Mida kinkida katsikule minnes?

katsikukingi ideedIgivana probleem, eriti kui ise titemajandusest miskit ei tea. Tahaks nagu midagi erilist ja meeldejäävat, samas ka praktilist. Tuttav mure, eks?

Panin kirja mõned ideed, mis minu meelest oleks toredad katsikukingid. See on puhas isiklik eelistus ja maitsed on erinevad, nii et täiendage julgelt! Kindlasti on mõni selline kink, mis minu meelest on tore ja teine ema ütleb, et tema jaoks täiesti mõttetu. Eks nii palju peab ikka kingisaajat tundma ka.

Midagi käsitööna meisterdatut

Kui ma Mutukamoosi Facebooki lehel küsisin katsikukinkide kohta, siis levinuim vastus oli – mõni käsitööese. See oleks ka minu esimene valik – ei ole masstoodang, on hingega tehtud ja seetõttu soe ja eriline. Eriti ideaalne oleks kui kinkija ise on eseme meisterdanud. Muidugi käsitööl ja käsitööl on vahe – võiks jälgida, et papud, tekid, kostüümid, kaisuloomad jne oleks tehtud naturaalsetest materjalidest. Olen täheldanud, et päris paljud kasutavad näiteks sünteetilise koostisega lõngu beebitoodete tegemiseks.

  • papud
  • lapitekk – olenevalt suurusest saab ka tulevikus kasutada, kasvõi efektse sisustuselemendina
  • kootud / heegeldatud beebitekk
  • müts, kampsun, püksid jne
  • kaisulelu

Kui sa ise ei ole suur käsitöömeister, kuid oskad niiti nõela taha panna, siis lihtne ja teostatav katsikukink on isekaunistatud beebibody või muu poest ostetud riideese.

Midagi rahvuslikku pärandit edasi kandvat

Kes minevikku ei mäleta… Mu meelest on väga armas kui katsikukink annab kuidagi edasi meie esivanemate pärandit. On selleks siis rahvusmustrites Muhu papud (aitäh, Berit, vihje eest!) või vanarahva uskumustest kantud lasteehted (aitäh, Pille, vihje eest!) – Malle Jürilo laste ehete kollektsioon, mis pidavat müügil olema Pärnu mnt Beebikeskuses. Näiteks hõbedane pihlakaoks, et laps oleks ikka hoitud ja kaitstud.

Hõbeda kinkimine juba ise pärineb vanade eestlaste kombest viia lapsele nn hambaraha (hilisemas kombestikus hõbelusikat või lausa münte), et lapsel ikka tugevad hambad oleks. Nii et igal lapsel võiks vähemalt üks hõbelusikas ikka olla – kuigi olen kuulnud, et mõnikord tuleb neid liiga palju. Miks mitte siis hõbedane tordilabidas? Aitäh Aedale vihje eest!

Kingi aega

See on midagi, mida värske ema ehk kõige enam vajab – tund või paar iseendale. Miks mitte kinkida kinkekaart “1o lapsehoidmise korda” – ja lapsehoidjaks on kinkija ise. Teinekord on abiks seegi kui keegi on nõus magava lapsega jalutama seni kuni ema kodus paar tundi lõõgastub. Ja jalutamine ei nõua absoluutselt mingit lapsehoidmise oskust!

Tegelikult on kombeks, et katsikule minnakse oma toiduga, kuid see komme on hakanud ka vähehaaval hääbuma. Aga milline kergendus see oleks värsketele vanematele kui pakkuda neile kingiks teha kõik katsikutoidud ise? Või selle mõtte edasiarendusena – mitmekäiguline õhtusöök vanematele nende oma kodus, kus külaline hoolitseb kõige eest.

Midagi mälestuste talletamiseks

Käsitööna valmistatud fotoalbum, beebi esimese eluaasta raamat või karp mälestusesemete hoidmiseks (sünnitusmaja käepael, mõni nunnum beebibody, esimene lokk jne). Internet on isetegijaid täis, kes hea meelega mõne sellise eseme valmistaks, kus juba lapse nimi peal.

Midagi emale

Olen kuulnud variante alates kehahoolitsusvahenditest kuni spa kinkekaartideni. Eks jah, ema vajab lõõgastumist, kuid sellise kingi tegemisel peab kindel olema, et ema seda ka tarbima jõuaks. Mina nt suure kanaemana ei oleks suutnud oma aega nii sättida, et oleksin lapse kuhugi jätta suutnud, et spasse minna. Kreemitotsikud on ka muidugi alati toredad, selleks ehk ikka aega leiab, kuid siis tuleks arvestada, et need oleksid jälle võimalikult looduslikud.

Midagi lugemiseks

Siin pean jälle lugejaid vihjete eest tänama – Kersti soovitas “Pere ja Kodu” tellimust, Aet pühendusega raamatut (näiteks paks ja korralik muinasjuturaamat). Väga toredad mõtted mu meelest! Või siis valida midagi lastekasvatusteemalist või lapse tervise käsiraamat.

Kvaliteetsed lasterõivad

Näiteks meriinovillane body või siidist nn haldjamüts on sellised esemed, mida ema ehk ise ei raatsi soetada, kuid omast kogemusest ütlen, et väga tänuväärsed ja praktilised asjad. Mõlemad materjalid on sellised, mis imavad niiskust enda sisse ja seetõttu ei ole lapse selg ja pea märg. Ideaalsed näiteks autosõitude ajal kui tuleb liikuda erinevate temperatuuridega keskkondade vahet. Nende materjalide olemus on ka selline, et üks suurus kestab väga kaua, sest nad venivad niivõrd hästi. Saadaval hästivarustatud looduskaupade poodides (nt Villapai, Looduspere jne).

Midagi lapse nimega

Kas siis juba eelpool mainitud käsitööna valminud tekike, fotoalbum või siis body. Või hoopis toakaunistus – nimetähed seinale puidust-riidest-paberist või raamituna. Levinud kink on ka nimelised nõud (aitäh, Helen, vihje eest!). Isetegijaid leiab jälle internetist.

Midagi praktilist

Kinkekaardid – kui juba, siis võiks olla mõne suurema kaubanduskeskuse omad, et valikut mitte ühe beebipoega piirata. Või siis kinkekaart beebivõimlemisse, -massaaži, – ujumisele. Suurema kamba kokku ajamisel ka fotosessioon värske ilmakodaniku võlude jäädvustamiseks.

Mähkmed on ka üks praktiline kink. Pakk kaenlas on imelik sisse jalutada, seepärast on leiutatud mähkmetordid. Saab teha ise (pole kuigi keeruline) või tellida. Võiks kasutada ökomähkmeid, et välistada allergiaid. Kas sinna just karvast loomakest või lutti või lutipudelit sisse on vaja panna, on iseküsimus. Mõni laps ei näe oma imikueas kordagi lutti ega lutipudelit ja karvaseid loomi kipub niigi uksest ja aknast tulema…

Mänguasjad

Kui on esimene laps, siis ikka vast kuluvad ära. Kõrinaid kipub muidugi palju kogunema, pigem võiks vaadata miskit veidi vanemale eale. Ka siin võiks lähtuda naturaalsest materjalivalikust, eks seda plastmassi hakkab niigi kogunema. Katsikud ju nii eriline sündums, et võiks miskit korralikku olla.

Mida vaadata:

  • puidust, ökoloogiliste värvidega värvitud mänguasjad
  • naturaalsest kautšukist närimislelud. Meile nt kingiti see Gnon, Sophie the Giraffe sarjast. Oli lapse ülim lemmik väga pikka aega. Kinkija nentis, et oma lapsele ei raatsinud osta, et meile siis tõi kingiks. Eks nii kipub jah olema 🙂
  • mõni armas naturaalsest tekstiilist ja täidisega kaisukas (näiteks heegeldatud amigurumi loomakesed on hetkel väga popid).

Ja lõpetuseks üks tore printsiip kõikide kinkide tegemisel – eelistame eestimaist!

Kahjuks ei ole küll kõik ülaltoodud näited sellele printsiibile vastavad, kuid kes otsib, see leiab – ehk leiate ka mainitud ökokaupadele kohalikud tegijad.

Kui teil tekkis seda loetelu lugedes mõtteid ja ideid, mis oleks veel vahvad ja erilised katsikukingid, siis teie kommentaarid on väga oodatud! Ja miks mitte ka lingid vastavate tegijate kodulehele… Ma olen seni ametis lähiaja katsikukinkide meisterdamisega ja ehk varsti saan neid ka siin blogis jagada!

10 thoughts on “Mida kinkida katsikule minnes?

  1. Kadri-Anna Sklave says:

    Mina kirjutasin oma lapse peokutsele “..elamused, taaskasutuskõlbulikud lasteasjad, loovtegevuseks mõeldud kraam, õpetavad raamatud ja isetehtud asjad meeldivad meile.”
    Mul ei ole veel küll oma kogemust paljude asjadega (esimene laps ja poole aastane alles), aga julgen loota, et pole väga puusse pannud asjadega mida selle lause all mõtlesin.

    ELAMUSED – üks võimalus uurida järgi mida beebi juba teeb ja toetada materiaalselt seda (nt käib ujumas) või midagi täitsa uut leida (nt Estoniasse beebiga muusikat kuulama http://www.opera.ee/lavastus/kontsert-koige-pisematele/; pannkoogihommikule http://www.spatallinn.ee/offers/lastekeskuse-pannkoogihommikud/)
    TAASKASUTUSKÕLBULIKUD LASTEASJAD – kui veel terve ja ise tunned, et tõesti oli hea asi lapsele, siis on ju ideaalne kink.
    LOOVTEGEVUSEKS MÕELDUD KRAAM –
    kunstitarbed on kulumaterjal, nii et neid ei saa kunagi liiga palju olla ja tänapäeval müügil ka igast uudseid asju nagu plastiliini põhimõttel voolimismass, mis ei pidanud määrima ja kuivama ning ökoma koostisega ka.
    muusikariistad nagu ka loo autor kirjutas. Ma ostsin suures tuhinas juba metallofoni (ksülofon) ära peale beebi paari muusikatundi ja ausaltöeldes leidsin endaski musikaalsust kuigi õppinud pille pole. Mängin lapsele mõnda lihtsat nooti ja ise olen rahul ning ka lapsele meeldib. Kui pulk oleks mõlemast otsast “palliga”, siis oleks juba ohutu lapsele kätte ka anda. Täiesti normaalse ja u 10 eurose leidsin Prismast, mujal olen näinud 20+ euroga.
    Minu lapsele meeldib väga ka pisike läbipaistev marakas, aga kuna sellist ise ei leia, siis peame leppima muusikatunnis sellega mängimisega. Suuremad ja läbipaistmatud nii väga ei meeldi, vähemalt veel mitte.
    ÕPETAVAD RAAMATUD – ehk mille järgi last erinevates valdkondades õpetada. Ja kui mõni asja ette ei lähegi, siis saan sugulastele anda või lasteaiale/koolile kinkida huvi korral.
    Sinikoer – õpetab last koeraga ohutult käituma. http://www.apollo.ee/sinikoer-teatmik-lapsevanemale-ning-cd.html
    Lastelaulude raamatud koos cd-ga või ilma – mõnega olen alt läinud, sest kas on täitsa tundmatud laulud või cd-le on salvestatud süntesaatorimuusika mis ei ole üldse nii ilus ja loo muudab ka tundmatuks. Kõige lemmikum on vanaemale kuulunud lastelaulik.
    Võimlemisraamat – mul on pikem raamat, mida isiklikult ei ole viitsinud veel järgida, aga mine tea ja on lühem, lihtsate õpetuste ja piltidega väljaprinditud e-raamat, mille harjutusi olen teinud nii igapäevaste tegevuste sisse kui ka eraldi http://www.activebaby.ee/e-raamat
    ISETEHTUD ASJAD –
    Plaanis on osta puidust täheklotside komplekti (http://www.infano.eu/et/1-eesti-taheklotsid.html), kuid oma lapsepõlves mäletan, et klotse oleks rohkem. Seega on väga tore kui keegi teeb ise juurde lihtsaid täheklotse.
    Õmblemishuviga inimene võiks teha nt sellise põlle, mis on palju asjalikum kui tavalised poe omad http://www.craftinessisnotoptional.com/2011/05/bapron-tutorial.html
    Facebookis on lehekülg “Vahvad ideed” kus ka laste alajaotus ideede ammutamiseks.
    Mehe sõber on sepp ja tegi meenelusika lapse nime ning sünnikuupäevaga – tõeliselt orginaalne ja ehe mälestus.

    Ja soovilistist jäävad ka minul välja igasugused plastmassist isemängivad jubinad. Välja jäävad ka pehmed mänguloomad. Ja mähkmefirma ning suurusega on lihtne mööda panna.

  2. mutukamoos says:

    Kadri-Anna, aitäh! Väga põhjalik ja ideederohke kommentaar 🙂 Lähen hakkan linke surfama, kuid kohe meenusid mõned asjad, mis endalgi esmasesse artiklisse kirja jäid panemata. Näiteks tegi mu sõbranna väga armsa katsikukingi kui olin maininud, et kavatsen riidest mähkmeid katsetama hakata. Nimelt oli ta oma mitme lapsega neid juba kasutanud ja pani mulle kokku nn alustuskomplekti, kus olid mõned marlikad, ühed kasutatud heidepüksid + nende kudumise juhend, õmmeldud krõpsudega mähkmed + lõige ise juurde õmblemiseks, iseõmmeldud kandelina x versioon (mitte päris kandelina, vaid üle õla käiv sõlmega, nimetust ei teagi), lisaks ise kirjutatud riidemähkmete kasutamise juhend (kui palju vaja läheb, kuidas pesta jne jne). Minu meelest väga armas kingitus, mille koostamisele oli palju tähelepanu pööratud 🙂

    Ja lastelaulude plaadid on hea kingitus, mis tihti ära unustatakse. Ka sünnipäevade puhul. Sellised kingid on eriti teretulnud nende poolt, kel endal vanemad lapsed ja teavad, millised plaadid on head, sest tõesti kerge on vale otsust teha.

    Isetehtud kingid – me tegime Tirtsu varrudega nii, et palusime kingiks tuua omatehtud asju. See oli üks põnevamaid kingisadusid 🙂 Alates vanaisa tehtud nukuvoodist, lõpetades heegeldatud jäneste ja seelikutega. Üks sõbranna oli veel mures, et tema tehtud jänesed ei tulnud kõige paremini välja – praegu igatahes on üks neist Tirtsul kaisuloomaks. Laps teab, mis on hea ja ei hooli sellest, kui tehnika ei ole kõige parem olnud.

    Puidust täheklotsid oli üks mu kindel katsikusoov. Sõbrannad naersid, et ma nii väikesele juba tähti hakkan õpetama, kuid minu jaoks olid need ühed kindlad asjad, mis ma teadsin, et minu lapsel võiks olemas olla ja kindlasti on tulevikus vaja. Parem siis selline tulevikus vajatav asi kui mingi mõttetu vidin. Need klotsid on sellised asjad, mida oma lapsepõlvest mäletasin, et mängisime ikka väga pikalt ja nende kasutusala oli lai. Pidevalt oli ju vaja midagi oma mängumaailma jaoks ehitada. Alguses saab lapsele nende piltide pealt sõnu õpetada, hiljem õpib lihtsat torni laduma, siis kunagi õpib tähti ja laob sõnu, lisaks on igapäevane ehitusmaterjal.

  3. Johanna says:

    Meil on väikeste laste emade endi tehtud käsitöömänguasjade meisterdamise ettevõtmine nimega SÕPS. Teeme just postituses paljudele kriteeriumitele vastavaid asju – need on käsitööna valminud Eestis looduslikest materjalidest ja tihtipeale uuskasutavad materjale. Rõõmsad vankrikõrinad, lutikett või kõrisevad pallid on katsikuteks väga head viia (www.facebook.com/sopsdisain).
    Lisaks SÕPSi asjade kinkimisele on minu enda suured lemmikud ka MiMo kaisuhiired, mis lausa õhkavad armastust ja mis on väikestele tulevikus mõnusateks nosudeks http://www.mimodesign.eu/
    Siis on eriti armsad ja ägedad Loonalapse nukud, mis vast lapse kasvades huviorbiiti satuvad.
    Enda lapse sündides olid aga kõige armsamad need asjad, mis olid sõprade endi tehtud – sõbranna õmbles karu, teine tõi vahva heegelpalli (millest meil SÕPSi mõte alguse üldse sai) ja kolmas heegeldas armsad papud!
    Muude asjade hulgas oli väga hea meel ka ühe pääsukujulise hõbeprossi üle, mida hetkel kannan ise ja kui tütar piisavalt suureks on kasvanud, siis annan selle talle edasi kandmiseks.

    • mutukamoos says:

      Johanna, ma olen Sõpsist lugenud – tänuväärt ettevõtmine teil! Soovin ainult edu 😉

      Ja aitäh ideede jagamise eest! MiMo kaisukad meil kodus täitsa olemas praeguseks (teise lapse sünniga seoses) ja ma olen väga rahul. Loonalapse nukkudest alles unistan veel 😀

Vasta mutukamoos-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga