Montessori pedagoogikas on oluline osa õppeprotsessist ettevalmistatud keskkond. See tähendab, et keskkond on lapse jaoks nii inspireeriv ja õpetlik, et täiskasvanu roll on lihtsalt suunata, mitte õpetada. Kuna meie pere lapsed käivad täiskohaga tavakoolis ja -lasteaias, siis korralikku Montessori-kasvatust me rakendada ei saa, kuid ettevalmistatud keskkond pakub Montessori koduseks rakendamiseks ideaalse võimaluse. Peale pikka tööpäeva ei ole mul võimalust lastega nii palju tegeleda kui tahaks, kodutööd nõuavad oma osa. Kuid olen püüdnud nii teha, et neil ka ilma minuta oleks võimalik õppida. Siin tulebki mängu ettevalmistatud keskkond – et lastel oleks mitmekülgsed võimalused avastamiseks ja uurimiseks. Loomulikult käib keskkonnaga käsikäes temaatiliste raamatute kooslugemine ja kõikidele laste küsimustele vastamine. Allpool panen kirja minu nägemuse õuekeskkonna kujundamisest, mille olen kogunud nii Montessori- kui teiste lapsekasvatusteemaliste artiklite lugemisest.

1. Vähem piiranguid

Ideaalis näeks see välja nii, et lapsevanemad eemaldatakse 🙂 Nali naljaks, tegelikult pean ma järelvalvet oluliseks  aga oma tõetera on naljas sees – lapsevanemad kipuvad oma keeldude ja reeglitega mängu ja avastamisrõõmu piirama. Seega minu soovitus – enne kui järjekordset keeldu välja hõiskama hakkad, peatu, mõtle ja hinda – on see ikka vajalik? Kui see ei tee kellelegi/millelegi liiga, siis ei peaks seda keelama. Ja kui laps midagi keskendunult teeb, siis ta ei vaja lapsevanema kõrvalt juhendamist – kui ta just ise abi ei palunud. Las ta teeb ise oma vead ja õpib nendest. Ikka eeldusel, et viga pole ohtlik. Ma näen ju küll, et see kastekann ei mahu sinna ämbrisse või et vesi läheb nii kallates üle ääre. Aga temal on vaja seda ise kogeda, sest läbi kogemuse õpitu süübib kehamällu.

Pildil on pada tulel.

2. Vidinad ja pudinad

Inglise keeles on selleks hea termin – loose parts. Nendeks on looduslikest vahenditest kivikesed, oksad, lauajupid, merekarbid, käbid, tammetõrud jne. Inimese tehtud vahenditest võib selleks olla misiganes – puuklotsid ja -pakud, nöörijupid, telliskivid, vanad lillepotid jne. Hoolitse selle eest, et lapse õuemängualal oleks saadaval neid kasulikke vidinaid. Vidinate abil saavad lapsed oma keskkonda ise kujundada ja just see vabadus on ülioluline. Kui aed on metsik, siis leidub avastamisrõõmu ilma modereerimiseta, kuid kui tegemist on näiteks uusarenduse maja aiaga, siis tõenäoliselt seal peale ilusa muruplatsi midagi suurt ei ole. Seega lisaks klassikalisele kiik-liivakast-mängumaja kombole mõtle sinna juurde ka avatud mängu soosivad esemed. Hea on kui seal on ka midagi suurt ja rasket, mida laps siiski ise jaksab tõsta ja saab nii oma füüsilised võimed proovile panna – erineva pikkusega lauajupid, mida kätte võttes tajud kogu kehaga pikkuste erinevust, et pikk on ikka väga pikk; mõned puupakud, mida teise kohta tõsta või veeretada saab. Ja ära unusta taimset materjali – lilli, millest lillesuppi teha, puulehti mängurahadeks jne.

Heaks lisandiks liivakasti mänguasjadele on vanad köögiriistad, mida leiad kirbuturgudelt – vanad potid, kulbid, lusikad jne. Pole ohtu, et õues päikese käes muredaks muutuvad nagu plastist liivakasti mänguasjad ja lisaks oled öko ka 🙂

3. Tööriistad

Montessori pedagoogikas antakse lastele päris tööriistad, et teha päris tööd, mitte ainult imiteerida täiskasvanute tegemisi. Õues tähendab see seda, et lastel on nende kehapikkusele sobivad rehad-labidad aiatööde tegemiseks. Päris omad töökindad. Ka lihtsamad puutööriistad – haamer ja naelad, saag jne. Unusta siin sugu, ka tüdrukud ehitavad hea meelega. Puutöö jaoks varu pisemaid lauajuppe, mida kokku klopsida saab. Päris alguses piisab ka puupakust, mille sisse naelu lüüa.  Meie lastele meeldib oma puutööd hiljem markeritega kaunistada, nii et klassikaline jämedama otsaga marker võiks ka varustuse hulgas olla, soovitavalt paar värvi.

Nimekiri õuevahenditest (ikka lapsemõõtu ja jälgi lapse vanust, kas ta on selliseks vastutuseks valmis):
– haamer
– naelad
– käsisaag
– käsipuur
– jämedam marker
– mõõdulint või joonlaud
– käru
– labidas
– reha
– kastekann
– töökindad
– käärid
– nöör
– väike luud
– vee(käsi)prits

Praktilise elu tööd, mida lapsed saavad õues teha
– luuaga pühkimine
– aiatööd (külvamine, istutamine, kastmine, saagi koristamine)
– erinevad puutööd
– riisumine
– pesu kuivama panemine
– akende pesu
– kääridega lõikamine (suuremad panevad lilli vaasi, pisema lõiguvad väga keskendunult näiteks võilille lehte ribadeks)

NB! Tööriistad peavad olema lapsele kättesaadavad nii, et ta saab nad ilma küsimata ise võtta.

Pildil on Tirts oma vastvalminud puutööga – lennukiga (see on Jaapani lennuk meie möödunudsuvise Jaapani külalise auks). Postituse avapildil on vana lindude pesakast, mille võtsime puu otsast alla, sest oli liiga lagunenud. Tirts omastas selle, naelutas kuuri alt leitud plaadi katuseks ning kaevetööde käigus leitud lukusildi kaunistuseks.

4. Vesi

No ilma veeta pole mingit õiget õuemängu! Vesi peab olema – olgu ta siis ämbris või voolikust lastav, aga ilma veeta ei saa. Lastele meeldib vesi, see lisab nii palju sensoorseid ja kogemuslikke nüansse mängudesse (mis juhtub mullaga kui seda veega segada? Aga liivaga?). Ja kas sa mäletad kui tore oli lapsepõlves vihma käes mängida? Eriti kui suvel sadas sooja vihma ja said paljajalu lompides hullata. Ära oma lapsele seda rõõmu keela, isegi kui ta korraliku mudahunnikuna tuppa tuleb.

5. Looduse uurimine

Hoolitse selle eest, et õuekeskkond oleks väikesele looduseuurijale inspireeriv. Eralda õues mõni kohake erilisemate leidude eksponeerimiseks. Anna lastele kasutamiseks luup ja putukavõrk. On ka olemas luubiga putukauurimise purke, kuid siin loe sõnad peale, et pärast uuritav putukas ikka vabadusse lastaks.

Siia alla kuulub ka lapse oma aed. Loo võimalusi, et lapsel oleks vähemalt üks isiklik taimeke, mille eest ta hoolt kannab ja sel viisil näeb ka oma töö vilju. Meie laste aiaprojektid näevad veidi teistmoodi välja kui klassikaliselt aiapidamist ette kujutaks. Ma pean oluliseks protsessi ennast, mitte tulemust. Seega on oluline kogeda ka seda, mis juhtub kui taime eest õigesti hoolt ei kanna. Siin on kokkuvõte möödunud aasta aiategemistest.

Igasuguse söödava kraami kasvatamine on kasulik ka lapse söömisharjumustele. Väikesed lapsed kipuvad ikka söögi osas valivad olema, kuid kui nad on selle ise kasvatanud ja saavad otse peenrast suhu panna, siis on hoopis teine lugu 🙂

6. Meeskonnatöö.

Jõuame tagasi punkti 1 juurde. Kui lapsi on rohkem, astu tagasi ja sekku vähe. Lase lastel ise oma vaidlused vaielda, harjutada läbirääkimiste kunsti. Kui keskkond pakub mitmekülgseid võimalusi, siis ei ole vaja sul lastele tegevusideid ette sööta – neil tekivad endal oma projektikesed, mida nad koos teostama hakkavad – näiteks onni ehitamine. Ja milline ideaalne meeskonnatööharjutus see on! Töödejaotus, tehnilised arutelud, probleemilahendus (sest sa ju ei lähe ise oma abi pakkuma).

7. Üldmotoorika

Õueala ettevalmistamisel on tihti esimene asi, mis püsti pannakse, mänguplats kiikede ja ronimisatribuutikaga. Lapse üldfüüsilise arengu jaoks on vajalik, et tal oleks võimalus oma kehalisi võimeid katsetada. Siiski ei ole klassikaline mänguväljak kiige ja ronimisseinaga ainuvõimalik lahendus. Pinterestis ringi kolades leiad palju ideid, kuidas lisada mänguplatsile üldmotoorika arendamise võimalusi, mis on looduslähedased ja ei ole nii ära modereeritud ning pakuvad lisaväljakutseid ja väikest närvikõdi. Ma olen omajagu ideid kokku koondanud ka siia Pinteresti tahvlile.

8. Kunstivahendid

Kriidid on kõige lihtsamad tagada, kuid hea oleks kui lapsed saavad õues ka päris värvidega värvida – on värvitavaks objektiks siis kivid, puuoksad või savist lillepotid. Me oleme mõnikord ka vana tapeedirulli üle õue lahti lasknud ja siis mõnuga pintseldanud. Õues on hea katsetada ka vertikaalsele pinnale maalimist. Olen netiavarustes näinud selleks erinevaid lahendusi – molbert, seinale kinnitatud suurem paber (nt tapeet vms), suur pappkast, akrüülplaat, suur tahvel seina peal jne. Olen näinud ka varianti, kus paber või kile on ümber jämedama puu mässitud ja lapsed siis värvivad seda.

Netist leiab palju ideid konkreetsetest meisterdustest. Need on küll vahvad ja atraktiivse välimusega, kuid väikeste laste puhul ma soovitan lasta neil lihtsalt materjali avastada – kuidas värv uue materjali peal käitub, kuidas värvid segunevad jne. Tõenäoliselt ei ole tulemus Pinteresti-vääriline, kuid väike kunstnik võib uhkusest lõhkeda, sest kõik on ise tehtud 🙂

9. Muusika

Meie naabruskonna laste lemmiktegevus on mängumajas oma bändi tegemine. Muusikariistu me küll õues ega mängumajas niiskuse tõttu pidevalt ei hoia, kuid lastel on lubatud neid õue viia. Ja oi kuidas nad naudivad kui saavad omaette oma peidukas muusikat teha 🙂 Meil on valikus palju erinevaid rütmipille, kitarr ning mõned löökpillid. Rütmipillide valikul olen lähtunud ka erinevate rahvaste kultuuride ning looduse tutvustamisest – meil on kõristid, mis on eksootiliste puude viljakestadest tehtud jne.

Nonii, väike ringkäik tehtud 🙂 Mis on teie laste lemmiktegevused õues? Mõned head nipid, kuidas hooviala laste unistuste maaks muuta?

Varasemad postitused mänguväljaku teemal:
– piilukas meie laste mänguväljakule
– kuidas saada naabruskonna popimaks mänguhooviks
– lemmikuim aiaprojekt 2017
– lemmikuim aiaprojekt 2018
– aiaprojektid laste rõõmuks (sobilikud ka väikesesse aeda või rõdule)

P.S. osalen sel aastal Blogiauhindade konkursil. Kui sa soovid Mutukamoosi poolt hääletada, siis saad seda teha Kasulike blogide kategoorias.

Head
Eveli

Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis registreeru uudiskirja saajaks. Uudiskirja saadan välja kord nädalas või harvemini. Kui sa soovid teada asjadest, millest ma ei blogi – jälgi mind instagramis.