Blogis on viimastel nädalatel küllaltki vaikseks jäänud. Ei, ma ei ole kuhugi kadunud ja blogimist jätta ka ei plaani 🙂 Lihtsalt nüüd jõudiski kätte see aeg kui me kolisime oma uude koju ja tänase seisuga oleme siin olnud nädal aega. Meie jaoks on see suur elumuutus, sest kolisime oma praegusest elukohast 200 km kaugusele, linnast ära maale.
Kalamajas elutsesime 2-toalises korteris ja pere kasvades olime sunnitud tõdema, et sinna me kauaks enam ei mahu. Kuigi kant oli tore ja ma iga kell soovitan lastega peredel Kalamajas elada 🙂 Kui oleks korter ainult suurem olnud… Kujunes aga nii, et suurema korteri otsingud lõppesid Saaremaale vana rehielamu ostmisega. Järgnes kevad-suvi-sügis täis hoolsaid remonditöid kuni lõpuks saime maja sellisesse seisu, et saaks sisse kolida. Muidugi oleksime võinud varem ka kolida, kuid otsustasime, et teatud mugavustest me siiski ei loobu. Nii ootasime ikka sooja vee ja dušinurga ära.
Oma kodu ülesehitamine on põnev – ja ka stressirikas. See ei ole küll kõige stressirikkam aasta mu elus, kuid kuulub TOP3 sisse küll. Kuigi ma ise sain maja remonti vähe panustada, siiski oli (on) see periood väsitav. Kuna abikaasa on enamuse ajast remondiga hõivatud, siis kogu lastekasvatuse raskus langes minule. Eks ma oleksin tahtnud rohkem ninapidi juures olla, kuid nii väikeste laste kõrvalt on see paraku keeruline. Samas on laste praegune vanus just ideaalne elukoha muutmiseks.
Loodan, et saan andeks mõningase vaikuseperioodi siin blogis 😉 Kommentaaridele ja kirjadele olen ka aeglane vastama. Uueks aastaks vast oleme suutnud oma rutiinid taastada (või luua?) ja olen jälle blogimise lainel. Kuigi eks ma vahepeal kirjutan jõudumööda ikka edasi, lihtsalt harvem.
Niisiis. Praegu ma üritan laveerida siin kasti- ja kotihunnikute vahel, leida igale asjale oma kohta. Siis leida sellele asjale uut kohta. Ja siis tulevad väikesed abilised ja leiavad sellele asjale kolmanda koha. Me ei ole Tirtsuga nii ammu meisterdanud, sest asjad olid kõik pakitud. Nädalavahetusel siis otsisin värvid välja ja ma olin meeldivalt üllatunud, milline areng on vahepeal toimunud. Kui ta seni värvis suvaliselt, ilma eesmärgita, siis seekord ta teatas, et soovib teha lumememme. Tuli küll välja vikerkaar, kuid siiski – midagi konkreetset. Vikerkaared on meil viimasel ajal suur huviobjekt ja ma vaikselt mõtlen, mida õpetlikku selle teemaga seoses teha saaks.
Teine suur huviobjekt on liblikad. Sest neid on meil siin nii palju! Ilmselt on maja kütmine pragudesse peitunud liblikad üles äratanud ja nüüd nad siis lendlevad meil siin toas ringi. Lastel on lõbu laialt ja otsivad mööda tube, kuhu see liblikas nüüd lendas. Nii et ärge imestage kui ma varsti keset talve blogin teile mingeid liblikameisterdusi 🙂 Hästi armas oli see kui Tirts kadus peale liblika kinnipüüdmist elutuppa ära ja teatas, et otsib oma liblikaraamatut. Seda õiget raamatut ma ei ole veel üles leidnud, kuid ta lappas siis suvalist loomapiltidega raamatut, kus ta oli ühel leheküljel sinist liblikat näinud. Ma olen hästi palju koduõppe blogides näinud, kuidas lapsed lappavad loodusteemalisi raamatuid ja “töötavad” nendega ja nüüd ma näen, et see toimibki – ja täitsa ise. Huvi on neis sees olemas.
Tirtsul (3+a) on veel suurem muutuste aeg hetkel, sest me hakkasime teda lasteaiaga harjutama. Ma olen väga rahul, et siinne lasteaed on väike – neil on rühmas 14 last. Inimesed pidavat jagunema kahte lehte – suure grupi inimesed ja siis need, kes seda ei ole. Tirts ei ole suure grupi inimene, talle sobivad väikesed seltskonnad paremini. Muidu on ka lasteaed hästi tore ja hubane. Neil on uute laste harjutamisega oma poliitika – tasa ja targu, ema ei saadeta kohe ära jne. Eks arvamusi on erinevaid, kuidas oleks õige, kuid mulle selline viis sobib. Tegelikult vist ei saagi nii öelda, et üks või teine taktika on õige – oleneb ikka lapsest, lasteaiast ja vanematest, mis on sobivam.
Kõrvalepõikena – nii armas on näha, kuidas “Väikelapse sotsiaalsuse” postitus on hakanud oma elu elama ja blogilugejad juba loovad sisu minu eest 🙂 Aitäh teile!
Mis siis veel… Ma olen kõrvale pannud mõned infokillud, mida tahaks teiega jagada.
- Jaanika alustas oma blogis jõuluteemalise seeriaga “15 kodust kingitust”. Mulle tundub eriti eksootiline ribana kaša õpetus. Kogu see teema haakub Mutukamoosi Facebooki seeriaga “isetehtud kingitused lastele”.
- Kristiina blogib maaelu võludest. Ma ei oska nii hästi oma tundeid ja mõtteid kirja panna, kuid tema tegi seda minu eest. Vähemalt ma mõtlen samamoodi 🙂
- Ma kaalun sel aastal ise piparkoogi tainast teha. Seni pole veel jõudnud, kuid ehk ikka jõuame. Maarja kirjeldab oma taignategu. Kas te teete ise ja millise retsepti järgi?
- Mulle meeldib, mis suunas liigub Tammetõru seikluste blogi! Pr Tamm tegi näiteks kaheosalise seeria oma lapse mängunurgast, umbes nagu meil üks postitus oli. Tõrukese mängunurk vol 1 ja vol 2.
- Värsked emad – Madiken kirjutas väga põhjaliku ülevaate riidest mähkmetest.
- Mäletate puidust tähestiku lugu? Astangu KRK jõulumüük toimub tuleval kolmapäeval 😉
- Plaanime Tirtsuga jõulukaarte meisterdama hakata. Mõningaid jõuluteemalisi ideid olen koondanud Mutukamoosi Pinteresti lehele – minge vaadake järgi!
Ilusat jõuluootust teile!
Eveli
Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.
Nii tugevad tunded tekkisisd seda lugu lugedes, et tundus hädavajalik kommentaar jätta.
Kolisin Tallinna kesklinna korterist Saaremaale kui jäin esimese lapsega lapsehoolduspuhkusele. Nüüdseks on need minu neljandad jõulud saaremaal (päris saarlaseks ma ennast nimetada veel siiski ei tihka, sest tunnen, et nii palju on veel avastada ja õppida enne kui julgen ennast selle rahva hulka lugeda). Vahepeal oleme oma ajutisest elukohast Kuressaare linnas kolinud elama maale, vanasse talumajja, metsade vahele ja meie pisike pere on kasvanud kolme särasilmse tüdrukutirtsu võrra suuremaks.
Aga need mõtted… tahaks aidada – aga ei saa. Sooviks, et teine pool aitab lastega – aga ei saa. Ei ole ju ehituse ja töö kõvalt eriti palju võimalik. Kõik on nii samamoodi! 🙂
Tänud põnevate linkide eest, plaanin kindlasti kohe mitut lähemalt uurida!
aliSa – kirjutasin Sulle FB postkasti 😉
Palju õnne uue kodu puhul! Nii põnev, kuigi arusaadavalt stressirohke.
Minu laps oli ka Tirtsu eas vikeraarest väga vaimustuses ja kui aus olla siis ta kasutab vikerkaare ‘värvimisstiili’ ka praegu peaaegu 6 aastasena. Meie tegime selliseid vikerkaare kunsti asju
http://knightscastle-alice.blogspot.co.uk/2013/04/veel-uks-kunstitund-varviline.html
Me algul panime need värvilised väljalõgatud paberid suuruse järgi ritta ja siis hakkasime kleepima.
Veel tegime vikerkaare ‘trükki’. Nipp selle juures on see, et arbuusi või meloni koorele tuleb korraga üsna palju värvi panna muidu ei tule ‘tempel’ hästi välja.
http://knightscastle-alice.blogspot.co.uk/2013/02/kunstitund-teeme-jalle-vikerkaart.html
Vikerkaare mosaiiki meeldis ka lapsele väga teha. Ma praegu vaatan, et oleks võinud ka paberile värvilised jooned ette tõmmata ja siis laps lihtsalt kleebib vastavale triibule vastavat värvi mosaiigi tükid juurde. Meie lihtsalt arutasime ise mis värv järgmiseks tuleb.
http://knightscastle-alice.blogspot.co.uk/2012/10/we-love-rainbows-kunstitund.html
ja
http://knightscastle-alice.blogspot.co.uk/2012/09/vikerkaar-kunstitund.html
Oleme ka värvilistest lõngajuppidest vikerkaart teinud. Kõige pealt joonistasin paberile vikerkaare kasutades pliiatsit. Pärast katsime selle joone liimiga ära nii, et joont oli natuke ikka liimi alt ka näha. Laps pidi siis lõngajupi nii hästi kui oskas selle joone peale panema-kleepima. See tegevus aitab lapse kordinatsiooni ja selle laadseid harjutusi tegid nad ka Montessori lasteaias. Kahjuks ma sellest tegevusest ei teinud pilti.
Internetist leidsin ka sellise toreda viisi vikerkaari teha
http://kidsactivitiesblog.com/10513/fun-with-legos
ja
http://creeksidelearning.com/rainbow-painting-with-marshmallows/
Minu laps nautis väga selliste jõulukaardide tegemist.
http://knightscastle-alice.blogspot.co.uk/2012/11/esimene-joulupuu-kunstitund.html
Ma ei mäleta kas ma olen oma eelnevates kommentaarides öelnud, aga minu lapse Montessori lasteaias õmblesid nad hullult palju. Õigemini siis kasutasid päris suure silmaga nõela. Minu lapsele väga meeldis ja nüüd 3 aastat hiljem on väga osav nõelaga õmblemises ja täiesti iseseisvalt tahab mõnda oma loomingulist kunstiteost õmmelda. Paar näidet mida ma õmblemise all silmas pean on selle postituse lõpus
http://knightscastle-alice.blogspot.co.uk/2012/03/jarjekordne-hommikutund.html
Praegu on meil ka käsil jõulukaardide meisterdamine kus kasutame nõela ja niiti. Väga kerge teha ja tulemus on väga ilus. Varsti teen sellest ka eraldi blogipostituse oma blogis.
Sorry, et nii pikk kommentaar tuli. Liblikate juurde ei jõudnudki 🙂
Ilusaid esimesi jõule teie uues kodus!
Alice, sinu blogi on ikka suur kullaauk! 😀 Aitäh, et otsimise vaeva mult ära võtsid ja kõik lingid välja tõid. Ma umbes midagi sellist plaanisingi teha nagu see värvipaberitest kleebitav vikerkaar. Samuti olin kuskil varem näinud, kuid nüüd sain mäluvärskendust.
Päris nõela ja niiti oleme ka katsetanud, küll riidega ja siis pole Tirtsul eriti kannatust olnud. Esiteks ta ei saanud aru, miks ei tohi nõela nii palju tõmmata, et niit välja tuleb 🙂 Võibolla ma alustasingi valest otsast – kangaga ongi keerulisem ja oleksin pidanud papitüki talle andma. Me tegime seda paralleelselt minu õmblustööga, eks siis jäi juhendamist ka väheks.
Aitäh heade soovide eest!
Väga vahva lugeda, kui inimesed tulevad harjumuspärasest ja mugavast keskkonnast välja, et olla seal, kus on päriselt hea 🙂
Meie kolisime eelmisel kevadsuvel Tallinnast Rakverre (olen siit pärit). Põhjuseks sama – 2toaline korter Uues Maailmas jäi kitsaks meile ja meie kahele pojale ja pidime nagunii elukohta vahetama… Kuna aga Tallinn mind enam ei ahvatlenud ja mõte autojuhi ametist oma lastele (lasteaeda-kooli-huviringi-ummikud) samuti mitte, tegime kannapöörde ja ostsime maja Rakverre (Tallinna 2toalise hinnaga :)). Oleme väga rahul! Kõik on olemas ja isegi Tallinn on piisavalt lähedal, kui vaja. Sel aastal sündis meile veel kolmas poeg ning suures linnas korteris elada küll ei tahaks enam mingi hinna eest.
Mis puutub piparkookidesse, siis ma küll sel aastal pole veel tainast teha jõudnud, aga varasematel aastatetl olen teinud nami-nami Pille kõige populaarsema (88 kommentaari) piparkoogiretsepti järgi ja need tulevad tõesti väga mõnusad!
http://nami-nami.ee/Recipe/View/1428/J%C3%B5ulupiparkoogid
Marika, aitäh retsepti eest! Ma seekord valisingi selle katsetamiseks, sest siirup oli juba valmis ostetud.
Ma ei jõua ära korrata kui hea valik Rakvere elukohaks on 😀 Tänu teatrile on seal väga vilgas kultuurielu ja muidu ka tore linn. Samuti Tallinnale mugavalt lähedal.
Mina nüüd täna küpsetasin selle nami-nami retsepti järgi piparkooke ja kiidan väga! Kuigi tegin ühe pisikese täienduse – lisasin ka poole sidruni riivitud koore. See kerge sidrunimaitse sobib nagu valatult neile piparkookidele! Siiski olin taigent valmistades hädas selle jahu kogusega – öeldud on, et 1 kg, aga ma panin vist kindlasti 1,5 kg, võib-olla isegi rohkem, muidu oli ikka väga vedel ja taigna mingisse kilesse pakkimisest poleks saanud juttugi olla 🙂
Ma panin täpselt retsepti järgi jahu ja sai kuidagi kilesse pakitud ka, kuigi esimene ports tahtis samuti välja voolata 🙂 Aga ma siiski ei olnud piparkookidega rahul, tulid minu maitse jaoks liiga krõbedad. Nüüd otsin sellist retsepti, millega saaks pehmeid teha.
Aitäh.. Ma ei teagi miks.. Rõõm oli oma nime näha ju 🙂
Võta heaks! Ja jõudu ikka kirjutamiseks – ma heal meelel loen su blogi! 🙂
Piparkoogitaigent soovitades saan taas soovitada kahe lemmikuma toidublogija blogides kasutusel olevaid retsepte. Ühel aastal teen ühte, siis jälle teist jne.
http://crystels.blogspot.com/2011/12/isetehtud-piparkoogitaigen.html
http://www.kokkama.ee/2008/12/piparkoogid.html
Viimane taigen on algselt samuti pärist nami-namist, ehk on see sama eelpool Marika kirjeldatuga.
Kommenteerimiseks võin öelda, Kristeli taigen tuli ideaalselt voolitav, lapsed saavad tegusteda pikalt ning taigen ei muutu soojas liiga pehmeks. Samuti eelistasin seda taigent sel aastal seetõttu, et juures oli ka hästi kirjeldatud suhkrusiirupi tegemise õpetus. Pisut liiga sidrunine tuli, soovitaks terve sidruni koore asemel riivida nt pool keskmise suurusega sidrunit. Mõnusad mahedad, ei ole liiga vürtsised, mis sobivad meie lastele ideaalselt. Tänaseks oleme juba jõudnud küpsetada kogu selle suure koguse, pean vist uue teo ette võtma:)
Ragne taigen on alati minul tulnud pisut pehme, ehk siis üpris kiiresti tuleb vormidega toimetada, et kõik ilusti pannile jõuaks. Minu jaoks on selles retseptis liialt palju piparkoogimaitseainet, ise poolitaks selle koguse julgesti! Lõpptulemus jääb aga mõnusalt mure ning piparkoogid kaovad laualt liiga kiiresti. Kuna armastan alati teha ka siiruviirulisi küpsiseid (neid, mis kokku keerutatud liiva- ja piparkoogitaignast), siis Ragne retsept oma tekstuuri ja muredusega sobib just selleks hästi.
Tervitame teid!!!
Helen, aitäh! Järgmisel aastal katsetan Sinu pakutud variante 😀
Mulle meeldib esimene pilt ja teie puidust seina osa.
Aitäh, Rael! Ma ise olen ka sellest seinast vaimustuses 🙂 Taastasime vana laudise (seinast maha, vana värv maha, uus peale ja seina tagasi) ja mul on nii hea meel, et otsustasime selle vaeva näha. Kuidagi palju hubasemaks teeb selle olemise.
Mina veel korraks siin 🙂 Leidsin sellise toreda Eesti lehe
http://www.tragigrupp.ee
Ma ei tea kas oled sellest internetipoest juba teadlik, aga kui ei siis kindlasti viska pilk peale. Väga palju super mänge ja materjale ning üsna normaalse hinna eest. Väga palju montessori vahendeid ka 🙂
Jaa, teadsin, kuid tellinud veel ei ole. Pole ammu vaadanud, peakski valiku uuesti üle vaatama. Teine leht veel – http://www.nuputaja.ee.
Oh, mis põnevad ja inspireerivad uudised! On väga julgustav lugeda sellistest elumuutustest! 😀 Ja kui oled kõik need miljon kott-kasti lahti pakkinud, siis jääme ootame iganädalaseid põhjalikke raporteid, kuidas sisseelamine, remonditegemine jms kulgeb… ;D
Igatahes suured ja soojad õnnesoovid uue kodu puhul! Palju naeru, küllaga koos veedetud hetki ja ilusaid mälestusi teile sinna seinte vahele! 🙂
Maarja, aitäh! Kõike seda läheb vaja 😉
Eks ma veidi kirjutan siia vast remondi- ja muud juttu ka, kuigi algselt pidi see puhtalt lasteteemaline blogi olema 🙂 Aga vast lugejad ei pahanda 😀
Jõudsin ka lõpuks kommenteerimise rubriiki, põhiaur läheb ikka lugemisele, nii põnev on endiselt teile kaasa elada ja mul on siiralt hea meel, et olete ka nüüd kolinud. Oletegi kohal! Nii tublid! Ja oh, kuidas mulle meeldivad need toolid selle laua taga! Meil oli siin ka samasugune laud aga toolid kahjuks pigem sellised nõuka aegsed nikatsid, mis olid päris korralikult juba lagunenud. Praegu tegelengi uute-vanade otsinguga…
Ja aitäh, et ka sina minule kaasa elad! Ma loodan, et mul jätkub ikka edaspidigi aega ja sõnu kõige selle ilu kirjeldamiseks, mis maal meid ümbritseb 🙂
Palju, palju õnne teile uues kodus, palju rõõmsaid päevi ja ilusat jõuluootust! 🙂
Aitäh, Kristiina! Need toolid me saime jah majaga kaasa 🙂 Meil vana naabrinaine viskas ka neile juba silma peale, et kui meil peaks juhtumisi üle jääma 😀 Laua ostsime osta.ee-st, seal üks mees renoveerib neid.
Ahjaa, nagu ikka, unustan pooled asjad öelda 😀 Tahtsin öelda, et ka mina teen selle sama taigna järgi piparkooke ning nagu Marikagi oma blogis kirjutas, panen ka mina tunde järgi maitseaineid juurde, olen ka koguseid suurendanud sest meile meeldivad pisut vürtsikamad piparkoogid 🙂 Mõtlesin proovida natuke pipart ka panna järgmisel korral ja ka sidruni koort, kui leian mahesidrunit. Mida ma veel pole proovinud, on riisijahust piparkooke, mõtlesin ka mandlijahule aga ei tea, kuidas need oleks…lihtsalt, et seda nisujahu nii palju ei saaks.
Mandlijahu kõlab küll paljutõotavalt. Kui saad juhtumisi katsetatud, anna teada, kuidas tulid 😉
Hei, mutukas!
Mina sain lükke teha koduseid kingitusi üldse sinult, ja nüüd ma olen lummatud, et minu idee jõudis ka sinu blogisse. Aitäh, armas oled! 🙂
Aitäh, Jaanika! Nii tore kui ideed levivad 🙂 Sa oled vähemalt tublim olnud kui mina ja reaalselt need ideed ka teostanud!
Me mõlgutame ka sarnaseid mõtteid, aga kui juba tegudeks läheks, siis on minu arust väga keeruline välja mõelda kuhu on ikkagi kõige parem ja milline kodu võiks olla. Kas sa tahaksid jagada veel oma kogemust?
Miks just sinnakanti kolisite? Kas sugulased on lähedal või kohtute väga harva? Millised on töövõimalused? Kas lasteaiad-koolid-hobi võimalused on lähedal? Kas naabruses on ka teisi lapsi? Kas teil on veekogu lähedal? Need on vähemalt minu jaoks ühed olulisimad küsimused asukoha osas.
Kodu juures on minu jaoks aga tähtsam, et see ei oleks väga suur – mulle ei meeldi asju orjata. Samas on tähtis, et asjade hoiustamise võimalusi oleks piisavalt ja oleks koht kus nokitseda asjade kallal. Ja et kodu oleks soojapidav, et ei peaks kulutama tohutult kütmise peale.
Tead, ma vist teen sellest eraldi postituse. Nagunii kunagi plaanisin, et peale ühte aastat maal elamist võiks mingi kokkuvõtte teha. Ja meil sain nüüd detsembris aasta täis 🙂
Et võtan plaani!
Seni võid lisaküsimusi mõelda, kui tekib…