Kuidagi on nii juhtunud, et igal suvel me katsetame aias mõne uue lasteatraktsiooniga. Ülemöödunud aastal oli selleks suur päevalillepeenar ning värviderohke suvelillepeenar, möödunud aastal aga heinamaa labürint. Labürindi alge oli olemas ka eelneval suvel, kuid siis me niitsime lihtsalt niidetavale murule rajad sisse ja lasime kõrvalt veidi kõrgemaks kasvada. Seekord aga andis labürint ikka labürindi mõõdud välja, sest kohati oli taimestus üle pea.

Meil on maja taga üks jupike kadakast heinamaad, mis ilmselt vanasti oli aiamaa, kuid nüüd on lihtsalt kinni kasvanud. Eks ta kipub vaikselt võsastuma ka, kuid kuna selliseid jupikesi on meil omajagu, siis me ei ole jõudnud selle maa-ala puhastamisega veel tegeleda. Seni oligi see lapp suviti meil täiesti kasutusest väljas, sest rohi oli isegi minul rinnuni ja käimine ebamugav. Inspireerituna meie eelmisest mini-labürindist otsustasime seekord rajad sisse niita kõrgema heinaga maalapile. Peale paari päeva testimist palusid lapsed veel mõned tupikud juurde teha ja oligi suvine pea hooldusvaba atraktsioon valmis. Kord või paar oli vaja rajad uuesti üle niita, kuid muus osas oli rada täiesti hooldusvaba.

Küll aga avas see labürint maalapikesele täiesti uued kasutusvõimalused. Esiteks tuli välja, et seal kasvab väga palju põldmarju. Ma teadsin enne ka, et neid siin ümbruses on, kuid heinamaad ei olnud ma sellise pilguga läbi käinud. Nüüd aga tegid rajad marjakorjamise imelihtsaks ja marjaämbritega labürindis jalutamine kujunes suvel nii meie kui naabrilaste lemmiktegevuseks.

Samuti oli labürindis jooksmine väga hea jääsulataja kui külla tulid lapsed, kes polnud teineteist pikka aega näinud. Paar tiiru labürindis ja mäng võis alata 🙂  Või kui oli näha, et mõnel lapsel oli rahuliku mängu jaoks energia ülejääke – suunasime ta sujuvalt labürinti ja tagasi tuli palju rahulikum laps.

Labürint oli ideaalne koht aardejahtide jaoks. Alates kõige lihtsamast, kus tegin nimekirja taimedest, mille näidised on vaja kokku korjata (üks kaseleht, üks männiokas, üks põldmarja leht jne), lõpetades salakirjade ja mõistatustega.

Mulle tundub, et selline labürindi-niitmine sobiks imehästi pool-looduslike suuremate murulappide jaoks. Kõrgemas rohus leidub elupaiku paljudele väikestele putukatele ja muudele pisitegelastele (eriti kui taimestus on ka liigirohke), sisseniidetud rajad aga võimaldavad hoida maa-ala käidavana. Ideaalselt madalaks pügatud suured murulahmakad on ju nii eilne päev 🙂

Ilusat suveootust!
Eveli

Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis registreeru uudiskirja saajaks. Uudiskirja saadan välja kord nädalas või harvemini. Kui sa soovid teada asjadest, millest ma ei blogi – jälgi mind instagramis.