevat, siis anna sellest ka meile märku – me toitume positiivsest tagasisidest! Ja alati on teretulnud sõpradele soovitamine.
Minu kogemus eri kohtadega:
Magdaleenas töötav beebi vannis ujutamisega tegelev töötaja (vann iseenesest vist sarnane nagu Pelgus) oli minu jaoks ka täiesti võrratu. Laps sealt alustala saigi.
Järvel saime beebi eriti liikuma, aga seal ei meeldinud keelt mitte oskav treeneri abiline.
Pelgulinna pluss eraldi “beebikeskus”.
PS! Väga informatiivne ja tore artikkel.
Oo, Järvel lausa kaks inimest tegelemas? Kas see oli rühmatundides?
Muidu lisaks Järvele olen kuulnud soovitusi ka Naba kohta (Pirital), mille eelis pidi olema see, et ei pea kindlaks kellaajaks kohale minema, vaid broneerida saab mingi ajavahemiku ja siis sobival ajal laekuda. Treener on kogu aeg olemas. Me ise sinna ei jõudnud, logistiliselt oli Pelgu lähemal ja eks harjumuse jõud mängis ka oma rolli.
Lihtsalt tasakaaluks. Ka avalikel ujulatel-spadel on oma eelised. Meie oleme üldiselt kasutanud neid, sest:
1) Meile endile meeldib nautida vett ja saunamõnusid, seega rahuldatud saavad ka vanemate vajadused. Topelt aja leidmine oleks keeruline. Pealegi, kui beebit/väikelast mitte kaasa võtta, tekib probleem, kuhu ta panna.
2) Kui peres on suuremaid lapsi, siis tuleb arvestada ka nende vajadustega, seega ikkagi lähevad kaubaks suuremad veekeskused.
3) Laps harjub ka rahvarohkete kohtadega, beebieas ei ole see ilmselt tarvilik, aga 1-2 aastane võiks juba küll sotsiaalne tegelane olla.
4) Laps harjub ja õpib nautima ka erinevaid saunasid (ma muidugi ei tea, kas see peaks eesmärk omaette olema) ja jahedamat vett.
5) Võib minna ja tulla, millal endale sobib ja aeg pole piiratud 30 minutiga. Käisime ka alguses mõned korrad pelgus ujumas, aga sealne “aegade jahtimine” broneeringusüsteemis oli minu jaoks tüütu ja kuidagi alandav ka.
Meie lapsed pole beebieast peale kartnud ei jahedamat vett ega kärarikast keskkonda, nii et mingit vastumeelsust ma pole tuvastanud. Samuti ei ole me külge saanud ei ujulatest, kaubanduskeskustest ega mujalt mingeid kohutavaid tõbesid. Ja suveperioodil muidugi lähevad kaubaks hoopis looduslikud veekogud, vesi veel tunduvalt jahedam kui ujulates ja puhtusega ilmselt ka enamus kohti ei hiilga :).
Ühesõnaga, ma arvan, et saab nii ja naa ja ujumine on kasulik igal juhul. Kirjutasin lihtsalt selleks, et need, kel pole aega, tahtmist või võimalust beebide/väikelaste ujumistundides käia, ei heidaks meelt, teisi võimalusi on ka :)!
Jah, Airi, täitsa nõus sinu argumentidega. Variante on palju ja iga pere leiab omale sobiva. Tegurid, mida arvesse võtta, on tõesti palju. Meil suuremaid lapsi peres ei ole ja ise ei ole veekeskuste fänn, seega vabatahtlikult sinna väga ei kipu ka. Ja saunamõnusid naudime maal samal ajal kui vanavanemad last vaatavad 🙂 Ja eks palju oleneb ka veekeskusest, et kus on soodsam käia ja kas rahakott üldse iganädalast käimist kannataks.