Pisipiigal täitus esimene eluaasta ja paratamatult hakkan mõtlema, et ei ole enam mägede taga ka see aeg kui minu vanemahüvitis lõppeb ja on vaja hakata tööl käima. Ometi ma vaatan teda – ta on alles nii pisike, kuidas ma panen ta lasteaeda? Tirtsu pealt nägin, et 1,5-aastaselt ta ei olnud veel valmis suurde kollektiivi minema. Seepärast mõtisklen ma palju osalise koormusega töö võimalustest – eriti ideaalne oleks kui seda saaks teha kodust lahkumata omas valitud tempos. 

Tööd ma pean hakkama otsima niiehknaa, sest vana kohta mul alles ei ole. Kolisime Eesti teise otsa või nagu mu sugulane ütles: “maailma äärele”. Jutud käivad, et siin maailma äärel ei ole töö leidmine nii lihtne ja ka juhiabi saab miinimumpalka. Nii tundubki õigem olla ise enda tööandja. Aga mis töö see olla võiks ja kas ma saaks sellega hakkama? Viimased paar aastat olen ma sel teemal palju mõelnud ja ka lugenud. Ma olen valdavalt lugenud artikleid inglisekeelsetest blogidest (lisaks raamatutele), kuid päris hea just naistele suunatud eestikeelne ettevõtlusalane blogi on Kunstimeistrid. Veronika  kirjutab eelkõige käsitöölistele ja kuigi ma ei ole teab mis käsitööline, siiski leian sealt piisavalt lugemismaterjali. Kuna ma olen enne ka sel teemal palju lugenud, siis iga artikliga mul ahhaa-efekti ei ole, kuid siiski on hea jälgida ühte temaatilist blogi, mis inspireerib ja hoiab mõtted õigel lainel.

Üks inspireerivamaid artikleid ilmus Veronikal Kunstimeistrite eelsel lehel Elukuiseiklus. Hiljem ta kohendas seda ja on nüüd ka Kunstimeistrite lehel saadaval – “Kodused emad – kuidas kodus olles raha teenida?”.  13 ideed, kust oma ideed edasi arendada. Kuna antud blogi on Veronika sissetulek – tema veebitöö – siis on paljud artiklid parooli all ja lugemiseks liikmetele. Eestis erandlik nähtus, kuid mujal maailmas levinud. Liikmetasu on täiesti taskukohane, ma kulutan suurema summa ajakirjade leti ääres ja sealt ma ju otsin samuti inspiratsiooni. Ajakirjad kipuvad aga liiga pealiskaudsed olema, seepärast mulle blogid meeldivadki, sest on väga elulised. Kummalisel kombel aga on inimesed seisukohal, et blogi lugemise eest tasu maksmine on kurjast – kuigi teinekord on sisu praktilisem ja professionaalsem kui ajakirjas.

Ma ei mäleta enam, kumb blogi kauem toiminud on – kas Mutukamoos või Kunstimeistrid – kuid kui vaatasin sisukorra lehte, siis on Kunstimeistrid ikka oluliselt rohkem jõudnud kirja panna kui mina. Minu Kuldvara leht nii pikk küll ei ole 🙂

Teine eestikeelne ettevõtlusalane blogi, mida ma jägin, on Pilvebüroo. See on puhtalt raamatupidamisalane blogi, mis teeb põhitõed lihtsas keeles puust ja punaseks. Sihtgrupiks on jälle väikeettevõtjad. Krista katab oma artiklites ka sellised valdkonnad nagu Paypal, rahvusvaheline müük jne.

Kui ma käsitlesin kodus töötamise teemat “Milleks blogida?” postituses, siis sain teada, et nii mitmedki lugejad on minuga samas paadis ja mõtlevad ka kodus või osalise koormusega töötamisest. Eestis ei ole see veel kuigi levinud, et väikelaste emad töötaksid peale lapsehoolduspuhkust oma vanal töökohal osalise koormusega. Ühes saksa ettevõttes, milles ma koolipraktika ajal töötasin, oli see näiteks tavaline, et naised, kel eelkooliealised lapsed, käisid tööl ainult hommikuti ja läksid lõunast koju. Nii sai lastele teha lühemad lasteaia päevad (miks see hea on, sellest kirjutasin postituses “Väikelapse sotsiaalsus“). Eks palk on siis muidugi ka vastav ja kas Eesti tingimustes selline asi majanduslikult mõttekas on, on kaalumise koht. Kulub ju oma osa palgast ka igapäevasele töölesõidule. Kodus töötades ei kuluks tööleminekule muidugi mitte midagi 🙂 Krista tõi oma blogis tegelikult ka hästi välja nö elustiili ettevõtte omadused, kus eesmärk ei olegi suurt kasumit teenida, vaid võimaldada omale mugav äraelamine minimaalsete töötundidega. Päris tore unistus ju?

Kuivõrd palju teie tarbite selliseid elektroonilisi teenuseid – umbes nagu mina tarbin Kunstimeistrite liikmelisust? Selliseid, mis ei ole pank ega telefonikompanii, vaid ongi üks väike-ettevõte (või lihtsalt füüsiline isik), kes sulle midagi kasulikku pakub? Või on eestlane ikka rohkem seda tüüpi, et tasu tuleb maksta füüsilise asja eest? Käsitööhuvilised vast mustreid ikka aegajalt ostavad (või mitte?).

Eveli

Seeria: “Blogid, mida ma loen” esimene postitus oli “Kust ma saan ideid ehk blogid, mida ma loen. Alustame Montessori valdkonnaga“.

Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.