Eks ikka vaadates, mida teised teevad! Jagan oma hetke lemmikuid inspiratsiooniallikaid.

Kodumaistest tegijatest on minu meelest parimad laste fotod perefotograaf Krista Kõivul. Jälgin tema blogi hoolega ja eriti just neid pildiseeriaid, kus ta oma lapsi pildistab. Krista käekirjaks on loomulikud pildid, kus laste rõõmsameelsus tuleb kõige paremini esile. Eriti meeldis mulle tema hiljutine mõtisklus lasteaiapiltide teemal. No tõesti – miks on vaja teha neid ülitõsiseid portreepilte koledal kangastaustal? Ja neist siis sada erinevat toodet vorpida – kleepsud ja erinevad suurused. Ei mingeid emotsioone. Võibolla väiksemad ehk nutavad. Ma olen küll oma esimestel lasteaiapiltidel nutune. Aga vat Krista tehtud lasteaiapildid on palju kihvtimad. Või siis sõprade pildid. Argipäeva on ta hästi tabanud oma suve seerias – eriti hästi annavad meeleolu edasi nukuvankriga pildid. Need on just sellised, mida aastaid hiljem vaadates tüdrukud meenutavad heldimusega kui tore lapsepõlv neil oli. Pere traditsioonide jäädvustamise seeria  lihavõttemunade otsimine on nagu jutustus läbi piltide. On lähivõtted munadest, ettevalmistuse pildid, protsess ja emotsioonid.

Teine blogi, mida jälgin, on ühe fotograafi projekt “365“, kus ta on võtnud eesmärgiks teha üks pilt igast päevast. Kuna ta on mitme lapse ema, siis paratamatult figureerivad enamustel piltidel lapsed. Mulle päris meeldib see mõte ja ehk ühel hetkel võtan sarnase projekti ette. Asja idee ei ole iga päev üks suvaline klõps teha, vaid just leida uusi vaatenurki igapäevaste hetkede jäädvustamiseks. Millegipärast annavad tema  pildid nii hästi edasi hetkemeeleolu. Võibolla on põhjuseks nn piilukaamera või siis lihtsalt uued võttenurgad (täiesti ülevalt või siis põranda ligi pildistatud), kes teab. Soovitangi iga pildi juures, mis sulle eriline tundub, analüüsida, miks see pilt nii hea on. Ja siis püüda ise samasugune teha. Tema blogi soovitan fotograafiahuvilistel niisama ka jälgida, ta jagab seal päris palju nippe.

Kolmas blogi ei ole fotoblogi, vaid pigem elustiili blogi. Või sisustusblogi. Niinanunelmia – ma soome keelt ei oska (ja ega seal teksti väga ei olegi), kuid mulle meeldib nende pilte vaadata. Lapsi on seal palju ja pildistatud just loomulikus keskkonnas oma argitoimetusi tegemas. Lisaks leiab sealt väga häid sisustusideid lastetoa sisustamiseks.

No ja siis on mul üks suur plaan, mille teostuseni ma ei ole veel jõudnud. Mingi aeg liikus sotsiaalmeedias link fotoprojektile, kus fotograaf Gabriele Galimberti pildistas lapsi üle maailma nende lemmikute mänguasjade keskel. Ja erinevalt ülevalviidatud blogidele, kus lapsed on pildistatud keset tegevust, siis siin on tegu lavastusega. Ometi mõjuvad need staatilised pildid jõuliselt. Kui tihti tehakse olustikuportreed mõne elukutse esindajast tema töötoas, kus ka keskkond räägib tema kohta midagi, siis seekord on lapsed portreteeritavad. Mul tekkis mõte, et see oleks päris tore pikaajaline projekt oma laste pildistamiseks – kuidas nende huvid ja lemmikud ajas muutuvad.

Valisin mõned pildid Tirtsu tegemistest seda artiklit ilmestama. Miks just need pildid? Sest minu jaoks toovad need meelde armsaid hetki. Esimesel pildil passib Tirts akna peal ja ootab papat töölt koju. Teine pilt kajastab tema esimest võilillesuve – kui ta vähegi leidis mõne õitseva õie, siis oli see vaja üles korjata ja ära puhuda. Alguses ta ei osanud seda, kuid suve jooksul muutus aina osavamaks. Ja kolmandal pildil on käsil tema lemmiktegevus – veega solberdamine.

Kust leiate teie inspiratsiooni? Millised on teie lemmikkaadrid oma lapsest?

Loe teisi kirjeid “Fotograafia” alateema all.