Hmm, kelle junn?

loodusõpe_026

Kevadel looduses ringi liikudes on kuidagi eriti ilusti näha loomade väljaheited, hein pole veel kõrgeks kasvanud ja nii on hea teha algust loomajälgede tuvastamisega. Sest tõesti, ainsad jäljed pole jalajäljed, vaid kõik, millega loomad loodusesse oma olemasolust märgi maha jätavad, ka murdunud oksad ja ärakraabitud pinnas. Murdunud okstega seoses meenuvad mul küll alati “Nahksuka jutud”, kus indiaanlased suutsid imehästi jälgi lugeda. See kirjanduslik romantika on ka mind pannud huvi tundma looduses leiduvate jälgede osas. Continue reading

Lemmikuim aiaprojekt 2018 – heinamaa labürint!

heinamaa labürint5

Kuidagi on nii juhtunud, et igal suvel me katsetame aias mõne uue lasteatraktsiooniga. Ülemöödunud aastal oli selleks suur päevalillepeenar ning värviderohke suvelillepeenar, möödunud aastal aga heinamaa labürint. Labürindi alge oli olemas ka eelneval suvel, kuid siis me niitsime lihtsalt niidetavale murule rajad sisse ja lasime kõrvalt veidi kõrgemaks kasvada. Seekord aga andis labürint ikka labürindi mõõdud välja, sest kohati oli taimestus üle pea. Continue reading

Meie pere laste ohutusalased reeglid

maalapsed_v

Ma olen oma loomult hästi ettevaatlik inimene. Vanarahva ütlemine “parem karta kui kahetseda” kehtib minu puhul 100%. Ilmselt on see veidi põhjustatud ka mu erialast – kuigi ma igapäevaselt masinaid ei kasuta, siis olen oma elus omajagu ohutusinstruktsioone saanud, parasjagu nelja sõrmega mehi näinud ja seetõttu näen ma ohte igal pool. Kui ma näen mingit olukorda, siis mul käib kohe silme eest mitu erinevat stsenaariumit läbi. Ok, eks ma olen liiga palju filme ka vaadanud 🙂 Ma tean, et ülima ettevaatlikkusega on võimalik ka liiale minna ja kuidagi ei tahaks, et minu lapsed on Need Vati Sees Kasvanud isendid. Seetõttu püüan vähem keelata, samas siiski juhtida laste tähelepanu võimalikele ohuallikatele. Mu jaoks on oluline, et laps õpiks ise ohtu ära tundma ja hindama, samuti et nad omandaksid ohutud käitumisvõtted. Continue reading

Tormituuled

tormilatern

Nonii, esimene päev blogimise väljakutsest jäigi vahele. Meil on siin veidi ärevad ajad – tormi tõttu olime pikalt elektrita ja muidu ka pakub elu väljakutseid 😀 Seekordne torm raputab ikka korralikult, õhtul on isegi raske uinuda, sest kogu aeg  on üks mühin ja kolin ümberringi.  Hetkel on mul isegi hea meel, et maa on meil paljas, ainult mõni lumeräbal siin ja seal, sest muidu lisanduks suurele tuulele veel tuisu ja lume faktor ja oleks jälle mõni väljakutse juures. Homseks lubas lund ka, nii et saame näha 🙂 Continue reading

Minu Hygge hetked

väike hygge raamat 2

Loen praegu Väikest Hygge raamatut ehk kuidas taanlaste kombel hästi elada. “Hygge’t võib nii mitmeski võtmes nimetada lihtsa ja aeglase elu Taani versiooniks” kirjutatakse raamatus ja see lause vast tõmbab sisu hästi kokku.

Hygge peitub atmosfääris ja kogemuses, mitte asjades. See seisneb nende inimestega koos olemises, keda armastame. Kodutundes. Teadmises, et oleme maailma eest kaitstud, turvalises kohas, kus lubame kaitserüül õlgadelt langeda. Võime lõputult vestelda väikestest või suurtest asjadest siin elus, tunda end lihtsalt mugavalt teineteise vaikses seltskonnas või olla lihtsalt omaette ja nautida tassikest teed.”

Ma tunnen viimasel ajal, et mul on raske iseendaga kontakti saavutada ja väga napib just sellised aeglase elu hetki. Ometi võiks ju maal elamise puhul teisiti eeldada? Ja tänane päev* oligi näiteks väga äge, sest mu mees tegi mulle kolm uut kastpeenart ja ma siis tegelesin vaikselt mõtiskledes neisse kihtide laotamisega. Ja ilm oli ilus ja sinililled õitsesid ja linnud lausid ja ma ei suuda ära keksida kui palju peenraruumi mul nüüd hakkab olema. Continue reading

Hetked. Elu maal. 10 kg šokolaadi ja tugitoolireisid

maale elama04
On hommik ja kiirustan tööle. Panen parajasti last turvatooli kui tunnen, et suur vari liugleb üle pea. Tõstan pilgu ja näen kaht sookurge madallendu tegemas. Jah, on kurgede hõikumise aeg. Ärkan ja uinun nende häälte saatel. Maagiline aeg.
Kohtumisi on veel. Oma taluteelt välja keerates silman jänest põlluäärel piilumas. Suuremal teel, kui kiirused juba suuremad, mõtisklen olnud kohtumiste üle ja pean järsku pidurdama – kitseke tormab üle tee. Õnneks piisavalt kaugel, kuid pidurdan siiski – juhuks kui neid rohkem peaks olema. Sel korral teisi ei näe.

Continue reading

Meie esimene aasta maal – ootused vs tegelikkus vol 2

suvi maal

Jätkan maaelu plusside ja miinuste vaagimisega. Eelmises postituses ma vastasin lugejaküsimustele, nüüd toon välja mõned aspektid, mis ma ise tunnen, et on olulised elukohavahetuse puhul.

Vaba aja veetmise võimalused

See on ilmselt ilma ütlematagi selge, et siin on nad kehvemad kui suuremates linnades. Mõnikord ma tunnen puudust sellest, et kui tekib täna mõte õhtul välja minna, siis ongi mingi üritus, millest osa võtta. Hetkel tähendab selline eksprompt väljaminek lihtsalt õhtusööki kohalikus restos või kohvikus või pubis. Muidugi on aegajalt ka üritusi, kuid nii kaugele ma ei ole veel jõudnud, et jaksaks pikalt ette planeerida, et just nüüd sel õhtul läheme 🙂 Continue reading

Meie esimene aasta maal – ootused vs tegelikkus vol.1

õuemängud14

Me oleme praeguseks juba veidi üle aasta elanud oma uues kodus, mis erineb väga meie eelmisest elukohast – pisike Kalamaja kõigi mugavustega kesklinnalähedane korter vs pealinnast 4h kaugusel hajakülas asuv vana pooleldi renoveeritud rehemaja. Püüan siis alljärgnevalt kirja panna, missugune on olnud meie kogemus. Veidi lähtun neist küsimustest, mis üks lugeja mõni aeg tagasi kommentaaridesse jättis.

Igaks juhuks mainin ära, et palun mitte võtta mu postitust kui hala raske maaelu teemal. Ma olen siiski arvamusel, et kolimine oli meil hea ja õige otsus ja kuigi ma allpool loetlen miinuseid, siis pigem seepärast, et olla aus ja mitte kiita taevani linnulaulu ja liblikate lendu. Kui me ise veel kaalusime maale kolimise otsust, siis otsisin tikutulega netist teiste lugemist teiste kogemuse teemal. Ehk on kellelgi abiks ka meie kogemusest lugemine. Samuti ma kutsun teid üles kommentaaridesse oma kogemusest kirjutama. Kui te ei soovi oma nime alt kirjutada, siis ka anonüümne kommenteerimine on täiesti kohane.

Nüüd alustuseks lugejaküsimused: Miks just sinnakanti kolisite? Kas sugulased on lähedal või kohtute väga harva? Millised on töövõimalused? Kas lasteaiad-koolid-hobi võimalused on lähedal? Kas naabruses on ka teisi lapsi? Kas teil on veekogu lähedal? Need on vähemalt minu jaoks ühed olulisimad küsimused asukoha osas. Continue reading