Laste pildistamine – osa 2

laste pildistamine osa 2b

See postitus on pühendusega Katrile, kes eelmise pildistamise postituse juures avaldas soovi lugeda veidi tehnilisemat juttu ehk siis, millist ava/säri jne kasutada lapse pildistamisel. Ja kuna ta mõned päevad tagasi sai emaks, siis nüüd on paras aeg!

Kogu alljärgnev jutt on mu isiklik arvamus ja kuna ma ei ole professionaalne fotograaf vaid ikka pühapäevapiltnik, kes pildistab oma pere jaoks, siis võivad mõned mu seisukohad olla ekslikud ja eks paljud asjad on lihtsalt eelistuste ja maitse küsimus ja igaüks peab leidma endale oma.

Tunnistan ausalt, et pildistamise numbrilistesse väärtustesse süübin ma nii vähe kui võimalik ja nii palju kui hädatarvilik. Kunagi kui pildistama hakkasin (nii 10-15a tagasi), siis jah, lugesin erinevaid raamatuid ja artikleid sel teemal ja üritasin kõik terminid ja numbrid endale selgeks saada. Nüüd aga on kujunenud teatud mugavus, kus olulisem on hetke ja emotsiooni tabamine kui tehniliselt täiuslik pilt.

Alustame siis algusest – varustus.

Continue reading

6 nippi, kuidas teha veel paremaid pilte oma lastest

laste fotograafia

Oleme mehega mõlemad hobifotograafid. Kui varem pildistasin ma lilli ja liblikaid, sõpru ja pidusid, maju ja vaatamisväärsusi, siis nüüd on pildistamise maailm kõvasti muutunud. Seal on lapsed, esimesed naeratused, roomamised, jooksmised, ronimised, nukud ja autod, seebimullid ja klotsitornid. Viimase kahe aastaga oleme mõlemad kõvasti õppinud ja nii mõndagi kõrva taha pannud. Mõned nipid, kuidas teha kodustes tingimustes oma pere lastest veel paremaid pilte:

Continue reading

Lastega reisimine. Reisimänguasjad

Kuna järgmisel nädalal on veel üks pisike põnn reisule minemas ja ilmselt on neid kusagil veel, siis veidi ka sellest, kuidas meil õnnestus põnni lõbustada tüütute lennu- ja autosõitude ajal.

1. Kui netist soovitusi otsida, siis peamine on – võtke lapsele kaasa mõned uued mänguasjad. Me päris uusi ei võtnud, vaid laenasime põnni tädipojalt. Näiteks üks lemmikuid oli miniatuurne puidust rõngaste ladumise torn. Lisaks oli mul õnnestunud osta.ee-st leida üks imevahva nöörimismäng “õun ja uss”, mis meie põnnile (14k) väga meeldis, sest hetkel on tal asjade sissetoppimise faas peal.

2. Raamatud. Lennukisse tavalised (et ei häiriks kaasreisijaid), autosse ka üks loomahäältega. Põnni hetkelemmikud on koerad, seega meil oli kaasas koeraraamat (mis sest, et paljunähtud, aga ta ikka sulab selle peale). Volditav raamat on ka hea, tükiks ajaks tegevust.

3. Joogikõrred. Neid saab nt veepudelisse toppida (hea koordinatsiooniharjutus) või niisama väänata. Toimis. Sõidu ajal rohkem voltis neid, muidu kodus on tal kindel mäng neid pudelisse panna.

4. Karvane traat (i.k. pipe cleaner). Ei teagi eestikeelset vastet, kuid nt Tiimarist saab. Jälle tore asi, mida väänata. Nalja tegi see kui enda sõrme peal keerud sisse keerata ja siis põnnile anda lahtiharutamiseks. Tükiks ajaks rahu majas.

5. Krepp-paber. Rebimiseks. Salvrätik sobiks ka, kuid mulle tundus, et eriti halva tuju puhul läheb värviline paremini peale.

 reisimänguasjad

6. Õe sünnal kingiti põnnile üks väga lihtne ja geniaalne mänguasi – pisike kaanega plasttops ja kaks vatitupsu (lisaks ka ühekordne pipett ja veidi suurem tops arstimängude jaoks, kuid need ootavad veel põnni kasvamist). Igatahes see tops oli ka reisil üks lemmikuid, põnn võis lõpmatuseni sellele kaant peale sobitada. Ja vahelduseks vatitupsu purgist välja võtta. Ainus häda, et kippus põrandale veerema, käed ju veidi kohmakad veel. Pipetid, muide, osutusid hitiks minu 3,5-aastasele vennatütrele, kes suure visadusega pipetiga vett ühest anumast teise transportis.

7. Veidi veel karvase traadi maailmast – meisterdasin ise põnnile ühe papist kaardikese, millele kleepisin keskele ajakirjast lõigatud koera pildi. Traadi põimisin äärde tehtud aukudest läbi. Põnn hea meelega jutustas selle koeraga ja näppis traate. See oli ka siis uus “mänguasi”, ekstra reisi jaoks tehtud.

8. Samuti uus asi, mis küll ammu oli plaanis, kuid reis sundis tegutsema – vildist lilled nööri otsas. Põnni jaoks oli ta huvitav selles mõttes, et vilt kui selline on ta jaoks uus materjal ja see juba vajas uurimist. Lisaks sai lillekesi mööda nööri edasi-tagasi vedada ja lausa küljest ära tõmmata. Reisil see mänguasi end veel täielikult ei õigustanud, kuid nüüd kodus on meil juba uus mäng tekkinud – nimelt “kleepub” vilt hästi igasugu asjade külge. Seda saab nt emmele ja papale juustesse panna, või siis pluusi peale. Väga lõbus. Ja kuna auk on keskel, saab seda ka sõrme otsa ajada.

reisimänguasjad

9. No ja juba ammu ära proovitud käpiknukk! Kui autos ikka sõit enam üldse ei istu, siis sõbrad põder ja rebane aitavad ikka hädast välja.

10. Hotellis asju pakkides avastasime ka uue mänguasja – plaastrite karbi. Ikka sama mäng – võtta välja ja siis ükshaaval sisse tagasi toppida. Reisil selles mõttes hea kasutada, et nagunii peab ju kaasas olema ja kerge ka.

11. Grevest ostsime kohaliku suveniiri – Pinoccio. Lastele väga meeldis, isegi 5aastane mängis sellega nii hoolega, et esimese hooga tuli jalg otsast ära. Rääkimata siis aastastest põnnidest.

12. Lisaks on reisil alati päästerõngaks igasugused snäkid. Meil need varieeruvad. Kuni reisini oli kindel päästja baranka. Nüüd enam sellest ei piisa ja nõutakse itaaliapäraseid kuivikuid-hõrgutisi.

13. Tagasilend sattus põnnile täpselt uneajale ja selleks, et ta magama jääks, otsustasime talle läpakast Mashat ja karu näidata. Selles mõttes toimis hästi, et hoolimata väsimusest oli põnn väga rahul ja kaasreisijatele tüli ei teinud. Selles mõttes ei toiminud, et magama ta ka ei jäänud ja alles autoga koju sõites kippus ära vajuma hoolimata minu pingutustest teda koduni üleval hoida.