Eveliisi murepostitus lasteaia kostüümipidude teemal ajendas mind end kokku võtma ja kirjutama ammu plaanitud postituse, kuidas ma oma lastele kostüüme teen. Olen nüüd mõne aasta jooksul neid ikka omajagu teinud ja välja on kujunenud omad võtted, kuidas lihtsamalt läbi ajada. Mulle üldiselt kostüümide väljamõtlemine meeldib, sest see on loominguline tegevus, kuid teostusega kipun hätta jääma. Oskan küll veidi õmmelda, kuid ühtki kostüümi ma ilmselt otsast lõpuni valmis õmmelda ei oskaks ja küsimus on, kas üldse on mõtet. Ajakulu on teinekord suurem kui asi väärt.
Emade süütunne
Alustame sellest süütundest, mida emad on väga varmad tundma. Ise kostüümi tegemine ei ole Aasta Ema võistlus. Mina teen, sest mulle meeldib see tunne kui olen ise midagi valmis teinud ja juhtumisi ka tulemusega rahule jään. Aga ma absoluutselt ei vaata teisi lapsi selle pilguga, et missugune nende kostüüm on ja kas see ema on nüüd piisavalt tubli ema. Samamoodi nagu ma loodan, et teised emad ei vaata mu peale viltu kui ma lasteaiapeo kohvilauale nende iseküpsetatud koogi kõrvale kõrsikupaki lajatan. Mulle ei meeldi küpsetada, ammugi siis tähtaja peale. Ma olen selle sisevõitluse endas ära võidelnud ja otsustasin, et kuna selline “pean-homseks-küpsetama” mõte tekitab minus üleliia stressi, siis ma enam isegi ei võta seda plaani. Aga kostüüme mulle meeldib teha. Ja ka teiste laste kostüüme vaadata kui nende vanemad on midagi ägedat välja mõelnud. Samamoodi kui ma söön ja kiidan teise ema maitsvat kooki ja imetlen kolmanda ema riietumisstiili. Igale ühele oma, eks 😉
Räägi lapsega läbi, millist kostüümi ta soovib
Enamasti on etteantud teema piisavalt lai – nt meie lasteaias on olnud Pipi tegelaste pidu või siis Lotte tegelaste pidu. Pipi puhul olin ma kindel, et loomulikult tahab Tirts olla Pipi. Aga võta näpust – tema soovis hoopis Pipi hobune olla.
Otsi ideid Pinterestist
Ma võtan alati alustuseks Pinteresti lahti ja otsin vastava tegelase kostüüme, et näha, kuidas teised teinud on. Päris tihti saan sealt häid lihtsaid nippe, kuidas oma tööd kergemaks teha.
Minu kostüümiteemalised Pinteresti tahvlid:
Vali välja baasriietus, millele kostüümi “ehitama” hakata
Oleks hea kui kapis on võtta mõned neutraalset tooni riideesemed, millele saab erinevaid detaile lisama hakata. Näiteks Lotte raamatu kärbse tegemiseks kasutasime musta pluusi, sukapükse ja musta satsidega seelikut. Nahkhiire tiivad olid meile varem kingitud, need nimetasime kärbsetiibadeks ja silmad oli siis ainuke meisterdamise osa. Pipi hobuse tegemiseks valisin valge vesti ja seeliku, millele lisasin hobuse laka, saba ja täpid. Karu kostüümiks valisin pruuni kleidi, millele õmblesin sabaks külge pruuni karvapalli ja meisterdamise osa oli kõrvadega kapuuts. Baasriietuse idee seletab ilusti lahti Artful Parent blogi. Tema idee on selles, et neidsamu riideid saaks hiljem tavariietena edasi kanda, minu omi küll ei saa, aga nad olid nagunii mingil põhjusel seisma jäänud.
Väisa kaltsukaid
Kaltsukates käies võta juba eelduseks, et kui sul on lasteaialaps, siis järelikult on tal mingil ajahtekel mingeid kostüüme vaja. Vaata riideid lapates ka selle pilguga ringi. Ma leidsin 80 sendi eest ilusa pärlitega tikitud sinise täiskasvanute seeliku, millele peale vaadates sain kohe aru, et sellest saaks ideaalse Elsa kleidi teha. Kärbsepreili mustade satsidega seeliku leidsin samamoodi sentide eest täiskasvanute osakonnast – tegemist oli õlapaeltega kleidiga, millel lõikasin ülemise otsa maha ja tegin kummivärvli asemele. Sel hetkel ma veel ei teadnud, et meil on poole aasta pärast kärbsekostüümi vaja – aga teadsin, et satsid on igal juhul popid.
Elemendid, mis aitavad kostüümist kostüümi teha:
- keep – neid vajavad nii rüütlid, võlurid, printsessid, röövlid kui ka metsategelased (õmbled keebile tegelasele iseloomulikud detailid ja baasriietusega kombineerides on kostüüm valmis)
- tiivad – ma arvan, et mõned tiivad võiks kodus nagunii varuks olla :D. Nii et kui näed poes müügil ja kodus on vastavas vanuses lapsed, siis nad on igal juhul tänulikud ja sa ei pea hiljem poode kammima kui mõne karnevali jaoks vaja. Sama lugu nõiamütsiga – ma arvan, et raudselt on igal lapsel ühel hetkel kuskil pidu, kus tal nõiamütsi vaja.
- kapuuts, millel kõrvad, silmad, nina vms
- mask – kas aukudega silmade ees kantav või ilma aukudeta otsaees kantav
- peavõrud/paelad putukate tunnalde või loomade kõrvadega (täitsa eestikeelne õpetus Laura vihikus)
- kindad, mis imiteerivad käppasid
- sabad, toreda dinosauruse saba tegemise õpetuse leiad Piparmyndi blogist
Kuidas teha kapuutsi
Tirtsul oli lasteaias karukostüümi vaja. Kuna ta oli siis sellises vanuses, et ma teadsin, et ühtki maski ta endale küll ette ei pane, siis otsustasin teha kapuutsi, millele saaks kinnitada karukõrvad. “Lõike” võtsin kombeka kapuutsi pealt, lõikasin paberist välja ja siis asetasin riidele. Riideks olid vanad velvetpüksid. Kõrvad lõikasin ka vaba käega välja. Ma enam ei mäleta, kas panin tugevduseks sisse pappi või keerasin šenilltraadist struktuuri, toimivad igatahes mõlemad. Pärast õmblesin otstesse kinnisidumiseks paelad. Juhtumisi oli mul kodus olemas üks pruun kleit, leidsin ka pruunid sukapüksid, nii et ülejäänud kostüümi mure oli lahendatud. Pruunid kindad imiteerisid käppasid, nende kättepanemist meeldis hiljem mõlemal lapsel harjutada.
Kuidas teha keepi
Ma tegin hiljuti selle õpetuse järgi keebi ja see oli tõesti lihtne. Teisele lapsele tegin tema nõudmisel veel lihtsama keebi, mis oli sisuliselt tükk tüllli, millel üks haak, et rinna peal kokku panna. Ei ühtki õmblust.
Kuidas teha peavõru
Kõige lihtsam variant on keerata ja punuda šenilltraadist (traati leiad käsitöö- ja hobipoodidest, see on nö karvane traat). Üks lihtne näide.
Kuidas ilma õmblusmasinata läbi ajada
- kasuta mittehargnevaid materjale, nt vilti või tülli (Pipi hobuse kostüümi täpid on vildist)
- kasuta liimipüstolit
- lihtsamad detailid saab tikkides või käsitsi õmmeldes baasriietusele kinnitada (vt nõiakostüümi pildid)
Nii, ja nüüd on mul vaja välja mõelda, kuidas võilille kostüümi teha 😀 Taimi ma ei olegi pidanud veel tegema. On teil ideid?
Ja palun jagage oma nippe ka!
Eveli
Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis registreeru uudiskirja saajaks. Uudiskirja saadan välja kord nädalas või harvemini.
Kollased juuksed, rohekas kleidike,
lühike veidike rohekas kleidike…
😀
Võilill missugune.
Just-just! Mul sama laul kummitab 🙂 Nüüd mõistatan, millest kollased juuksed teha 🙂
Ma tegin sügisel ühe nõia seeliku. Ostsin erinevat värvi tülli (neoonoranži, lillat, rohelist, musta) ja riba laia kummi. Kummi mõõtsin lapse järgi ära ja õmblesin vööks ning edasi sidusin lihtsalt tülliribad ümber kummi ja voila – oligi seelik valmis 🙂 Põhimõtteliselt no-sew variant oli ka netis isegi olemas, keegi lasi kummi klambritega kinni, teine liimipüstoliga 😀
Ma tegin umbes sellise juhendi järgi: http://www.thrifterindisguise.com/2013/10/halloween-witch-costume-part-1-tutu.html
Ja väike nõid oli väga õnnelik 🙂
See FB-sse lisatud pilt oli küll väga äge! Ja puhvis ka 🙂
Võilillega seoses – kollaste juuste asemel võib ju teha ka nõnda, et võilille kroonlehed on keebina või nn. kaelusena lapse ümber, näiteks nii pikalt, et ripuvad poole kehani. Kui võimalik, ülejänud riietus oleks rohelistes toonides ja lapse pea ise oleks nö. südameks. See muidugi eeldaks, et on piisavalt palju rohelist riietust ning viitsimist see kollane keep valmis teha – lõigata kroonlehed ja kokku õmmelda.
Ise olen oma laste kostüümid pea kõik ainult olemasolevatest ja väikseks jäänud riietest teinud. Ma olen ikka eriliselt mugav, sest kui paari päeva pärast on nõidu vaja, siis pole aega kuskile kangapoodi jõuda. Nii tegime meie oma nõiaseelikud (vaja läks korraga kahte komplekti) vanadest dressipüksest, mis ribadeks lõikasime ja kui need väga hõredad tundusid, siis lõikasin teist värvi trikotaažist ribasid ja õmblesin juurde. Ühel lapsel tekkis idee nööpe kobaras ribadele õmmelda, et siis käies need klõbiseks ja koliseks. Lasin tal neid niipalju ise õmmelda, kui ta viitsis. Muidugi eeldas selline ribaseelik, et alla tuleks panna retuusid. Nõiasärkideks ja jakkideks valisime samuti vanad ja väikseks jäänud pikkade varrukatega särgid, mille ääred ma ära narmastasin ning siia-sinna erinevat värvi, suuruse ja kujuga lappe peale õmbelin. No, meil tulid sellised metsanõiad, veidi rääbakad ja metsikud. Ja et ilme veelgi metsalisem oleks, siis vanadest T-sräkidest lõikasin välja portsu ämblikuvõrke, plastpudelikorkidest ja karvastest traatidest tegime ämblikud ning Koduekstrast ostsime juurde värvilisi sulgi, vahtplastist dekoratiivseeni, marju, lilli ja muud sellise pahna, mida sai kuidagi kostüümidele kinnitada, et pilt oleks võimalikult kirju ja elemente igasuguseid. Kuigi need kostüümid sai tehtud oma 5 aastat tagasi, kestavad need siiamaani, sest seelikud ja jakid lähevad ikka veel selga. Mütsideni ma ei jõudnud, aga ehk polnud seda vajagi, sest tüdrukud ajasid oma juuksed sassi ja nägid väga nõialikud välja.
Teine kord oli kiiresti ühele lapsele mere-elukat vaja ning siis sai tehtud kirju kaheksajala-seelik vanadest erinevatest sukkpükstest, mis vatti täis toppisime. Iminappade kujutamiseks liimisime lihtsalt ümmargusi voodilinariidest väljalõigatud kettaid kombitsatele peale.
Keebiga vajalikkusega olen nõus, sai üks kord üks must keep neile õmmeldud ja sellega on tehtud nii mustkunstnikku, Harri Potterit kui ka vaime.
Tead, mulle meeldib see kollase keebi idee! Pean nüüd vaatama, kas mul vastavat kangast on. Sest sama siin – uut kraami ei taha/jõua ostma minna 😀
See klõbisev nõiakostüüm kõlab põnevalt 😀 Püüan järgmisell aastal meeles pidada, sest käisime seekord siinset nõiarallit vaatamas ja lapsed nõudsid, et järgmisel korral palun kostüümides!
Nii, ja see kaheksajalg! Pole nagu otseselt vaja aga sukkpükse jagub, mis ootavad upsycledamist…. Väga äge. Kus nüüd kõiki neid kostüüme ladustada!
Kollane barett või kübar või müts võilille tarbeks?! No ma olen ikka see kingsepp, kel pole kingi jalas. Kiilun konkreerselt kinni, kui “pean” õmblema. Nii siis ongi L peamiselt käinud olemasolevast kokkupandud “kostüümides” – mereteemalisel üritusel olid ankrutega riided+sinine-punane-valge kaabu. Superkangelase sünnipäeval käis Elsa kleidiga. 🤔
Aga Ottobre ajakirjas on aeg-ajalt kostüümide lõikeid. Sealt olen siiski paar mütsi teinud. Kuigi läksin ka lihtsama vastupanu teed ja detailide õmblemise asemel joonistasin need markeriga. 😎
Lehti, ma vist päris lõike järgi kostüümi õmblemiseni ei jõua kunagi – liiga laisk olen 😀 Nii et minul sama teema, kombineerin olemasolevatest asjadest. Kusjuures mul on enamuste asjadega nii, et kiilun kinni kui tunnen, et nüüd pean. Vat ei saa nii 😀