Küll mitte minu, vaid laste 🙂 Pildistasin üles, mis on lastel kaasas pikematel autosõitudel, et end lõbustada.

Tirtsu (peagi 3a) kott

Üks osa mängust on kott ise. Ühel päeval ta lihtsalt otsustas, et see kott (milles mul seni beebimonitorid olid), on nüüd tema oma ja seda on vaja igale poole kaasa vedada. Pole küll teab mis stiilne, kuid mul pole mahti olnud alternatiivi otsimisega ka tegeleda. See kott on hea selles mõttes, et kuna ta on jäik, siis on luku avamine ja sulgemine lihtne teostada ja päris tihti ongi kogu mäng see, et kõik asjad kotti laduda ja siis sealt jälle välja võtta (lukk kinni-lahti ka sealjuures). Kotis on:

• Märkmik ja joonistusvahendid. Märkmik oli algselt minu oma, kuid sujuvalt muutus see tema omaks. Varem hoidsin ma seda oma käekotis, et mõnel jorisemise hetkel talle pihku pista. Mingil põhjusel on märkmikusse joonistamine põnevam kui lihtsalt paberile…
• Miki Hiir
• Ussike. Need loomakujulised on ka päris armsad 🙂
• Kana ja kuulikeste mängu leidsin ühelt kirbukalt sentide eest ja see on osutunud laste seas tõsiseks hitiks. Mu 3,5- ja 5-aastased vennatütred võtsid kordi, et kumb saab jälle mängida ja harjutasid püüdlikult, et saaks ikka kõik neli kuulikest oma pesasse. Tirtsul see veel päris hästi välja ei tule, kuid mäng pakub ikka huvi.
• Käpiknukk Rebane (Tallinna Kaubamajas oli mõne aasta eest päris armas valik)
• Häälega raamat “Muusikariistad“. Samuti suur hitt ka teiste laste seas. Selle raamatuostuga olen ma päris rahul 🙂 Raamatus on võimalik kuulata viie erineva pilli hääli. Hääled on hästi naturaalsed (vähemalt minu koolitamata kõrva jaoks).
• Roostevabast terasest Crocodile Creek Lepatriinuga joogipudel. Otsisin pikalt alternatiivi plastpudelitele ja Crocodile Creeki disainid võlusid kohe mu südame 🙂
• Posu tasku suuruses raamatuid ka, mis seekord pildile ei sattunud (vt mõned näidised Pisipiiga koti pildil).

Ja siin pilt Tirtsu kotist ühel teisel korral, kus mul õnnestus pildile saada ka nupupusle, mis on hetkel autos ta lemmikajaviide. Muidu on see pusle meil kogu aeg autos, kuid kuna seekord olid pusletükid mööda autopõrandat laiali, siis mul mees viskas need kõik kotti ja nii nad pildile sattusidki. Ausalt öeldes ma iga kord imestan, et see pusle talle autos nii palju huvi pakub. Kodus ta selliste asjadega naljalt ei mängi (veidi ainult lammutab), kuid autos käib mängu juurde suur jutuvada ja ta võib puslega jutustada vabalt terve 2tunnise sõidu aja.

See kollane ristkülik on suupill. Uus asi, mille käsitsemist õppida. Oli mul ka suureks abiks pika sõidu lõpus kui oli vaja Pisipiigat rahustada.

Pisipiiga (6k) kott

• Raamatud on Tirtsu kotist. Ega ma Pisipiigale muidu raamatuid väga veel kätte ei anna, sest eranditult kõik asjad rändavad suhu. Ma avastasin, et see tüdruku nägu köitis teda väga 🙂
• Närimislelusid on kotis tegelikult rohkem, kuid ma ei tahtnud pilti liiga kirjuks ajada ja piirdusin näidistega. Jänku on Mimo Disaini oma ja käpakesed on väga head igemesügajad.
• Muidugi on meil kotis ka tagavaramähe jm asjad, kuid niiske salfaka pakk on siin seepärast, et see ka hea krõbisev asi, mis kätte anda ja joriseva lapse puhul jälle ajavõit ja kilomeeter kodule lähemal!
• Roheline konnake on kastanjett. Meile see kingiti, seetõttu päritolu ei tea, kuid PapaOpa lehel on silma hakanud sama armsad loomakujulised. See on jälle selline hea eatu mänguasi, mis sobib igas vanuses lapsele. Beebi seda ise muidugi ei kasuta, vaid mina teen talle häält.

Postitus sisaldab Amazoni affiliate linke, mis tähendab, et kui te sellel lingil klikkides ostate järgmise 24h tunni jooksul Amazonist midagi, tuleb pisike protsent sellest Mutukamoosile. Teile see lisakulu ei ole. Aitäh toetamast!

Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.