Raamat: Väike valge pilvelammas, kes läks läbi vikerkaare
Autor: Aino Pervik
Illustratsioonid: Regina Lukk-Toompere
Kirjastus: Päike ja Pilv, 2013
Leidsin viimane kord raamatupoes käies nii laheda raamatu, et pean seda kohe teiega jagama. Kohe seepärast, et hetkel on käimas kirjastuse Päike ja Pilv allahindlused ja raamatut on võimalik soetada poole hinnaga. 
See raamat on ideaalne vikerkaarevärvide õppimiseks – igale värvile on pühendatud oma lehekülg. Lillal leheküljel näeb lammas kõike lillana, kollasel kollasena jne. Pildid on mõnusalt naljakad, näiteks on ilm nii tormine, et isegi kalad hakkavad oksendama. Ja no roheline piim ja sinine juust on ka ju ometi naljakad! Lugesime täna Tirtsuga seda raamatut esimest korda ja ta oli vaimustuses. Nii vaimustuses, et leidis, et just koju jõudnud isale peaks ka selle ette lugema.
Mina olen ka vaimustuses, et meie oma kirjaniku sulest ja kunstniku pintsli alt on selline teos välja tulnud. Ja tegu ei ole uue raamatuga, vaid ilmus juba 2013. aastal. Niisama riiulis ma ei ole seda tähele pannud. Mu jaoks on üldse raske riiulitest midagi head leida ja nii kipungi lettidele panduid vaatama. Kahju, sest sel viisil jäävad head raamatud leidmata. Seepärast loen hea meelega ka teiste raamatusoovitusi, et teaks ise värske pilguga poes ringi vaadata. Ma varem ei olnud eriti ei Apollo ega Rahva Raamatu soovinimekirja võimalusi kasutanud, sest tundus tülikas. Parem ju ikka märkmiku vahel nimekirju hoida. Aga nüüd nutitelefoni ajastul on raamatupoe soovinimekirja olemasolu elu nii mugavaks teinud. Ma kasutan Rahva Raamatu äppi ja olen nüüd hakanud ka poes üles märkima raamatuid, mis silma jäävad, kuid mida kohe veel osta ei soovi. Samuti lisan sinna jooksvalt raamatuid kui arvustusi loen. Hiljuti avastasin äpil veel ühe hea omaduse – ta saadab mulle teate kui soovinimekirjas olev toode on alla hinnatud! Ülihea. Hakkasin veel suurema hoolega asju nimekirja lisama 🙂 Veebis võiks see soovinimekirja sisenemine muidugi otseteena olla, kuid elan selle ebamugavuse üle.
Mõned ideed, missuguseid tegevusi võiks selle raamatuga seoses teha:
Vikerkaare meisterdamine pabertaldrikust ja paberilintidest
Veel mõned lihtsad viisid ise vikerkaare tegemiseks (mitte meisterdamiseks, vaid ikka päris)
Pisematega võib lihtsalt vikerkaarevärvilisi esemeid sorteerida (nt karvapalle). Või joonistada paberile laiad vikerkaare triibud ja kleepida nende vahele vastavat värvi paber (olenevalt lapse vanusest võib igast värvist ühe spikriks ette kleepida). Midagi keerulist ei pea tegema, lihtsad asjad on minu silmis kõige efektiivsemad.
Head avastamist!
Eveli
(ja ootan ikka teiepoolseid raamatusoovitusi, et ma jälle pimedana ringi ei käiks)
Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või registreeru uudiskirja saajaks. Uudiskirja saadan välja kord nädalas või harvemini.
Ma olen ikka täiesti sinu blogi fänn. Eriti raamatupostitused meeldivad. Praegu tormaks ka kohe poodi või teeks e-poe telimuse, sest mul on kohe ka seda raamatut vaja! 🙂
Tead kui hea on mul seda lugeda! Mul on hetkel blogimisega see faas peal, “et kes seda ikka loeb ja kas seda blogi üldse vaja on”. Statistika näitab jah külastusi, aga kas nad on ainult klikid või ka päris lugemised? Ja kas peale lugemist on peal ajaraiskamise tunne? Nii et kommenteeri edaspidi ka, ma saan sellest indu juurde 🙂 Aitäh
Mu lastel tulevad järjest sünnipäevad ja juba mitu aastat koostan ma kingisoovide nimekirja sinu blogi baasil. Mänguasjade roteerimine on mul ka veel protsessis, sest tekkisid päris mitmed tehnilised küsimused. Ma eriline blogilugeja ei ole, aga meeldib just see, et postitusi ei tule iga päev, sest siis ei jõuaks lugeda, aga on sellised postitused, mida on hea kasvõi tulevikus vaadata. Sügisel kavatsen uuesti läbi lugeda selle kuidas lapse lasteaiaeda minekuga ise harjuda 🙂
Kinginimekirjad on mulle endale ka kasulikuks osutunud. Enam ju ei mäleta, mis paar aastat tagasi hitt oli ja siis on hea vanu postitusi lugeda ja mõnele väikesele sõbrale nii kinki valida. Pean end kokku võtma ja viimase aasta kokkuvõtted ka tegema. Igatahes on mul plaanis küll üks “kingikiirabi” sari, et kui olukord käes, siis saaks neist postitustest inspiratsiooni ammutada 🙂
Aitäh, et lugemas käid ja tagasisidet annad! Sain jälle jõudu juurde!
Olen ka seda raamatut mitu korda poes näppinud, et see vikerkaare ja värvide teema on toodud lugejani läbi huvitava lahenduse. Kuid teisest küljest olen jäänud kahtlema, et see on seal kuidagi ju moonutatud maailm nagu unenäod või siis muinasjutud, millest minu 3-aastane veel aru ei saa. Lisaks on tal tekkinud igast kummalised hirmud ja kartsin, et äkki see paneb ta fantaasia kuskile ebalevas suunas liikuma. Kuna talle rongid meeldivad, siis rääkisin talle kunagi enne magama jäämist, et nüüd tuleb ilus unerong ja viib su unemaale. Ma kujutasin ette sellist värvilist rahuliku muusikaga mänguloomadega ja värviliste tuledega rongi. Aga nüüd laps kardab õhtuti, et rong tuleb, suur oranž ja sellepärast peab üks kinni olema. No võta sa nüüd kinni lapse fantaasiat. Aga muidu on see tore raamat ja minu hirm tekitada lapses mingeid imelikke fantaasiaid võibolla alusetu.
Su blogi on vajalik, mina küll vaatan alati huviga, mis uus postitus nüüd tuli! Päris kõik teemad ei ole jah alati minu teemad, aga need, mis mind huvitavad on küll asjalikud ja annavad mõtteainet. Pidin mänguasjade roteerimisega kohta ka veel vastama, aga ei ole ikka veel jõudnud. 🙂
Aitäh Thea! Võid aga julgelt ka teada anda, millised on sinu teemad? Seda muidugi, et kõik teemad ei saagi kõnetada. Aga mul siis ka lihtsam kirjutada kui tean, et just see teema kellelegi huvi pakub ja veel parem kui kasu ka on 🙂 Mul on tavaliselt sada teemat peas keerlemas, millest kirjutada tahaks, kuid kõigest ei jõua. Siis tean prioriteete seada.
Hakkasin mõtlema, et võibolla on see raamat kolmesele tõesti vara. Tirtsul ma täheldasin selliseid absurdsuse üle itsitamist ka alles peale neljaseks saamist. Absurdsused siis stiilis, et kalad oksendavad ja piim on roheline, Ta saab ilma minu ütlemata aru, et nii ei ole päriselt ja see ongi naljakas, et tegelikult ju nii ei ole. Ja samas vanuses hakkas ta ka muinasjuttude vastu huvi tundma.
Mul on kodus väga suur riiulitäis lasteraamatuid (nn nõukaaegsed). Kuidas neid vanuselises mõttes lahterdada? Ma tahaksin need laias laastus kolmeks jagada, et võimalikult hästi ära kasutada olemasolevaid selle asemel, et asjatult raha kulutada ja uusi raamatuid osta. Kuna ma ei oska nendele raamatutele läheneda ega ei oska otsustada milline raamat võiks olla sobilik minu praegu kohekohe 3aastaseks saavale, näiteks 7aastasele või teismelisele. Kas selles osas on mõni nipp mille järgi otsustada või neid lahterdada?
Mairi, ma tegin sellest küsimusest eraldi postituse 😉
Jah, seda oleks päris huvitav lugeda, millised raamatud millises vanuses on sobilikud. Siiani olen tähele pannud, et 1-aastasele sobivad hästi nt reaalsete fotodega pildiraamatud ja siis häälega raamatud (nt vajutad mingit nuppu, siis tuleb teatud hääl). 2-3 aastasele sobivad sellised raamatud, millega nad oskavad ennast ja enda elu seostada. Praegu on uued raamatud väljas nt “Päev meie kodus” ja “Aasta meie kodus”. Selles vanuses oli meil väga popp ka ” Kodus on tore!”; “Minu esimene raamat: Kiirabiauto” (viimane on lapsel peas ja loeb seda ise meile ette); “Raivo rong”; “Tänaval jalgsi” ja siin ka varasemalt juttu olnud “Minu jalad”. Alates 3-aastaselt on meil siiani 3,5 aastani väga popp ” Marta varbad” ja no see on meil kapsaks loetud. Ostsin ka “Anna hambad”; ” Kaka ja kevad” ja Lotte reis lõunamaale, kuid need on siiski veel liiga pikad ja keerulised jutud. Kuna mul on Marta varvastest juba selline kopp ees, siis ootaks soovitusi, millised raamatud 3,5 aastasele poisile veel meeldida võiksid?
Mul kohe kiirelt meenusid need kaks, millest blogis juttu olnud:
– https://mutukamoos.com/2015/06/16/raamat-roovikul-on-koht-tuhi-kingiloos/
– https://mutukamoos.com/2015/03/17/raamat-jip-ja-janneke/
Siis oli Tirts 3,5 ja olen saanud tagasisidet, et need raamatud meeldivad nii poistele kui tüdrukutele. Jip ja Janneke on siis juttude kogumik ja saab pikka aega lugeda. Rööviku raamat on hetkel lihtsalt väga teemasse, sest esimesed liblikad on väljas 🙂 Senimaani Tirtsu lemmik.
Tänan, uurin neid kindlasti! Mina omakorda soovitan teile 2 raamatut, mis eelkõige Tirtsule võiksid sobida: Sulev Oll “Mis mulle meeldib” ja Siri Reuterstrand, Jenny Wik “Ellis läheb hambaarsti juurde”. Esimene on luuleraamat eriti vahvate piltidega ja teemad on ka sellised, millega juba meie lapsed peaksid oskama end seostada, samas pakub isegi täiskasvanud lugejale mõtteainet ja nalja. Hind on muidugi päris soolane, aga tasub poes lehitsemist! Teine raamat tasub kasutusse võtta, kui ees on hambaarsti külastus!
Ellis läheb hambaarsti juurde’ oli möned aastat tagasi ka meie lapse lemmik. Eks see olene muidugi lapsest, aga tore raamat tõesti. Minu arvates tihti teil seal poes ka veel väga madala hinnaga.
Ma natuke kirjutasin sellest raamatust siin
http://knightscastle-alice.blogspot.co.uk/2011/10/vaike-lasteraamatute-tutvustus.html
Thea, aitäh soovituste eest! Ellise raamat on meil olemas (koos “Ellis läheb maale” raamatuga). Ostsin just seepärast, et hambaarstil käik seisis ees 😀
Sulev Olli raamatu märkisin üles ja vaatan poes järgmine kord üle!
Ma ostsin hiljuti Herve Tulleti “Minu raamat” ja see on ka viimastel õhtutel täielik hitt mõlema lapse puhul. Seega soovitan! Täiesti sürr – raamatus ainult täpid ja paar rida teksti lehe kohta ja niimoodi köidab 🙂
MIna olen ka Mutukamoosi blogi fänn 🙂 ja nagu esimene kommenteerija, jookseks minagi kohe praegu lambaraamatut ostma , nt rööviku raamatuga juhtuski nii 🙂
Meil kodus 2a väikemees ja kuna kaasaja eluolu soosib kraami kuhjumist koju , siis püüan vältida nö etteostmist. Rõhk sõnal “püüan”, sest tõsilugu on see, et etteostetud asju on üks terve kapiriiul täis ja ootavad oma aega, kuni laps nö parajaks kasvab. Ja mis salata, paljud mõtted on just Mutukamoosi blogist alguse saanud. Jõudu, jaksu ja blogipidamisindu 😉
K, aitäh heade sõnade eest! Need tähendavad mulle palju.
Meil kipuvad need asjad ikka kuhjuma. Ma olen sedasorti, kes kasutab soodsaid võimalusi ära ja leian teinekord ka kirbukatelt asju. Siis ostan tõesti mõne asja mitu aastat varem valmis. Eks selle valmis ostmisega on nagunii see häda, et tegelikult ju ei tea, millal miski asi lapsele meeldima võiks hakata. Vähemalt mind nad küll suudavad üllatada. Lapsed on ikka nii erinevate huvidega ja mis ühele mingis vanuses huvi pakub ei huvita teist sel ajal üldse.