Sattusin toredale lugemisele, kus jagatakse ideid õuemängude varustuse kohta. Blogi autori poole pöördus üks ema murega: nad olid kolinud uude kohta ja nende pere lastel oli raske naabrilastega ühist keelt leida. Teistel olid hoovides batuudid ja muud atraktsioonid, neil aga mitte midagi. Millised asjad oleksid õuemängudeks sobivad, mis kaasaksid ka ümbruskonna lapsi?
Mulle täitsa meeldis see lugemine. Vastuseks ei olnud nimekiri sadu eurosid maksvatest atraktsioonidest, vaid palju ideid, millised pisivahendid võiksid hoovis saadaval olla. Ja kõige parem nipp – ütle JAH! Jah, võite võtta aiavooliku. Jah, võite kaevata auku (aga mitte keset muru). Jah, võite värvidega õue minna. Nagu autor tabavalt ütleb – neil on hoovis “metsikuse hõng”.
Niisiis nipid:
- Ütle JAH! Sekku ainult hädavajadusel, siis kui mäng hakkab ohtlikuks muutuma.
- Hoolitse selle eest, et lastel oleks võimalik mängimiseks kasutada erinevaid materjale:
– köied, erinevas pikkuses
– puutükid (kaldteede, onni ehitamise jne jaoks)
– koormarihmad (need tekstiilist, kinnitushaakidega),
– eriti suured kummiämbrid
– vihmavarjud (telgiks, vihmuti alt läbijooksmiseks jne)
– vanad linad või tekid (onni ehitamiseks)
– teip
– pappkastid
– kärud
– tühjad pakendid
– vanad potid-pannid - Ära sunni neid jagama. Hoolitse, et teatud asju jaguks kõigile:
– veepüssid (võiksid olla sarnased, lisaks mõned täiskasvanutele)
– mullitajad
– pallid
– basseininuudlid, nendega saab igasugu toredaid mänge leiutada (mis täiskasvanu silmale on muidugi arusaamatud :))
– vahtmõõgad
– kriidid
– ämbrid
– kühvlid
– taskulambid (lapsed on neist täiesti vaimustuses)
– kastekannud
– lastesuuruses rehad ja labidad
– tuulelohed - Hoia asjad saadaval ka siis kui sa ise kohal ei ole.
Täispikk artikkel ja illustreerivad pildid – Wanna Be The Cool Kids on The Block? Try These Play Ideas…
Loe lisaks:
Milline on teie laste õuemängude lemmikvarustus? Ma olen jälginud, kuidas kaks 3-aastast kõnnivad pool päeva ümber maja paarimeetrise voolikujupiga – kumbki hoiab oma otsast kinni. Või siis veavad nööripidi järgi ämbrit või kastmistünni. Või veeretavad kastmistünni ja katsetavad erinevaid helisid kui veeremise ajaks midagi tünni sisse panna. Või värvivad vee ja pika küüslauguõisikuga kõnniteed. Või teevad tigude võiduajamist. Igas vormis supi keetmisest ma ei räägigi 🙂
Aitäh lugemast ja jagamast!
P.S. Alanud on Eesti Blogiauhindade hääletamine, kust saab hea ülevaate Eesti blogidest. Mine kiika ja ehk leiad nii mõnegi uue ja huvitava blogi, mida jälgima hakata. Mutukamoosi võib leida Kultuuriblogide kategooria alt.
Eveli
Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või registreeru uudiskirja saajaks. Uudiskirja saadan välja kord nädalas või harvemini.
Meil kahjuks polegi linnas selliseid naabreid, kellel oleks nii väikseid lapsi, nagu mul. Niisiis pidin suvel olema ise oma lapse parim mängukaaslane. Tegelikult olin sellepärast vahepeal täitsa kurb! Aga kui tõin talle pisikese kastekannuga vett, oli sellest rõõmu kui palju ja tükiks ajaks, vahepeal pidin kannu täitma, sest suur enamus veest valati lihtsalt maha. Aga maal on ka teised pudinad ja seal ka tundub, et niikaua, kui lastel on lubatud igasugu tünnide ja kivide ja ämbrite jms. mängida, on rõõmu laialt ja pikalt. Üks vana kolmerattaline suuremat sorti “laudakäru” alus on juba teist põlve laste seas suurim hitt. Sellele alusele sätitakse laudu ja vana vann jm käepärane ning sõit võib jälle alata, vahelduva eduga sõidutatakse teisi lapsi, enamasti suuremaid väiksemaid, aga niipea, kui väikestel hakkab jõud peale, pannakse ka nemad käru vedama. Kuna meil on Vanaema suure algustähega, kes väga palju ei keela, juhtub vahel ka pahandusi (nt sel kevadel keetsid kaks 5-aastast vanaema seemnetest suppi), aga üldiselt on kõik rõõmsad ja rahul.
Lehti, see kõlab kõik nii toredalt, et mul kohe kade meel ja tahaks ka laps olla ja sellist vanaema! 🙂
Meil on õues kõige suurem hitt loomulikult vesi! Küll on tore sellega liivakastis plöga teha või pintsliga treppi “värvida” või lihtsalt ühest anumast teise valada, ükskõik, kas ilm on soe või külm. Päris liivakastimänguasjad (neid plastmassist) jäävad enamasti kõrvale, nende asemel kasutatakse vanu potte ja lusikaid ja panne, mis teevad oma töö palju paremini ära ning peavad oluliselt kauem vastu. Samuti läheb issi tööriistu (haamrid, kruvikeerajad, jne) mängus alati vaja, niiet pärast tuleb neid mööda aeda taga otsida, kui vaja kasutada on 🙂
Vesi on meil ka täielik hitt! Viimaste nädalate uus avastus on pritsimine (selline pumbaga pudel, millega lilli pritsitakse või kus on tavaliselt puhastusvahendid sees). Memm küll suunab lilli pritsima, kuid eks katsetatakse ka muid objekte 🙂
Meil on koer, kes armastab lapse asju (ja kõike muud) närida, nii et võtan seda soovitust kuulda, et plastmassist liivakastimänguasjade asemel on metallist potid ja muu. Koeraga ongi teema, et kui keegi külla tuleb, siis kas ta kardab või mitte, kas oskab keelata, kas hakkab nutma kui koer vähe hoogsamalt tema juurde mängima tuleb jne. Õnneks enamjaolt ei ole seganud meie suure mänguhimuga koer liialt.
Meil on ka hitt suured-väiksed kastekannud-ämbrid. Toas kastab ka väikse veepritsiga omaenda aksvama pandud taimi. Aeda plaanin jätta ala kus ta võib kaevata ja pori “toota” ning mis eriti suur hitt – vihmausse otsida. Ma sain aiamaa kõik tänu sellele kaevatud, et laps sai samal ajal vihmausse ämbrisse korjata ja jälle vabadusse lasta.
Eriti huvitav on ka kui kuskil on kive, mille alla putukad armastavad minna. Neid käib ta aeg-ajalt üles tõstmas ja uurimas mis seal all on. Ja nii külas ka – selle tegevuse võtavad ka naabrilapsed alati oma mängude repertuaari.
Päriselt kasutatavad laste aiatööriistad. Tal on päristöödeks kasutatav aiakäru, reha, lumelabidas, kõbla, hari, kühvel jne.
Puupakud, laualatid millel ukerdada ja “ehitada”. Neid saab ka ühildada, tehes puupakkude peale laudrada rasakaalu harjutamiseks. Lisaks teha puupakkudest seibid ladumiseks, ukerdamisraja tegemiseks ja muuks.
Meil olid kunagi ka Soome papi tükid, millest sai teha ajutisi mängumaju, labürinte jne. Tõeliselt lahe mänguvahend. Praegu meil üks lihtne telk tehtud Soome papist, mille ühendasime nöörijupikestega.
Mänguköögi kolime ka suveks õue mängumajja. Ja siis ongi igast kokkamised kõikvõimalike asjdadega. Tigude võistlused. Kriidid. Mullitajad. Leiva-vorstikeste ja muu grillimine. jne jne jne
Meil on veel vedanud, et külje all on mets kus oleme lapsega kahekesi või naabrilastega puupakkudel ja mahakukkunud puudel ukerdamas käinud. Ja muidugi metsik mereäär kivikestega. Aias on lahe, aga et seal veel lahedam oleks on vaja enne naabruses ringi ukerdada ja silmad lahti hoida, et eakaaslasi julgelt mängima kutsuda. Igaühega ei klapi, aga katsetamine läheb asja ette kui lõpptulemusel ikka mängukaaslased lapsele kodulähedalt leiad. Kes see ikka kaugele lapsega viitsib koguaeg minna.
Aitäh põhjaliku soovituse eest! 🙂
Kust te aiakäru leidsite? Kas on plastist või metallist?
Ja ma lähen nüüd ja otsin kohe kriidid talvekorterist välja! Kogu aeg ununevad, kuid ammu oleks ju aeg :))
Me saime kingituseks plastmassist, aga see ei oleks mu enda esmane valik. Nägin enamjaolt metallist, kummiste käepidemetega Bauhausis. Seal muid laste aiatööriistu ka, mida saab reaalselt ka kasutada.
Meil vanavanemad ostsid enda juurde ka plastist, kuid sama – enda valik oleks teine. AItäh Bauhausi vihje eest, saadan mehe sinna! (Me ju pealinnast eemal ja ise ei saa poode kammima minna ja kohalik valik on olematu).