Montessori igapäevaoskused: pühkimine

montessori pühkimine

Kui Tirts näeb mind harja ja kühvliga toimetamas, tahaks ta hea meelega aidata. Ma olengi siis andnud talle, kuid üritus on lõppenud pettumusega (tema jaoks), sest ta ei ole puru suutnud kühvli peale pühkida. Andsin talle proovimiseks suuremad asjad pühkida – kastanimunad. Montessori metoodikast oli meelde jäänud ka põrandale ruudu teipimine.

Continue reading

Isetehtud mänguasjad: paat

meisterda paat

Käisime täna Tirtsuga pargi purskkaevus laevukest ujutamas. Põhjus lihtne – neiu leidis, et täna on kummikuilm.  Otsustasingi siis laupäeval valmistatud laevukest testida. Laevuke (või parv?) on lihtne meisterdada. Vaja läheb:

  • veinipudelikorke
  • hambatikke
  • värvilist paberit (või veel parem mõni veekindel materjal)
  • liimi
  • kääre

Continue reading

Looduslik mänguväljak

laste mänguväljak

Montessori pedagoogikal on omad soovitused ka laste mänguväljakute suhtes – need peaksid olema võimalikult looduslikud, et pakkuda avastamist kõikidele meeltele. Oma aed on selleks muidugi ideaalne – seal on taimi ja putukaid, mulda ja multši, vihmausse ja liblikaid. Kuidas aga sellele vürtsi lisada? Üks väike mõte, mida meie kasutusele võtsime: anda lastele mängimiseks lahtiseid detaile (kaikad, lauad, puukettad). Las nad siis ise mõtlevad, mis nendega peale hakata. Niisiis – papa saagis üha palgi erineva paksusega ketasteks. Enamus olid paari sõrme jämedused, kuid mõned ka pakud – just sellise lapsele paraja istumiskõrgusega. Lisaks kuurist mõned lauajupid ja ongi mänguplats olemas.

Mõned mänguideed:

– Ehitada teerada ja siis harjutada selle peal kõndimist (arendab tasakaalu). See kõndimine ei tundu täiskasvanule üldse keeruline, kuid  meie alla-kahene ei julgenud kahele kettale järjest astuda. Nimelt on nad muru peal küllaltki ebatasased ja tema väike raskus ei surunud ketast nii muru sisse ka. Tulemuseks oli väga kõikuv jalgealune.
– Meie Tirtsu veidi vanemad sugulased said harjutada teeraja peal astudes loendamist. Kettaid oli täpselt kümme, kuid kas nemad said ka kümme?
– Kettaid saab üksteise peale torni laduda. Harjutab tunnetust, milline on raskem ja milline kergem. Õpetab näppe mitte vahele jätma.
– Tirts üritas ka pakke tõsta, kuid õnnestus ainult ümber ajamine ja veeretamine. See jälle omamoodi kogemus.
– Kettad on kasutusel kas taldrikutena või pliidiplaatidena kodumängus.

Loe ka sellest, kuidas saab puukettaid kasutada numbrite õppimiseks.

Ideid loodusliku mänguväljaku rajamiseks

Kuidas saada naabruskonna popimaks mänguhooviks ehk ideid õuemänguasjadeks

Meie mänguplats

mai_047

Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või registreeru uudiskirja saajaks. Uudiskirja saadan välja kord nädalas või harvemini.

Teeme ise: oakotid

oakott

Enne jõule valmistasin ühe väikese partii oakotte jõuluvana kotti ja niisama kingituseks. Oakott (i.k. beanbag) on küll tinglik termin, sest täiteks kasutasin kas riisi või herneid. Iga komplekt koosnes kolmest oakotist ja mängude juhendist. Eestis ei ole oakottidega mängimine kuigi levinud, vähemalt kodudes ei ole täheldanud. Lasteadedes ja muusikatundides on aga aegajalt abivahendiks kasutusel küll. USAs on see aga küllaltki levinud lastemäng. Tegemist on ühe vana ja traditsioonilise mänguga, millest tänapäeval on kasutusel palju uusi ja põnevaid variatsioone. Mu meelest on oakotid hea abivahend väikelastele koordinatsiooni harjutamiseks.

dets_027

Tagasisidet sain, et kui esimesel päeval mängiti kõik mängud juhendi järgi, siis teisel päeval leidsid oakotid rakendust kas nukumajas madratsitena või (ühe poisslapse näitel) otsiti maja pealt kääre, et kindlaks teha, mis seal sees on.

 dets_030

Tegevusvõimalused oakotiga on laiad. Sellega saab täpsust visata (ämbrisse, ringi sisse vms). Sellega saab tasakaalu harjutada (pea vm kehaosa peale panna ja siis kõndida või hüpata jne). Lisada saab numbreid ja tähti ja siis mänguliselt õppida.

oakotid