Kui me maja ostsime ja tubade planeeringut arutasime, siis endisesse rehealusesse otsustasime teha kaks tuba – üks lastetoaks ja teine hobi/töötoaks. Me küll ei olnud veel abikaasaga kokkuleppele jõudnud, mis hobisid seal täpselt harrastada võiks – minu silmis oleks see olnud ideaalne õmblemise ja käsitöötuba aga tal oli hobidest veidi teine ettekujutus 🙂 Teine tuba oleks olnud lastele. Continue reading
Nonii, esimene päev blogimise väljakutsest jäigi vahele. Meil on siin veidi ärevad ajad – tormi tõttu olime pikalt elektrita ja muidu ka pakub elu väljakutseid 😀 Seekordne torm raputab ikka korralikult, õhtul on isegi raske uinuda, sest kogu aeg on üks mühin ja kolin ümberringi. Hetkel on mul isegi hea meel, et maa on meil paljas, ainult mõni lumeräbal siin ja seal, sest muidu lisanduks suurele tuulele veel tuisu ja lume faktor ja oleks jälle mõni väljakutse juures. Homseks lubas lund ka, nii et saame näha 🙂 Continue reading
Nelja aasta eest ostsime siinse vana talumaja ja sisse kolisime veidi üle kolme aasta tagasi. Ja täpselt kolm aastat olen ma kasutanud kööki, mille mööbel on tehtud euroalustest. Meil oli kolimisega kiire, seepärast otsustasime ajutise köögimööbli kasuks, et saaks keskenduda ülejäänud eluruumide remondile ja päris köögimööbli ehitamise plaanisime jätta kõige viimaseks. Kuna me valisime integreeritava köögitehnika, siis oli nende kasutamiseks vaja mingi ajutine konstruktsioon luua ja eks see on teada tõde, et euroalused on igasuguste kiirete, odavate ja ajutiste lahenduste jaoks parimad. Ja odavus ja teostamise kiirus on nende ainus pluss! Euroalused on koristaja õudusunenägu!!! Continue reading
Helle Väärsi esimese ja ammu läbimüüdud aiaraamatu pealkiri on minu jaoks väga tabav – “Kõrreliste lummuses”, sest just seda ma olen! Aga täna ma soovin rääkida hoopis Helle Väärsi värskemast raamatust: “Lilleniit ja kõrrelised minu aias”. Olen oma aiakatsetustega jõudnud järeldusele, et minule ja meie maale sobilikuimad taimed on erinevad kuiva armastavad kõrrelised. Ja üheks suureks-suureks unistuseks on mul lilleniidu rajamine! Continue reading
Kevad on aeg kui rahvas teeb plaane. Mida suvel teha, kuhu minna. Mida aias teha. Nii ka meie. Ja no ühtteist ehitaks ka aias. Unistame. Plaanime. Aga midagi on ka tehtud ja täitsa toredat. Kui me alguses liivakasti paika saime, oli olukord siiski päris trööstitu. Pärast kasti ehitamist avastasime, et just liivakasti ümbruses armastavad kasvada ohakad ja nõgesed… Käi veel paljajalu, eks. Continue reading
Loen praegu Väikest Hygge raamatut ehk kuidas taanlaste kombel hästi elada. “Hygge’t võib nii mitmeski võtmes nimetada lihtsa ja aeglase elu Taani versiooniks” kirjutatakse raamatus ja see lause vast tõmbab sisu hästi kokku.
“Hygge peitub atmosfääris ja kogemuses, mitte asjades. See seisneb nende inimestega koos olemises, keda armastame. Kodutundes. Teadmises, et oleme maailma eest kaitstud, turvalises kohas, kus lubame kaitserüül õlgadelt langeda. Võime lõputult vestelda väikestest või suurtest asjadest siin elus, tunda end lihtsalt mugavalt teineteise vaikses seltskonnas või olla lihtsalt omaette ja nautida tassikest teed.”
Ma tunnen viimasel ajal, et mul on raske iseendaga kontakti saavutada ja väga napib just sellised aeglase elu hetki. Ometi võiks ju maal elamise puhul teisiti eeldada? Ja tänane päev* oligi näiteks väga äge, sest mu mees tegi mulle kolm uut kastpeenart ja ma siis tegelesin vaikselt mõtiskledes neisse kihtide laotamisega. Ja ilm oli ilus ja sinililled õitsesid ja linnud lausid ja ma ei suuda ära keksida kui palju peenraruumi mul nüüd hakkab olema. Continue reading
Teen vahelduseks kokkuvõtte meie remondi seisust. Uutele lugejatele taustaks: umbes 3a tagasi ostsime Saaremaale vana rehielamu ja vähem kui aasta hiljem pühkisime Tallinna tolmu jalgelt ja kolisime saarele ära. Selleks hetkeks olid poolvalmis vannituba ja köök. Eluruumid on senimaani remontimata. Täna aga kirjutan rehealusest, kus vanasti oli laut. Võtsime plaani, et alustuseks teeme rehealuse elamiskõlblikuks, kolime siis sinnapoole elama ja järgmisena võtame ette praegused eluruumid. Elamiskõlblik on muidugi tagasihoidlikult öeldud, sest viimane kokkulepe abikaasaga on meil, et poolikusse elamisse me sisse ei koli ehk liistud peavad ka pandud olema! Continue reading
Marie Kondo “Jaapani korrastuskunst. Korrastamise elumuutev vägi” on läänemaailmas ülipopulaarne raamat, millest pea iga teine blogi ka kirjutab. Ma olin siit-sealt arvustusi lugenud ja kuna korrastamise teema on meil tugevalt päevakorral, siis otsisin ka lisamaterjali. Arvustustest jäi kõlama tema meetodi põhiline iva – kõik üleliigne tuleb ära visata, inimestel ei tohiks olla liiga palju asju. Ja siin tuli sisse lõhe minu põhiolemusega. Ma olen koguja tüüp. Mulle meeldib nokitseda ja meisterdada ja selleks on ju asju vaja. Minu sisustusmaitse on asjaderohke. Kuigi ma hindan minimalistlikku stiili, see on ka ilus – aga teiste kodudes.
Niisiis olin ma ette meelestatud, et see meetod ei saa mulle sobida. Siiski mind huvitas, kas ta pakub lahendusi küsimustele, mis mind teisi netis leiduvaid koristusnippe lugedes olid tekkinud. Näiteks on levinud soovitus ära visata asjad, mida sa ei ole aasta aega kasutanud. Kuidas see peaks töötama väikelaste emade puhul, kelle kaal kõigub rasedustest ja muudest asjaoludest tingitult üles alla? Jah, mingi hetk ilmselt ongi mõistlik loobuda oma “saleda mina” riietest, kuid päris aastaga ei tahaks veel alla anda 🙂 Ja senine kogemus on mulle näidanud, et ka muudes valdkondades kui riided olen ma leidnud aastaid seisnud asjadele hiljem kasutust. Asjadele, mis mulle meeldivad, kuid mis antud eluetapil ei leia rakendust. Continue reading
..
UUENDATUD 29.05.19!
Tule saarele sa, tule saarele… Aga mida teha kui oled kohal ja pea ideedest tühi? Ma ujumist eraldi kirja ei pannud, see ju ilmselge, aga mõned mõtted teile lisaks. Mõnes kohas oleme lähiaastatel ise käinud ja meeldis, mõnda pole veel jõudnud, aga tahaks.
