Kui ma käisin välja idee teha eraldi postitus, kus lugejad jagavad oma ideid, siis mul oli sees väike hirm, et äkki keegi ei saadagi midagi. Õnneks tuli esimene kiri päris varakult 🙂 Siis oli mul hirm, et äkki rohkem keegi ei saadagi. Siiski-siiski on mul au täna esitleda nelja vahvat isetehtud mängu! Aitäh teile!
Selle tegevuse ettevalmistamiseks ei ole palju vaja – eeldusel, et vahendid on olemas. Sobib igas eas lastele, eriti neile, kes on veel selles eas, et meeldib asju igale poole toppida. Olenemata vanusest annab see lapsele mõneks ajaks tegevust, et ema saaks näiteks lõunasöögi ette valmistada. Continue reading
Ujumispäevik #1 ilmus veebruari alguses. Vahepeal oleme küll veidi haiged olnud, kuid oleme jõudnud ka ujuma. Endiselt kirjutab meie päevikus ka Mürakaru ema, kes hetkel perega Leedus resideeruvad 🙂 Continue reading
Kas olete tähele pannud, et paljudes lastetarvete veebipoodides on mänguasjade sektsioonis oma alajaotus “arendavad mänguasjad”? Mind paneb selline jaotus alati muigama, eriti kui vaadata valikut, mida selle alt leida võib. Alates imikule tähtede õpetamisest…
Kuna mu varasemad ujumisteemalised postitused said meeldivalt palju vastukaja nii kommentaarides kui ka kirja teel, siis otsustasin aegajalt teha sissekandeid ka meie edasistest edusammudest (või tagasilöökidest) ujumise vallas. Uut lisandus nii palju, et lisaks meie pere piigadele kajastame päevikus ka ühe 3-kuuse pisipoisi ujumiskatsetusi.
Pisipiiga sünd viis meid jälle beebiujutamise maailma (sest Tirts ju enam beebi ei ole, kuigi me temaga käime ikka regulaarselt ujumas) ja sellega seoses kuulen siit ja sealt noortelt emadelt kommentaare, et Pelgulinna Perekeskusse ei ole võimalik trenni aegu saada. Nii hull see asi ikka ei ole! Kuna me oleme seal üle 2a püsikunded olnud, siis panen oma kogemused kirja, ehk on kellelgi abiks.
Ja ongi uus aasta käes! Soovime teile mängude ja naerurohket uut aastat ja et ikka jaguks neid hetki, mida saate koos perega veeta!
Jagan teiega ühte kirjutist, kuidas tutvustada lapsele tema uut nukku, et neist saaksid parimad sõbrad. Siin on küll juttu nukust, kuid minu meelest saab sama loogikat kasutada misiganes mänguasja puhul. Ma olen tihti kuulnud lapsevanemaid ütlemas: “aga ta ju ei mängi mänguasjadega” või siis arendavate ja ilma kellade-viledeta lelude puhul: “need ei huvita teda, teda huvitavad ainult vilkuvad ja häält tegevad asjad”. Mina usun, et iga asja saab lapsele huvitavaks teha, tuleb ainult veidi ise vaeva näha. Nendest konkreetsetest näpunäidetest Loonalapse blogis peaks küll abi olema!
P.S. Veel on avatud Mutukamoosi küsitlus – millised olid teie lemmikud postitused möödunud aastal ja milliste teemade käsitlust ootate enam? See ju vana tõde, et blogijate parimateks motivaatoriteks on lugejatepoolne tagasiside 😉
Kui Tirts sündis, ei olnud ma Montessorist midagi kuulnud. Teadsin, et kuigi alguses paneme lapse hälli magama, siis ühel hetkel on meil võrevoodit vaja. Sest nii ju käib. Lamamistooli ostsin ka. Elu aga kujunes nii, et lamamistooli kasutasime loetud korrad ja võrevoodile ei pannud me kunagi ühte külge ette. Ja seda mitte seepärast, et vahepeal oleksin ma “valgustatuks” saanud, vaid lihtsalt tundsin, et nii on parem. Hiljem kui sattusin lugema Montessori lähenemist imikueale ja tema toa sisustamisele, siis avastasin, et olin juba alateadlikult palju sellele vastavalt käitunud.
Montessori pedagoogika tugineb paljuski lapse sisemises soovis õppida ja maailma avastada. Montessori põhimõtetes on õpetajal (lapsevanemal) jälgija roll, kelle peamine ülesanne on tagada arengut soodustav keskkond. Montessori liikumine lähtub põhimõttest “Järgne lapsele” (Follow the child). Alljärgnevalt toon välja põhimõtted, mida saab rakendada väikese imikuga kodus, kuid artikli lõpus on linke, kust leiab infot ka vanemate laste tubade sisustamise kohta.
Igivana probleem, eriti kui ise titemajandusest miskit ei tea. Tahaks nagu midagi erilist ja meeldejäävat, samas ka praktilist. Tuttav mure, eks?
Panin kirja mõned ideed, mis minu meelest oleks toredad katsikukingid. See on puhas isiklik eelistus ja maitsed on erinevad, nii et täiendage julgelt! Kindlasti on mõni selline kink, mis minu meelest on tore ja teine ema ütleb, et tema jaoks täiesti mõttetu. Eks nii palju peab ikka kingisaajat tundma ka.
Jätkuks varasemale postitusele “Beebiga ujumine. Osa 1“.
Meie eelistame beebidele mõeldud ujumiskohti, sest: