Minu Hygge hetked

väike hygge raamat 2

Loen praegu Väikest Hygge raamatut ehk kuidas taanlaste kombel hästi elada. “Hygge’t võib nii mitmeski võtmes nimetada lihtsa ja aeglase elu Taani versiooniks” kirjutatakse raamatus ja see lause vast tõmbab sisu hästi kokku.

Hygge peitub atmosfääris ja kogemuses, mitte asjades. See seisneb nende inimestega koos olemises, keda armastame. Kodutundes. Teadmises, et oleme maailma eest kaitstud, turvalises kohas, kus lubame kaitserüül õlgadelt langeda. Võime lõputult vestelda väikestest või suurtest asjadest siin elus, tunda end lihtsalt mugavalt teineteise vaikses seltskonnas või olla lihtsalt omaette ja nautida tassikest teed.”

Ma tunnen viimasel ajal, et mul on raske iseendaga kontakti saavutada ja väga napib just sellised aeglase elu hetki. Ometi võiks ju maal elamise puhul teisiti eeldada? Ja tänane päev* oligi näiteks väga äge, sest mu mees tegi mulle kolm uut kastpeenart ja ma siis tegelesin vaikselt mõtiskledes neisse kihtide laotamisega. Ja ilm oli ilus ja sinililled õitsesid ja linnud lausid ja ma ei suuda ära keksida kui palju peenraruumi mul nüüd hakkab olema.

Igal juhul see raamat tõmbas mu tähelepanu ja nii ma ta ette võtsingi. Siin on toodud palju Hygge näiteid, et endal ka mõte jooksma hakkaks. Ja no mõned näited on väga taanipärased. Nii ma siis hakkasingi mõtlisklema, et mis on eestlase Hygge hetked? Saun kindlasti eks. Seda ei ole senimaani raamatus mainitud 🙂 Mul oli hiljuti töökaaslastega arutelu, et kui ehitada sauna, kas pesuruum peaks siis olema kausisüsteemiga või dushiga? Kui selles osas olid kõik ühel nõul, et kütmine peaks olema puudega, siis pesemise osas läksid arvamused lahku. Mulle meeldib puudega köetud saun juba seepärast, et siis on sauna tegemine ja seal käimine nagu rituaal – lähed üle hoovi, vaikselt kütad ja vaimselt valmistud. Väga Hygge. Ja kausis pesemine oleks ka väga Hygge.

  1. Saun olekski minu nr 1 Hygge hetk. Aastaajast hoolimata.
  2. Kui ma olin laps, siis mulle meeldis ahju või pliidi alla tuld teha ja siis selle ees istuda ja vaadata, kuidas halud tuld võtavad. Praegu on mul liiga kiire, et vaatama jääda. Kahju.
  3. Telkimine ja lõkke ääres istumine. Eriti äge kui sellele on eelnenud väsitav matk.
  4. Hommikune kohv aia- või sisustusajakirjaga. Tükike tumedat šokolaadi ka juurde.
  5. Kui põnnid tulevad nädalavahetuse hommikul meie voodisse ja vedelevad seal ja ei avalda liiga ruttu soovi hommikusöögiks 🙂
  6. Jazzmuusika. Või Tätte laulud 🙂
  7. Õmblemine. Nii et valmis ka saan
  8. Sirelid. Lihtsalt
  9. Lauamänguõhtu
  10. Telekaõhtu koos kaasaga. See on eriline, sest tavaliselt me telekat ei vaata.
  11. Perekondlik multika või lastefilmiõhtu koos popcorniga. Oleme valinud selliseid klassikalisemaid filme nt nagu Võlur Oz (1939), Kevade, Chaplini filmid, Willy Wonka ja šokolaadivabrik (1971). Kuna mitmed neist olid inglise keeles, siis olidki nad paslikud koos vaatamiseks, et me saaksime lastele tõlkida.
  12. Suvepäeva väljasõit kuhugi toredasse kohta ja ilm on ilus ja sööme tuutujäätist ja muidu on ka tore
  13. Metsas marjul
  14. Munade värvimine ja pühad üleüldse
  15. See hetk kui sa lähed pimedas õue, no korraks midagi tooma, siis seisad seal pilkases pimeduses ja kuulad vaikust. Ja vaatad tähti taevas.
  16. See hetk kui sa kuuled sookurgi taamal kluklutamas või nad lendavad üle su pea ja sa seisatad ja ajad pea kuklasse. Sest mis sest, et sa oled neid juba sada korda näinud, siiski on nende lend ikka nii kütkestav.
  17. Udu

Kusjuures kui sa loed, siis märkad, kuidas see on totaalne introverdi nimekiri. Raamatu Hygge üheks komponendiks on enamasti sõpradega koos olemine. Mina aga loeks heal meelel üksinda ajakirja 🙂

Millised sinu Hygge hetked on? Minu jaoks oli Hygge raamatu iva selles, et pane oma Hygge hetked kirja ja siis hakka teadlikult neid hetki looma.

Loe veel: 50 lõbusat suvetegevust lastele ja lastemeelsetele

Eveli

*Tänane päev oli tegelikult mitu-mitu päeva tagasi 🙂 

Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või registreeru uudiskirja saajaks. Uudiskirja saadan välja kord nädalas või harvemini.

12 thoughts on “Minu Hygge hetked

  1. Kristiina says:

    Mina sain sinu nimekirja lugedes kananaha ihule. Tead miks? Ma oleks ise TÄPSELT samasuguse nimekirha saanud. Aga et see liiga kummaline ei tunduks, jääb mul number 7 välja, sest niipalju, kui ma olen üritanud, ma ei oska õmmelda
    Aga kõik muu… Uskumatu. Ja saun on meil kausi süsteemiga, nii mõnus ja päris.
    Ja ka sellele introverdi teemale mõtlesin alles hiljuti, kui kuulasin Mikitat rääkimas metsast jms ja ma sain aru, et ma olen ise ka pigem introvert, kuigi ma vist jätan ektstroverdi mulje… Või on aastad mind muutnud. Aga mitte endast ei tahtnud ma kirjutada, vaid, et mulle nii meeldis see postitus ja nüüd ma tahan ka seda raamatut, ehk saan juba reedel, teel Kopenhagenisse, lugeda 😊

    • mutukamoos says:

      Kristiina, see raamat oleks teel Kopenhagenisse väga teemasse lugemine!
      Kusjuures ma olen kuskilt lugenud ka, et inimesed muutuvad aastatega introvertsemaks. Ja eks seda on ka, et vähesed meist on puhtad introverdid või ekstraverdid.

      • Kristiina says:

        Kahjuks unustasin raamatu osta, seda müüdi küll lennujaamades ka, inglise keeles küll, aga tahtsin ikka eesti keeles lugeda. Samas nägin ka tundsin Taanist hygge ära, raamatut tahaks nüüd seda enam lugeda. Homme poodi, kui raamatukogus pole…

  2. Elisa says:

    Ohjaa, UDU! Minu jaoks lisaks veel täiskuu vaatamine, see on kuidagi eriliselt lummav kogu aeg olnud, aga kui mu teine laps sündis “superkuu” ööl, siis pärast seda on täiskuu kuidagi veel erilisem mu jaoks..

    *Ma su listi lisaks veel ka üksi autoga sõitmise. No niimoodi, et musa põhja ja rokin. Ja ei pea kellegagi argiseid asju arutama või kellelegi veepudelit/barankat/mänguasju ulatama. Ainult mina ja muusika ja maantee…
    *Sushi õhtu kaasaga.
    *Dinner date sõbrannadega.
    *Jooksmine – üksi, metsas, mingi hea audioraamat kõrvas.
    *Rattasõit kuskil põldude vahel, nii et juuksed lehvivad tuules (nii palju kui nad kiivri alt seda teha saavad 😛 )
    *Ujumine üksi basseinis – väikelinnas elades ikka juhtub 🙂
    *See hetk, kui sõprade või mõttekaaslastega mingi projekti kallal pusid ja siis äkitselt tekib sünergia ja projekt hakkab justkui ise oma elu elama ja mõtted tekivad nii kiirelt, et jõuad neid vaevu kirja panna.
    *See hetk, kui tõlketööd tehes sõnad ise must välja voolavad ja kogu ümbrus tundub voogavat kaasa.
    *Kui kogu suurem pere on koos ja lapsed müdistavad ja müravad ja kisa on taevani 😀
    *Kui ma vahel harva jõuan/lähen poodidesse pika ostunimekirjaga ja ma leian-saan kõik, mida vaja oli 😀 (Juhtub harva :D)

    • mutukamoos says:

      Elisa, täiskuult ei saa minagi pilku. Meil on magamistoa aknad nii, et täiskuuööd ilusti näha 🙂 Ja kui hoolega vaadata, näeb ka kakku õunapuu otsas passimas…
      Ja head täiendused, pooltele kirjutan alla! (Jooksmisele kindlasti mitte :P)

  3. kersti says:

    Väga äge postitus! Kõik eelnevad kehtivad eestlase jaoks. aga mul on eriline hetk auto/bussi/rongiga sõites aknast möödalibisevate maastike vaatamine.
    Tööga seonduvalt koosolekute ajal vastasistujate nägude ja laenurkade vaatlemine…
    Lihtsalt näoga päikse suunas istumine, a la lähed lastega metsa, lased nad toigaste ja vee lähedale lahti ning siis istud kraaviveerel ja mõnuled tunde.
    Lihtsalt omas voodis lebamine, aksnast väljavaatamineja mittemidagitegemine – no lapsed ei lase muidugi seda kaua teha, aga vahest saab ka
    Kohvitassiga kusagil lösutamine ja mttemidagitegemine
    Matkamine, looduses ja reisimise ajal ringijalutamine.
    Joooga!!!!
    Päris palju asju on elus nauditavad, kas pole!?

    • mutukamoos says:

      Kersti, ma tahaks ka, et mu lapsed juba nii suured oleks, et lasen metsa lahti ja ise mõnulen tunde 😀 Ja mittemidagitegemine on tegelikult tähtis punkt, mis mu oma nimekirjas välja jäi.
      Jooga, oh jooga… Pean käsile võtma 😀 See ei ole muidugi üldse hygge kui midagi “peab” 🙂

      • Kersti says:

        Jooga on muidugi nagu iga sport, mis sõltuvust tekitab, võibolla see siis ei kvalifitseeru täielikult, aga mulle tundub ta kuidagi teistsugune…
        Su lapsed on peaaegu sama suured, lihtsalt mu omad saavad kahekesi igal pool tunde mängitud, aga metsas on kuidagi positiivsem õhk, pealegi toas ei viitsiks ju nende kõrval niisama istuda 🙂

  4. kadri | lambrine says:

    Mul ei ole hygge, vaid mul on kairos. Vanad kreeklased eristasid kahesugust aega – kronos ja kairos. Kronos on kronoloogiline, järjest jooksev aeg, mõõdetav aeg. Kairost on veidi keeruline seletada (olen lihtsalt lugenud pisut erinevaid seletusi selle kohta, ega tea enam arvata, mis siis kõige õigem on). Kairos peaks olema õige või võimalusi avav hetk. Enda jaoks olen ta mõtestanud kui kohalolemise hetke. Selle suvalise hetke elus, mis teeb mind õnnelikuks, pakub mingit erilist rahulolu. Ja siit lugedes tundub see väga hygge olevat. 😉

    Sinu suurepärasele nimekirjale mõned minu (taaskord vägagi introvertsed) lemmikud hygge’d-kairosed juurde:
    – päiksepaisteline varahommik, kui kõik teised veel magavad, aga loodus juba laulab ja lõhnab, ja sa seisad paljajalu õues ja lased päikesel end soojendada
    – päiksepaisteliste õhtute videvikutund, kus ei süüta lampi vaid istud selles poolhämaruses (eriti ideaalne, kui akna taga laulab veel kuldnokk või musträstas)
    – seenelkäik
    – kevade esimene äikesevihm
    – pimeduses lõhnavad toomingad
    – õhtupäikese poolt seinale heidetavad puude varjud, mis tantsivad ja värelevad
    – hea raamat

    Ma võiks vist nimekirja lõputult jätkata 😉

  5. Pikajuukseline Ema says:

    Ma lisaks 7.punktile laienduse – ka muud käsitööd, olgu siis nukuriiete heegeldamine või mõne mõnusat lõngaga kudumise õmblemisele lisaks.
    Aga jah, siin nimekirjades on nii palju asju, mis minu jaoks nn.flow-hetked on, no et ajataju kaob ja südames on hea ja mõnus 🙂

Vasta Kersti-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga