Õppimine või õpetamine? Millal hakata lapsele värve õpetama? Kui lähtuda sellest, mida rõhutab Maria Montessori – tuleb jälgida lapse sisemist tungi ja huvi – siis ei olegi vaja midagi õpetada, vaid laps õpib ise, läbi oma uudishimu. Talle tuleb lihtsalt luua sobiv arengut soosiv keskkond.
Tirtsul tekkis huvi värvide vastu omaealistest veidi hiljem. Ega ma ei tea, mis on keskmine vanus, lihtsalt meie tutvusringkonna sama vanad lapsed juba teadsid mõnda värvi ja mulle tundus, et Tirts võiks ka ehk juba huvi hakata tundma. Oma kõnepruugis kasutasin alati värvi täpsustust (punane pall, roheline auto jne). Siis sattusin lugema rahustavat artiklit The Little Stories lehelt “When should I focus on colors?“, kus kirjutatakse, et sul tasub hakata lapsele värve “õpetama” siis kui ta suudab kahesõnalisi lauseid öelda. Ja Tirtsu puhul see läkski täppi – ta hakkas värvide vastu huvi tundma samal ajal kui ta hakkas oma kõnes kasutama kahesõnalisi lauseid. Ja tal oli huvi värvide vastu! Ta hakkas ise minu käest värvide nimetusi küsima – võttis värvipliiatsi topsist järjest pliiatseid ja näitas mulle, et ma ütleks, mis värv see on. Lõputult, uuesti ja uuesti.
Kuskilt oli mul tekkinud ettekkujutus, et alguses peaks lapsed selgeks saama põhivärvid ja siis alles muud. Tirtsul aga juhtus nii, et esimesed värvid, mida ta nimetas, olid pruun, roosa ja lilla. Teine huvitav tendents: kuigi ta hakkas värve nimetama hiljem, siis vigu tegi ta vähe. Igal värvil oli õige nimetus. See on nii huvitav jälgida, kuidas iga laps omamoodi areneb 🙂
Soovitan The Little Stories lehel veidi pikemalt aega veeta, olen sealt palju huvitavat ja asjalikku lugemist leidnud lapse kõne arengu teemadel.
Varem olen kirjutanud Mutukamoosis: Lapse kõne arendamine.
Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.
Mina rahunesin selliste asjade osas maha kui lugesin kinnitust, et kõige tähtsam on õppida aru saama ja siis ka väljendama põhilisi vajadusi ja igapäeva tegevusi. Ja antud juhul tundubki Tirtsul olevat aeg mil värvid on nihkunud sellesse kategooriasse. Meie 1a1k Preili jaoks aga pole sooja ega külma mis värvi näpuvärvidega ta mängib, tähtis on avastada mis huvitav asi see näpuvärv üldse on.
Ojaa, Tirtsul oli aastaselt ka täitsa ükskõik, mis värvi mingi ese oli. See tuligi alles kaheseks saamise paiku. Ma siin vahepeal tegingi selle vea, et üritasin temaga enne seda värvide sorteerimise mängu teha. Loomulikult see ei õnnestunud 🙂
Reblogged this on ollebosse.