Raamatusoovitus: klassikalised muinaslood uues võtmes

bethan woollvin 1v

On mõned lasteraamatud, mis ma ostan endale. Ettekäändeks on muidugi lapsed, aga tegelikult tahan ma neid ise lugeda 🙂 Bethan Woollvini raamatud on ühed neist. Esialgu tellisin ma Rapuntsli ja see meeldis nii mulle kui lastele väga, et otsustasin ja teised kaks tellida. Need raamatud on klassikaliste muinasjuttude ainetel aga vimkaga – Punamütsike teeb hundile tuule alla, Rapuntsel pole ka mingi tossike ja kavaldab nõia üle. Hans ja Grete aga on hoopis paharetid, kes hea nõia maja segi pööravad. Continue reading

Blogimise telgitagustest ja äppidest, mida ma kasutan

loodusenägu

Iga aasta alguses seisan ma sama dilemma ees: saabub kodulehe majutuse arve ja ma esitan endale taaskord küsimuse – kas ma jätkan Mutukamoosiga? Igal aastal leian ma vähem aega blogimiseks ja kui juba pikem auk on sisse tulnud, siis on veelgi raskem uue postitusega algust teha (kuigi mustandeid on mul kümneid ja pilte teen ka jooksvalt selle mõttega, et kunagi tahaks blogida). Nii jäi mulle silma Blogiauhindade kampaania ja otsustasin end sel aastal sinna üles anda, et äkki siis ma blogin rohkem – sest konkursil oleks ju piinlik kui ma ei ole sel aastal üldse bloginud 🙂 Samamoodi võtsin ma end kokku nädalal kui võtsin üle Montessori Eesti instagrami konto ja pärast oli hea tunne, et hoogtööna said kirja pandud mitmed postitused, mis seni oma aega ootasid.

Mõnikord muidugi tekib mul küsimus, et miks üldse blogida. Aga siis kirjutab keegi armsa kirja, kuidas minu postitused on teda inspireerinud ja siis mu süda sulab ja siis ma leian, et ma ikka peaks… Teine põhjus on egoistlik – ma tunnen, et minu kirjutamine vajab veel palju arendamist ja kuidas veel oma kirjasoont lihvida kui mitte blogides.

Nii, head sõbrad – et Mutukamoosile üks pikk pai teha, siis enne edasi lugemist käi ära Blogiauhindade hääletamise lehel ja anna Mutukamoosile hääl Kasulike blogide kategoorias.  Hääletades saad valida igas kategoorias kolm lemmikut ja kui tahad, siis ainult ühe. Kuni sa hääletamas käid, siis seniks üks ilupilt siia meeleolu loomiseks 🙂 Continue reading

Kuidas valmis üks avastusterada / KINGILOOS!

kuhu minna saaremaal_v

….või peaksin ma panema pealkirjaks, kuidas me kõik Pinteresti hullud ideed teoks saime teha? 🙂 Parv, sillakesed, suur sisseistutav linnupesa, vaatlusplatvormid ja toidupüramiid on vaid ühed näited sellest, mida saab teha Püha Soobiku Avastusterajal Saaremaal. See lastele suunatud looduse õpperada valmis kohalike inimeste initsiatiivil ja eurorahade toetusel. Pead panid kokku lapsevanemad, õpetajad ja külarahvas. Mõtted mõlkusid küll nii ja naa. Mõni idee tundus mulle alguses täitsa teostamatu või siis pehmemalt öeldes – keeruline teostada. Aga koos suudab rohkem ja nii need teoks saidki. Ja väga äge tulemus sai!

Vahemärkus – loosin kõikide loodusesõprade vahel välja Höpi Märka loodust loovkaardid. Loosmise tingimused leiad postituse lõpust.

Continue reading

Blogiauhindadest ja top 15 postitust

blogiauhinnad

Laupäeval oli see rõõmustav hetk kui kuulutati välja tänavused blogiauhindade võitjad. Mul oli suur rõõm tõdeda, et nii paljud Mutukamoosi poolt hääletasid ja blogi sai kultuuri kategoorias I koha. Suur-suur aitäh teile! Nagu igale blogijale, on ka minule igasugune tagasiside, on see siis kommentaari, kirja või tõesti hääletuse tulemuste näol, innustav.  Continue reading

Blogiauhinnad 2016 – uued avastused

Võtsin end kokku, et üle vaadata, kelle poolt saab sel aastal Blogiauhindadel hääletada. Ma kunagi juba avasin selle lehe, aga nimekiri oli nii pikk, et hirmutas ära : ) Veidi närvi ajas ka tõik, et blogide lingid ei olnud klikitavad. See tähendab, et uute blogide leidmiseks (milleks ma üldse kõike seda vaeva näen) pidi nime meelde jätma ja siis aadressireale trükkima. Tüütu. Seega viitsisin ainult enam huvipakkuvad kategooriad läbi uudistada. Kuna tegevus oli tüütu, siis jagan oma leide ka nendega, kes ise ei viitsi seda kadalippu läbida.  Continue reading

Blogiauhinnad 2016

Täitsa juhuslikult Eliisabeti blogist avastasin. Mujal uudisvoogudes pole silma hakanud, kuid otsides leidsin, et siin-seal blogides on ikka juttu olnud. Kuna minu jaoks on igasugune arengu jälgimine põnev, siis läksin õhinal uurima, et kui palju on eelmise korraga võrreldes korraldust muudetud. Positiivne on see, et blogide ülesandmisele on jäetud pikem ajaperiood kui hääletamisele, eelmisel aastal oli see mu meelest vastupidi ja nii ei pruukinudki kõik blogid nimekirja jõuda. Continue reading