Seoses maale elama kolimisega olen ma palju mõtisklenud maapiirkondade tööhõive teemal ja püüdnud hoida silmad lahti, mis tööd maale kolinud inimesed on tegema hakanud. Ajakirjanduses ikka ilmub aegajalt looke ühest või teisest perest. Ja siis loen, et leidsid töö valla kultuuritöötajana vms 😀 Ok, tore töö, kuid ega kõik maale kolijad ei saa valda tööle minna. Keegi peab midagi muud ka tegema ja kui läheduses mõnda suurettevõtet ei ole, mis see töö siis olla võiks? Aina enam olen ma jõudnud järeldusele, et võtmesõnaks on väikeettevõtlus.

Kui väikeettevõtja midagi tootma hakkab, siis seisab ta kohe põhiküsimuse ees – kes mu toodet ostab? Kuidas ta leiab selle õige kliendi, kes õiglast hinda maksab, et saaks endale ja oma töötajatele õiglased palgad maksta? Kuna väikeettevõtlus kasvab tihti välja kellegi hobist (käsitöö nt), siis enamasti on ettevõtja hea spetsialist oma toodete loomisel, kuid mitte turunduses. Ja olgem ausad, turundus on väga aeganõudev tegevus ka. Mõistlik oleks ju jõud koondada ja koos müüa?

Teine küsimus on – kuhu müüa? Et Eesti majandus õitseks, oleks hea suurendada ekspordi osakaalu. Tuleks värsket raha. Muidugi ega väike käsitööline ei suuda kunagi anda sellist panust nagu mõni eksportiv tööstusettevõte. Aga kas teate kui palju maksab nt Norras käsitöö? Kordi rohkem kui see, mida meie siin maksma oleme nõus. Ja kui kõik see raha tuleks siia Eestisse… Siis see käsitööline saab endale korralikku palka maksta. Raatsib maksta juuksurile rohkem (=> temal palk suurem). Käib tihedamini teatris (=> jälle kellegi teise eestlase palk suurem). Saate ju aru? 🙂

Hooandjas käib praegu projekt toetamaks Eesti disaini poe avamist Norras. Projekti veab Eveliis, keda ma tean tema blogi kaudu. Ta on hull Norra fänn 🙂 Nüüd on ta kampa võtnud mitmed Eesti väikeettevõtted, kelle toodetega minna Norra turule. Näiteks Bluebird – mu piigadel on nende mütsid ja need on minu meelest parimad mütsid meie mütsikollektsioonist (ilusad ja kõrvad ei lähe paljaks). Kui Tirts mõned aastad tagasi omale esimese mütsi sai, oli neil kõigest FB leht, mille kaudu oma kaupa müüa. Selle ajaga on nad nii palju arenenud, et nüüd on neil korralik koduleht ja tootevalik ka oluliselt laiem. Seda on nii lahe vaadata, kuidas sõbranna lastele mütside õmblemisest kasvab välja pereettevõte.

Miks ma sellest kirjutan? Lihtsalt levitan sõna 🙂 Ei tahaks, et hea algatus untsu läheks toetuse puudumise pärast. Ma tean kui raske on alustada oma toodete müümist välisturul. See on hea, et nad on oma jõud ühendanud, et koos pingutada. Ja Eveliisile kivi kotti!

Eveli

Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.