Koolialguse koolitarvete suurmüük paneb mul näpud sügelema ja vägisi kipuvad uued kunsti- ja meisterdustarbed korvi. Eks nii mõnigi kord olen kahtleval seisukohal, kas antud asjal on mõtet või ei. On mõned asjad, mis on meil kujunenud juba kulumaterjaliks ja teised lahterdunud emotsioonostude sahtlisse. Jagan teiega meie põnnide lemmikumaid kunstitarbeid. Ma ise ei ole küll mingi kunstiinimene, ei ole elus kuskil kunstiringis käinud ja koolis olid selle tunni hinnetega ka kehvad lood, seega on minu materjalivalikud olnud rohkem juhuslikud kui teadlikud.
Värvid
Mõlemal lapsel olid päris esimesteks värvideks Loodusperes müüdavad ökod näpuvärvid. Olen lähtunud sellest, et seni kuni laps veel iseennast värvima kipub, kasutan ökotooteid, mis läbi naha imendudes kahju ei tee. Ma ei ole väga suur koostisainete spetsialist ja ega paljudel värvidel ei olegi koostist kirjas, kuid kuna nende näpuvärvide koostist lugedes ütles üks vähe teadlikum ema, et neid võib ju lausa süüa, siis olen kinnisilmi seda värvi ka usaldanud.
Praegu meil enam näpuvärve kasutusel ei ole ja enamus maalimisi teevad lapsed ülemisel pildil olevate temperavärvidega (müügil kontoritarvete poodides). Ma otsisin spetsiaalselt sellised pudelid, kust oleks lihtne värvi doseerida. Kogemus näpuvärvi topsidega näitas, et neid paletile kanda on ebamugav ja kui anda terve tops lapsele kasutada, siis tulemuseks on mitu topsi pruuni värvi. Nüüd aga lasen pudelist sortsu värvi mõlema lapse paletile ja seal nad segavad ise endale vajalikud toonid.
Kuna tegu on suurte pudelitega, mis võtavad palju ruumi ja hind oli ka omajagu krõbe, siis ostsin esialgu ainult põhivärvid ja valge. Takkajärgi leian, et see oli hea otsus, sest aitas kaasa sellele, et lapsed on sunnitud ise värve segama ja eksperimenteerima. Tirtsul tuleb see nüüd juba väga hästi välja, st ta segab värve teadlikult. Ma ei ole kindel, kas ta oskab ette öelda, mis värv nüüd tuleb, kuid see polegi hetkel oluline. Kuldse ja musta värvi ostsime alles sel suvel, sest nuh, kõik sädelev on pop. Ja musta meil polnud. Seni ma ei ole ühtegi tooni juurde ostnud, päris hästi on vastu pidanud.
Vesivärve kasutame ka, kuid harvem. Mulle tundub, et liiga vara ei tasu nendega alustada, sest väikesel lapsel on esialgu raske aru saada, et värvi saamiseks tuleb värv enne märjaks teha. Pisipiiga (pea 3a) näiteks hetkel neid eriti ei kasuta.
Joonistusvahendid
Pliiatsite osas mul eelistus puudub. Kunagi sain proovida Lyra pakse pliiatseid ja sel hetkel tundusid nad ka hästi mõnusad ja pehmed. Ostsin koju ka, kuid nüüd ei tundu nad nii head. Ei tea, kas asi erinevates värvitoonides (meil pastelsemad ja seetõttu vähem märgatavad) või suuremas teraläbimõõdus, aga nendega ei ole väga hea värvida. Esialgu ei tahtnud Tirts (tollal u 2aastane) neid üldse kasutada. Ilmselt seepärast, et ma kokkuhoidliku inimesena ostsin pikad pliiatsid lühemate asemel ja need võisid tema jaoks liiga rasked olla. Samas Lyra pliiatsite suur pluss on see, et nende süsi ei purune korduvate mahapillamiste tagajärjel. Ilmselt nad oleksid 2aastasele siiski sobivad kui lühemana osta 🙂
Üldiselt meil praegu ei ole selliseid häid pliiatseid, mis kergelt ei puruneks ja millega siiski oleks hea peenemaid töid teha. Nii et olen soovitustele avatud!
Kui valida, millised joonistustarbed hetkel kõige enam kasutuses on, siis Tirtsu (5a) puhul vildikad, eriti sädelevad ja Pisipiiga (pea 3a) puhul võrdselt vildikad ja pliiatsid. Kriite kasutavad nad harvem, kuid siin on ilmselt tegu minu tegemata tööga, et neile erinevaid kasutusvõimalusi tutvustada.
Lõikevahendid – käärid ja augurauad
Mõlemad lapsed on algusest peale kasutanud kõige lihtsamaid lastekääre – metallist ja päriselt lõikavaid. Kunagi saime ühe meisterduskomplektiga kaasa plastist käärid, mis võiksid teoreetiliselt olla turvalised just kõige pisematele kätteandmiseks – need aga ei lõiganud paberit üldse ja tekitasid lapsele asjatut ebaeduelamust. Käärid on kogu aeg saadaval olnud, ainuke reegel on, et nendega ei kõnnita vaid lõigatakse laua juures.
Tirtsu jaoks on ühed suured lemmikud erinevad augurauad ning mustrikäärid, millega saab lainelisi ja sakilisi ääri lõigata (ülemisel pildil eesääres). Kuna mulle ka meeldib aegajalt kaardikesi meisterdada või pildialbumeid kaunistada (mitte küll nii profil tasemel kui paljud paberitööd harrastavad hobikunstnikud), siis olid need vahendid mul juba varem kodus olemas.
Paberid
Öeldakse, et laste kunstitarvete koha pealt ei tasu kokku hoida ja neile tuleks anda kvaliteetsed ja ilusad vahendid. Ma üritan laveerida keskkonnasäästlikkuse ja “ilusa” piiri peal. Värvimise puhul otsin välja korraliku paksema paberi, sest koopiapaber liguneb kohe läbi. Niisama joonistamiseks, kuna produktiivsus on neil väga suur, olen andnud nö sodipaberid ehk siis sellised, millele on ühele poole tekst trükitud. Likvideerisin hiljuti oma ülikooliaegsed konspektid nii et sellist paberimaterjali on mul palju. Samuti olen lõiganud lahti pudrupakid ja muud pakendid ning neid võimaluse korral näiteks liimimistööde aluseks kasutanud. Kui kasutada vedelat liimi, siis õhem paber liguneb ruttu läbi.
Kui on ilusate piltidega pakend või pakkepaber, siis olen sealt kujundeid kleepimiseks välja lõiganud. Ajakirju ja ajalehti lõiguvad lapsed juba ise 🙂
Hoiustamine
Pliiatseid, kääre ja liimipulkasid hoian ma neljase jaotusega punutud maitseainetekorvis. Seni on see variant meil kõige paremini töötanud. Kriidid on vanas metallist küpsisekarbis, vildikad pisemas plekkämbris. Kuna sädelevaid vildikaid soovitatakse pikali hoida, siis nende jaoks on riiulil oma pisike kandik. Samal riiulil on lahtiselt ka augurauad ja muu pudipadi. Riiuliks on ratastel IKEA metallriiul sel lihtsal põhjusel, et kuna meil on remont ikka pooleli ja mujal pole kunstitegevuseks ruumi kui köögis, siis nii on lihtne vajadusel riiul eest ära lükata.
Lisaks on meil aja jooksul igasuguseid muid vahendeid ja vidinaid tekkinud, mida hoian karpides ja idee tekkides otsin välja. Lemmikud vahendid on aga riiulil kogu aeg nähtaval.
Jagage kogemust – millised on teie laste lemmikud materjalid? Kuidas te neid hoiustate? Ehk on mõni hea nipp, mis teistelegi marjaks ära kulub? 🙂
Eveli
Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või registreeru uudiskirja saajaks. Uudiskirja saadan välja kord nädalas või harvemini.
Mul on kogunenud ajaga suur kogus Hippi piimasegu purke ja avastasin, et neid on väga hea laste vidinate hoiustamiseks kasutada. Ostsin värvilist kleepepaberit ning kleepisime suurema tüdrukuga need purkide peale, et oleksid värvilised ja Hippi pilt oleks kaetud. Lasin tal veel kaunistada neid oma maitse järgi (nt kleepse kleepida jne), et purgid oleksid eristatavad. Need on muidu mõnusalt suured kaanega plekkpurgid ja mahub sisse igasugu asju. Nii ongi aknalaual reas erinevad purgid – pliiatsitega, rasvakriitidega, tahvlikriitidega, templitega, mosaiikpusle nuppudega jne. Meisterdamisvahendid, mis ma ei soovi, et lapsed igal ajal kätte saavad, on ühes punutud korvis teises toas 🙂
Oo, aitäh, sain siit hea idee! Mul on ka seda värvilist kleepepaberit koju varutud aga seni pole head rakendust leidnud. Aga tõesti, sellega saab ju ideaalselt igasuguseid karpe katta!
Mu peatselt 3-aastasele meeldivad väga ka templid ja värvilised templipadjad (viimastega saab ka näpujälgi mõnusalt paberile teha).
Meil on ka akvarellkriidi, mis on häästi pehmed ja saab soovi korral veega hajutada, päris samasuguseid ei leidnud, aga midagi sarnast http://www.charlot.ee/kooli–ja-kunstitarbed/varvi–ja-akvarellpliiatsid/akvarellkriit-fabercastell-gelatos-metallik-4tooni-p/ (meil rohkem värve ja ilmselt ka soodsam komplekt, aga ei mäleta tõesti praegu firmat).
Kunstitarveteks pean ka kleepse, millega lapsele meeldib kollaaže teha. Ning tahaksin varsti komplekti söekriite ka osta, aga see selline pigem endale ehk.
Muidu kunstitarvete hoidmiseks meil sama korruskäru, hea ja mugav. Aga kuna väiksem laps tassib kõik praegu laiali, siis on see siiski enamus ajast suhteliselt tühi ja hõre.
Need akvarellikriidid tunduvad tõesti huvitavad. Aitäh vihje eest, hoian silmad lahti!
Templivärvidega näpujälgede tegemine on meil ka suur hitt, aga templipadjad kuuluvad nende vahendite hulka, mida ma käepärast ei hoia, sest pisem kipub pärast kätepesu unustama ja läheb värviste kätega uitama. Meil on selline raamat, kust leiab häid ideid näpujäljepiltide tegemiseks: http://www.bookdepository.com/Fingerprint-Activities-Fion-Watt-Eric-Harrison/9781409581895?ref=grid-view
Meil kipub korruskäruga teine häda olema, et ajab üle ääre. Eraldasin kaks alumist riiulit poolikute tööde hoidmiseks, kummalegi lapsele oma.
Ostsin ka just hiljaaegu guažžid suured pudelid, justnimelt sellepärast, et oleks hea paletile pigistada ja ülejäänud värv jääks puhtaks. Pliiatsid ja kriidid kasutuses, vildikate vastu huvi ei tunne (vanust 3a3k). kääridega lõigata meeldib, samamoodi on kogemus nende turvaliste plastmass kääridega, vahetasin ruttu tavaliste laste kääride vastu.Templid ja šabloonid meeldivad. Ja selline veidike erilisem toode meie riiulil on siidised kriidid ( Rahmqvist). Näevad välja nagu liimipulgad, joonistavad natuke nagu pastellid, kuid laiali lähevad ainult märja näpuga/pintsliga. Sobivad erinevatele materjalidele joonistamiseks.
See on hea kui ta eelistab pliiatseid vildikatele. Tegelikult võikski pliiatsitega alustada, sest vildikatega on palju lihtsam märki maha jätta kui pliiatsi või kriidiga.
Rahmqvisti tooted tunduvad ägedad aga kas tõesti saab osta ainult käest-kätte?
Jah, minumeelest küll. Nende müügiesindaja käib lasteaedades aktiivselt pakkumas tooteid, teeb päris lahedaid esitlus., näitab mida erinevate toodetega teha saab. Hinnad on pigem kallimapoolsed. Aga tooteid jätkub ka üsna pikaks ajaks.
Väikeste lastega töötades olen leidnud, et väga head on kasutada Giotto Be-be värvipliiatsid nt siin: http://vunder.ee/toode/varvipliiats-giotto-be-be/. Isegi nõrga käega laps saab nendega joone paberile. Samal firmal on veel 2+ vanusele kunstitarbeid, kuid neid pole kasutanud veel, seega ei oska nende kohta midagi arvata. Samas õpivad lapsed väga ruttu ära, et ka nn tavalise pliiatsiga saab jooni vedada. Väikesed lapsed armastavad lisaks joonistamisele ka voolimist ja igasugust meisterdamist. Plastiliinide hulgast tasuks valida selliseid, mis on katsudes pehmed. Templite asemel saab kasutada ka igasuguseid kodus leiduvaid esemeid, sh söödavaid. Nt on palju ideesid sellel lehel: http://teemekoos.blogspot.com.ee/search/label/tempel.
Kleepsud on ka super asjad, nõus ollakse kleepima kõike, isegi täppe või suvalisi numbreid ja tavaliselt on siis kohe laua juures tegutsemas ka selline tegelane, kes muidu kunstitegevustest midagi ei arva. Palju ideesid leiab Facebooki gruppist Teaching 2 and 3 years olds.
Loodan, et oli abiks.
Oli ikka! Ma seda eestikeelset lehte veel ei teadnudki. Seal nii palju meisterdusi! Tirtsule ei ole seni templitrükk meeldinud. Paar korda teeb ja siis küsib ikka pintslit. Teine teema on spets templite ja templipadjaga, neid ta kasutab küll. Aga see tuletab meelde, et ma võiksin nüüd siiski jälle katsetada, sest võibolla see tehnika meeldiks jälle Pisipiigale 🙂
Meil on ka täpikleepsud popid! Isegi nukud on “tuulerõuged” peale saanud 🙂 Väga tänuväärne materjal.
Niiiiii hea postitus, et ma tulen veel tagasi ja loen kommentaari ka takkapihta. 🙂
Aitäh, Jaanika! Tegid kohe tuju heaks! 🙂
Väga mõnus postitus, paneb kohe mõtlema selle üle, mis meil kodus on. Igapäevaselt sellesse nii väga ju ei süvenegi.
Meil on põhiliseks lemmikuks pliiatsid ja rasvakriidid, hiljuti ostsin esimesed peenikese otsaga vildikad, praegu tekitavad need elevust. Akvarellipliiatsid on ka kindla peale minek. Värvidest on kõige popimad akvarellid (ilmselt ka seetõttu, et kasutan akvarelle ka enda sketchbook’is, õnneks pole lapsed veel minu kallite akvarellide olemasolu avastanud).
Loomulikult on hitt veel sädelev liim, erinevad augurauad, templid, kleepsud. Vahepeal olid ka šabloonid aktiivselt kasutuses.
Hoiustamiseks on meil samuti sama käru, turvalisuse kaalutlustel on hetkel veel rattad alla panemata. Hoidmiseks need lillepotiümbrised http://www.ikea.com/fi/fi/catalog/products/60233822/ Mahub täpselt 6 tk ühe korruse peale ära. Hetkel kunstitarvete päralt ainult ülemine riiul, kõik suuremat segadust tekitavad asjad asuvad kõrgemal riiulis. Kui Mustikal pole siiani kordagi mõttesse tulnud väljaspoole paberit midagi joonistada, siis Pohl on paraku täiesti vastupidine näide. Niiet peame siin pisut ootama, enne kui värvid ja vildikad ka riiulile saame asetada.
Ahjaa, paberit ja valmis töid hoian riiulil hoopis vertikaalses asendis topside taga. Nii on vajaminevat paberit konmarilikult lihtsam leida, ei pea tervet hunnikut läbi lappama. 😉
Kadri, aitäh, et oma kogemust jagad! Millised šabloonid teil kasutusel olid? Meil on mõned kätte sattunud, kuid need on mu hinnangul liiga keerulised kasutada olnud, isegi endale.
Ja huvitav, et need väiksemad on need väikesed pätud. Täna just üritasin Pisipiiga tehtud pliiatsijoonistust magnettahvlilt maha saada. Neli aastat on see me majas ilusti vastu pidanud ja nüüd siis selline trikk…
Nii, aga paberid ja valmis tööd – kas sa hoiad samas Ikea riiulis? Siis on neid suht õhuke patakas?
Meil on ka nüüd need samad guašid, mis sul siin pildi peal. Kahjuks oli aga punane meile küll täielik pettumus, sest pudelis on hoopis roosa värv. Otsin, ehk on mõnel teisel firmal veel suuri pudeleid ja punane võiks ikka päris punane olla. Sest ka segades põhivärve ei saanud teisi värve nii, nagu laps teadis neid olevat. Äkki sattus partii selline, teil ikka punane seal pudelis?
Kui ma nüüd vaatan, siis võib öelda küll, et veidi roosakas seal pudelis 😀 Aga ma ei ole seda seni kunagi tähele pannud ja see pole häirinud. Paletil on ikka punane mu meelest. On sul pudeli peal tooni kohta kirjas “primary red”?