See pusle on ülilihtne teostada ja ei nõua praktiliselt mingeid erilisi vahendeid. Korja maja pealt kokku erineva kujuga esemed, mis võiksid olla piisavalt lamedad, et lapsel oleks kuju parem hoomata. Siis otsi mõni suurem paber (väga hästi sobib ka papitükk) ja vildikas. Joonista esemete kontuurid paberile ja kutsu laps mängima. Minu kogemuse järgi on joonistamise osa parem teha siis kui laps ei näe, sest minu esimesed katsetused läksid seepärast aia taha, et Tirts tuli ka joonistama.
Tirtsu lemmiktegevused on voolimine ja pintsliga värvimine. Siiski üritan aegajalt temaga ka midagi muud proovida, näiteks liimimist. Liimi kontseptsioon kipub talle hetkel veel veidi segaseks jääma, kuid eks see on aja küsimus.
Selle pildilehviku tegin ma Tirtsule umbes siis kui ta oli aastane. Lastele meeldib vaadata tuttavaid nägusid ja nende piltidega sain talle ka nimesid ja uusi sõnu õpetada (vanaema, vanaisa jne). On ju paratamatu, et oma lähemaid sugulasi me ei näe siiski iga päev. Minu jaoks on oluline, et laps tunneks end sugulaste keskel koduselt ka siis kui meil ei ole võimalik liiga tihti füüsiliselt kohtuda.
Samuti on see hea käepärane mänguasi, mida võtta kaasa autosõitudele või näiteks arsti kabineti ukse taga ajaveetmiseks. Meie lehvikus on pildid emast-isast, Tirtsust, vanavanematest, tädidest ja onudest ja nende lastest. Meil lemmikloomi ei ole, muidu võiks ju ka nemad olla.
Selle lambakujulise küpsisetordi tegime koos Tirtsuga tema 2-aastaseks sünnipäevaks. Lambad on tema ühed lemmikud loomad (lisaks mõmmidele) ja Shauni multikas oli tal tol ajal lausa kinnisidee. Murdsin kaua pead, kuidas talle selline tort teha, et oleks ikka lamba moodi ja kahene saaks ka aru, kellega tegu. Siin tuli abiks mehega arutamine, kes andis hea idee kasuka tegemiseks. Alati ei tule ju selle peale, et küpsetusteemadel meestega nõu pidada?
Koondasin kokku leheküljed, kust leiab soovitusi lasteraamatute valimiseks.
Kui teate veel mõnda head lehekülge, siis andke kommentaarides märku!
Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.
Kui Tirts sündis, ei olnud ma Montessorist midagi kuulnud. Teadsin, et kuigi alguses paneme lapse hälli magama, siis ühel hetkel on meil võrevoodit vaja. Sest nii ju käib. Lamamistooli ostsin ka. Elu aga kujunes nii, et lamamistooli kasutasime loetud korrad ja võrevoodile ei pannud me kunagi ühte külge ette. Ja seda mitte seepärast, et vahepeal oleksin ma “valgustatuks” saanud, vaid lihtsalt tundsin, et nii on parem. Hiljem kui sattusin lugema Montessori lähenemist imikueale ja tema toa sisustamisele, siis avastasin, et olin juba alateadlikult palju sellele vastavalt käitunud.
Montessori pedagoogika tugineb paljuski lapse sisemises soovis õppida ja maailma avastada. Montessori põhimõtetes on õpetajal (lapsevanemal) jälgija roll, kelle peamine ülesanne on tagada arengut soodustav keskkond. Montessori liikumine lähtub põhimõttest “Järgne lapsele” (Follow the child). Alljärgnevalt toon välja põhimõtted, mida saab rakendada väikese imikuga kodus, kuid artikli lõpus on linke, kust leiab infot ka vanemate laste tubade sisustamise kohta.
[ad name=”Kood postituse sees”]
Kogusin netist mõned ideed, mida saaks meisterdada isadepäevaks (kui maailma parima isa kirjaga t-särk või kruus on juba läbitud etapp või tahaks kohe midagi teistmoodi). Kuigi ma põhimõtteliselt arvan, et isadepäeva kingituse võiks laps ise oma papale meisterdada, siiski on siin ka selliseid, millel on ema abi vaja. Need lihtsalt tundusid nii ägedad.
Tegin ülevaate Tirtsu lemmikleludest, millega ta enam mängis kuni 2-aastaseks saamiseni. Ehk saab siit keegi ideid, mida kinkida 1-aastasele lapsele. Nimekirja koostamisel lähtusin ka sellest, et mänguasi oleks võimalikult pikaealine ja huvipakkuv ka vanemas eas. Üksikud neist on küll sellised, millega Tirts enam ei mängi, kuid mis arendavad selliseid oskusi, mida ma pean selles vanuses oluliseks.
Siin kirjapandu ei ole kindlasti absoluutne tõde ja garantii, et igale samas vanuses lapsele sellised mänguasjad huvi pakuvad. Lapsed on ju teatavasti erinevad nii oma huvides kui oskustes. Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et mitmed mainitud mänguasjad sisaldavad pisidetaile ja ei ole seetõttu soovitatavad alla 3-aastastele. Siin peab iga lapsevanem ise tunnetama, kas tema lapse jaoks on sellised mänguasjad sobilikud. Tirtsul ei ole kunagi olnud väikeste asjade suhutoppimise kommet ja seetõttu ma olen julgenud talle neid asju mängida anda (küll alguses minu hoolika järelvalve all ja kuna meil on väike elamine, siis päris silma alt ära ei ole ta pea kunagi).
Üks parajalt tüütu mäng, mille suhteliselt juhuslikult avastasin. Kõik sai alguse sellest, et sattusin blogipostitusele, kus oli juttu Reggio lähenemisest mängule ja et seal on palju kasutusel peegleid, mis annavad mängule hoopis uue dimensiooni ja uued võimalused. Tundus huvitav ja mõtlesin järgi proovida. Niisiis panin peegli põrandale ja lisasin:
Igivana probleem, eriti kui ise titemajandusest miskit ei tea. Tahaks nagu midagi erilist ja meeldejäävat, samas ka praktilist. Tuttav mure, eks?
Panin kirja mõned ideed, mis minu meelest oleks toredad katsikukingid. See on puhas isiklik eelistus ja maitsed on erinevad, nii et täiendage julgelt! Kindlasti on mõni selline kink, mis minu meelest on tore ja teine ema ütleb, et tema jaoks täiesti mõttetu. Eks nii palju peab ikka kingisaajat tundma ka.