Jätkame külalispostitusega beebiga reisimise teemal, kus oma kogemusi jagab Elisa, kes on oma 7-kuuse lapsega juba üksjagu kilomeetreid autoteedel läbima pidanud. Vol 1 leiate siit. Juttu oli varustusest. Nüüd räägime ajast enne sõitu, sõidu ajal ja pärast sõitu.

ENNE SÕITU ehk PLANEERIMINE:

• Ajastus on edu võti! Ei pea vist mainimagi, et kõige parem reisiv laps on magav laps. Sättige sõit lapse uneajale, vahetage vahetult enne väljumist ta mähe ja söötke kõht täis.
• Meie pere reegel nr 1: Valmistu peatusteta sõiduks lapse uneajal. Tankige auto paak enne sõitu täis, varuge teele juua ja snäkke, käige enne tualetis. Lapsed ärkavad tihti üles, kui auto seisma jääb, seega oleks hea lapse uni täies pikkuses ehk peatumata ära kasutada.
• Planeeri piisavalt peatuseid, olenevalt lapse vanusest, graafikust ja sõitmise kellaajast – pausid 2-3 tunni tagant lapse söötmiseks või harvemini, kui lapsel on pikema une aeg. Pausi ajal võta laps hällist või turvatoolist välja ja võimle temaga, et vähendada koormust seljale.
• Ole valmis lisapeatusteks. Tihti on vaid pool tundi pärast eelmist peatust vaja uuesti peatuda – võib-olla vajab mähe vahetamist või on põnnil mingi muu mure (krooks jäi sisse!). Paindlik sõidukava aitab stressi vältida.
• Mõtle läbi lapse toitmine. Kui laps on vaid rinnapiima peal, kas oled nõus teda autos toitma? Meil on näiteks taga tumendatud klaasid ja mina tunnen end seal imetades väga mugavalt ükskõik kus peatudes. Kui laps on RPA või juba lisatoidu peal, kus saad talle ta söögi valmistada? Suvel on hea, kui on kaasas nokaga tass veega – soovitav on muidugi lapsele enne õpetada sealt joomist.
• Mõtle oma marsruut ette läbi. Kus soovid lapse mähkmeid vahetada? Mina vahetasin enamjaolt mähkmeid auto tagaistmel, laps minu süles. Püksmähkmeid on istudes mugavam panna kui tavalisi. Tasub ka välja vaadata kohad, kus võiks olla ema-lapse tuba või WC mähkimislauaga (tihti inva WC-s).

SÕIDU AJAL:

• Lõbustuspark tagaistmel: lapsel on tegevust vaja, kui ta ärkvel on, seega istu ise (või pane vanem laps) taha istmele. Sel juhul on üpris kindel, et nutmist on vähem – laps nutab muidu tihti puhtast üksindusest või igavusest.
• Muuda oma peatused tõhusamaks. Mitmekesi reisides on kasulik ette mõelda, kes mida pausi ajal teeb. Näiteks käis mu abikaasa tualetis ja kohvi ostmas, kuni ma last toitsin ja siis krooksutas last, kuni ma tualetis käisin.

KOHALE JÕUDES:

• Mida pikema vahemaa läbite, seda pikem võiks olla aeg, mille veedate sihtkohas kohapeal ilma lisasõitudeta – et lapse selg saaks autotoolist puhata.
• Kui plaanite külas reisivoodit kasutada, harjutage last selles magama juba kodus – muidu on tal võõras koht, võõras voodi – und ei kellelgi.
• Puhkuse päevakava planeerides arvesta lapse tavalise rutiiniga – ära muuda ta une- ega söögiaegu. Mingi ajani võib muidu küll tunduda, et titel on kõik korras ja ta kohaneb muudatusega hästi, kuid ühel hetkel on ta “äkki” hüsteerias. Laps on võõras kohas, kohtub uute inimestega, pakkuge talle pisutki turvatunnet tavapärase päevakava läbi.
• Kuidas “kaitsta” last liigse sotsiaalelu eest? Eks see oleneb muidugi lapsest ja ka sugulastest ja tuttavatest, aga eks tihti tahetakse väikeseid tittesid sülle võtta ja nunnutada. Kui laps on uues seltskonnas ja teda antakse käest kätte ja kõik on võõrad, siis tema jaoks on see üpris hirmutav kogemus. Veresugulased või mitte, tema jaoks on need siiski kõik võõrad näod. Selleks, et vältida kadedana näimist on hea nipp näiteks laps kas kõhukotti panna või linaga enda ümber mässida. Nii on lapsel oma privaatsus tagatud, tal on hea turvaline ema või isa lähedal olla ja ega sealt kõhukotist nii kergelt teda välja ei hakata sikutama. Ja laps kannatab seltskonna paremini välja. Oleneb muidugi lapsest ka, mõni ongi seltskonnalõvina sündinud.

Nutmine?

• Paratamatu fakt: pika sõidu ajal tuleb jorisemist ja nutmist ikka ette. Mingil hetkel on võib-olla kasulikum jorisemine ära kannatada ja edasi sihtkohta kohale sõita, et kõik lõpuks autost välja saaksid. Sellises olukorras ma laulan. Isegi kui see ei aita väga palju, on vähemalt endal tunne, et teed midagigi.. Kui peast palju laule ei tea, laulge raadiole kaasa või pistke kotti laulik. Meie beebile meeldib, kui talle katkematult Sepapoisse laulan, kuid et endal sellest nii kõrini ei saaks ja mingitki vaheldust oleks, olen selle mitmes eri keeles ära õppinud. Samas kui jorin muutub siiski nutuks, peame alati auto esimesel võimalusel kasvõi maantee ääres kinni. Lisaks sellele, et usun, et nii väike laps ei jonni, vaid tõesti väljendab nutuga oma ebamugavust, on lapse autos nutta laskmisel veel miinuseid. Kõvasti röökides hakkab laps kõvasti higistama ja võib kehvema ilma korral niimoodi külma saada, samuti on nuttes vedelikukadu kiirem ja laps võib varem janu tunda.
• Kui laps on endast väljas, võib aidata tagumiste akende alla laskmine, jahutav õhk ja tuulekohin mõjuvad lapsele rahustavalt.

Üldiselt on aga titega reisimine täiesti teostatav: lähtuge planeerides lapse päevakavast ja säilitage rahu. Tähtis ei ole sihtkoht, vaid perega rõõmsalt kulgemine.

Esimese osa tagasisidena laekus ühel lugejalt küsimus auto ja konditsioneeri/kliimaseadme kohta. Ma ütleks, et selle taluvus on väga individuaalne, seepärast loekski, milline on blogi lugejate kogemus – kas olete kasutanud ja milliseid ettevaatusabinõusid kasutusele võtnud, et laps end ära ei külmetaks? Mida soovitate emale, kel endal konditsioneerist alati kurk valus ja seetõttu lapse pärast mures?

Kas teil on veel lisada nippe väikese beebiga reisimiseks?

Milliseid mänguasju reisile kaasa võtta? Mõned ideed 1-aastaste põnnide vanematele.

Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.