Ma sain lõpuks end niikaugele, et soetasin meile suure madalapõhjalise kasti nn messy play jaoks. Mõnes asjas olen ma ikka väga pika vinnaga ja see pingviinide maa on hea näide. See mäng mõlkus mul mõttes juba mõnda aega, kuid jõudsin jokutada lume sulamiseni 🙂 Peamine õppemoment minu jaoks oli meelitada Tirts paberit rebima, sest see tegevus talle väga ei meeldi.

Rebimiseks kasutasime wc paberit, see hea pehme ja odav. Kutsusin Tirtsu enda juurde, et teeme nüüd lund. Mõneks hetkeks mul isegi õnnestus ta rebima panna, kuid õige pea muutusid pingviinid ikka tähtsamaks. Ma vaikselt lootsin, et ehk ta rebib mängu käigus lund juurde, kuid lootuseks see jäigi. Aga mäng ise pakkus Tirtsule põnevust mitmeks päevaks.

Tõdesin, et sellises suures kastis mängimine on päris mugav. Kui mängule tekkis paus, siis panime kastile kaane peale ja lükkasime eest ära. Tirts sai ise kaane pealt ära võtta kui tekkis jälle soov mängida. Eks neid paberihelbeid sai veidi elamisse laiali seiklema ka, kuid enamus koondus siiski kasti.

Mängu legend: rebitud wc-paber oli lumi ja jää, tagurpidi läbipaistev säilituskarp oli jäämägi. Sinine mängutaigna plönn oli meri. Pingviinide päritolu on lahti seletatud postituses “Lauamängud 1,5-aastasele?”.

Tirtsu loodud mängu stsenaarium: kõigepealt hüppasid pingviinid merre ujuma. Siis tõstis ta nad ükshaaval välja ja kuivatas paberiga ära ning ladus enda kõrvale ritta. Ja siis läks iga pingviin oma pesasse magama (pesaks oli üks leht paberit). Ja hiljem leidsin ma neid juba näiteks play-doh topsidest tehtud torni otsast patseerimast.