Kuidagi on nii juhtunud, et igal suvel me katsetame aias mõne uue lasteatraktsiooniga. Ülemöödunud aastal oli selleks suur päevalillepeenar ning värviderohke suvelillepeenar, möödunud aastal aga heinamaa labürint. Labürindi alge oli olemas ka eelneval suvel, kuid siis me niitsime lihtsalt niidetavale murule rajad sisse ja lasime kõrvalt veidi kõrgemaks kasvada. Seekord aga andis labürint ikka labürindi mõõdud välja, sest kohati oli taimestus üle pea. Continue reading
Seekordne aiasuvi oli meil teistsugune kui eelmine. Kuidagi juhtus nii, et isegi porgandit ei jõudnud maha panna. Kogu mu tähelepanu oli suunatud mu enda talikülvi katsetustele, kus üritasin püsikupeenra jaoks taimi ette kasvatada ja nii avastasin mingi hetk, et ups, porgand maha panemata. Õnneks aga oli Tirtsu (7a) enda motivatsioon väga tugev ja tema mahitusel jõudis peenrasse nii mõnigi taim, mida ma ise muidu poleks kasvatama hakanud.
Nonii, mu igapäevane blogimine on vahepeal soiku jäänud. Mõned paanikahetked on vahele tulnud 🙂 Näiteks avastasin, et kui ma tahaks sel aastal talikülvi katsetada, siis oleks viimane aeg seemneid tellida. Ja selleks oleks vaja selgeks teha, milliseid seemneid… Niisiis, seemned on mul küll tellimata (ja kui sa tead, kust saaks kõrreliste püsikute seemneid tellida, siis aitäh vihje eest juba ette!), kuid kuna olen aianduse lainel, siis kirjutan ka mu möödunud aasta vast enam õnnestunud aiaprojektist.
Helle Väärsi esimese ja ammu läbimüüdud aiaraamatu pealkiri on minu jaoks väga tabav – “Kõrreliste lummuses”, sest just seda ma olen! Aga täna ma soovin rääkida hoopis Helle Väärsi värskemast raamatust: “Lilleniit ja kõrrelised minu aias”. Olen oma aiakatsetustega jõudnud järeldusele, et minule ja meie maale sobilikuimad taimed on erinevad kuiva armastavad kõrrelised. Ja üheks suureks-suureks unistuseks on mul lilleniidu rajamine! Continue reading
Niisiis, suur blogiauhindade jagamine on möödas ja tänu fännidele sai ka siinne blogi ära märgitud – I koht haridusblogide kategoorias. Mul on hea meel tõdeda, et hoolimata mu hektilisest postitamisest on Mutukamoosil siiski nii kindel jälgijaskond. Aitäh teile, teie tunnustus tähendab mulle palju! Continue reading
Kas teiega on ka nii, et muudkui ootate ja ootate, millal on piisavalt soe, et aiamaal toimetama hakata ja siis järsku toimub see kõik nii kiiresti, et oled jälle hiljaks jäänud? Arvatavasti olen ma selle postitusega ka veidi hiljaks jäänud, aga jagan ikka teiega mõtteid, milliseid vahvaid aiaprojekte võiks teha, et lastele rõõmu pakkuda.
Kui ma eelmises postituses jagasin ideid, milliseid õuemänguasju võiks lastele kinkida, siis seekord keskendun just aiapidamise teemadele. Lappasin netipoode ja sattusin nii mõnelegi huvitavale tootele, mille olemasolust mul aimugi ei olnud. Kas teie näiteks teadsite, et on olemas lastemõõtu mootorsaed? Continue reading
Ma ei olnud seni eriti aianduse teemasse süvenenud, kuigi unistus oma aiast on mul kogu aeg olemas olnud. Ikka sellline roosiline ja romantiline, mõnusate aiasoppide ja istumisnurkadega. Nüüd aga vaatan tõtt oma metsistunud aiaga ja kratsin kukalt, et kustotsast oleks mõistlik pihta hakata. Continue reading