Oakoti mängu (i.k. beanbag) juured peituvad Ameerikas, kus see on vaat et rahvusmängu staatuses. Mängimise võimalusi on sellel tohutult palju – nii organiseeritult kui ka vabamänguna. Oakoti hüpitamine ja viskamine arendab koordinatsiooni, pea peale pannes tasakaalu.

Paar jõulu tagasi tegin trobikonna kotikesi oma sõprade lastele jõulukingiks. Lapsed olid erinevas vanuses ja hiljem olen saanud tagasisidet, et tegemist oli kauamängitava leluga, mis leidis rakendust nii viskemängudes kui ka nukuvoodis madratsina 🙂 

Kingikomplekt koosnes kolmest oakotist ja väljaprinditud mängujuhendist. Kotikesi võib ka rohkem olla, ma lihtsalt ei jõudnud rohkem teha, sest kingisaajaid oli palju.

Materjalid:

• kangajäägid
• niit, nõel, käärid
• õmblusmasin
• riis, oad, herned vm täitematerjal

Lõika kangajääkidest välja peopesasuurused tükid ja õmble kolm külge omavahel kokku. Olenevalt kangatükkide suurusest võid mõlemad küljed ka ühest tükist teha (murrad kanga pooleks). Kotikese suuruse pani mingil määral paika kangajäägi suurus. Ma õmblesin kindluse mõttes kahekordsed kotid, kuid usun, et olenevalt kanga tihedusest piisab ka ühest kotist. Kotisuu jäta avatuks ja täida ubade, herneste või riisiga. Ma kasutasin riisi ja selle otsa lõppemisel herneid. Igaks juhuks kaalusin ka iga kotikese üle, et tuleks sama raskusega. Kotti ei pannud täitsa täis, vaid jätsin ikka mudimise ruumi.

Lõpuks õmble kotisuu kinni (kui kotike ei ole liiga täis, saab seda edukalt masinaga teha).

Eestikeelne mängujuhend allalaadimiseks. Lisaks on võimalik oakotte õppemängudes kasutada (värvid, tähed, numbrid – mida iganes). Palju ideid saate kui googeldate “beanbag games”.

Head meisterdamist!

Eveli

Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.