Mina olen Eveli ja kasvatan kahte plikatirtsu – Tirtsul on vanust 7a ja Pispiigal 5. Emaks saades avanes mulle täiesti uus ja tundmatu, samas põnev maailm. TTÜ lõpetanuna on mu taust pigem praktilist laadi ja kasvatusteadustes olen võhik. Samas just tehnikamaailmas on hästi näha kui oluline on loova mõtlemise võime. Seepärast pean oluliseks, et ka minu lastel oleks see külg tugev lisaks keele- ja matemaatikaoskusele. Erinevaid kasvatusteemalisi raamatuid lugedes mõtisklesin palju lastele seatud piiride üle – kas ja kui palju neid olema peaks, et loovus ära ei kaoks. Kui sattusin Montessori pedagoogika peale, siis see oli äratundmishetk – umbes just sellisena olin ma ka oma laste kasvatamist ette kujutlenud. Piirid ja reeglid on, kuid väga üldised; metoodika soodustab laste uudishimu rahuldamist. Montessori filosoofia lähtub lapsekesksest lähenemisest – ei ole õiget ega valet aega millegi õppimiseks, peaasi, et laps ise selle jaoks valmis on.
Varem ei olnud ma Maria Montessorist ega tema metoodikast midagi kuulnud. Samuti jäin hätta eestikeelsete materjalide leidmisega. On ilmunud üksikud raamatud tegevuste kohta, filosoofiat kui sellist käsitlesid need minimaalselt. Eestikeelne veeb oli selle koha pealt ka suhteliselt tühi. Nii ma siis kaevusingi inglisekeelsesse maailma, kust leidsin tonnide viisi materjale ja ideid laste harivateks tegevusteks, nii Montessori kui ka muude põhimõtete järgi. See blogi siin on selle kaevetöö tulemus – püüan täita tühimikku eestikeelses veebis ja ehk tekib neid blogisid juurdegi, kus emad saaksid oma ideid ja kogemusi vahetada. Jah, inglisekeelset lugemismaterjali jagub aastateks, kuid kõik sealsed ideed ei ole Eestis rakendatavad ja kindlasti ei käsitle nad meie kultuuri, mille õpetamist ma siiski väga oluliseks pean.
Mulle saab kirjutada aadressil: mutukamoos(ät)gmail.com.
Ja siit sain ma oma küsimusele, kui vana on Tirts, ka vastuse! 🙂 Aitäh, et see blogi olemas on, ka mina olen Maria Montessori metoodikaga väga sinapeal ja mulle meeldib tema mõttelaad lastekasvatuse osas. Ja teil on õigus, seda materjali pole tõesti palju eesti keeles, Pere ja Kodu ajakirjades on aeg-ajalt leidunud mõni artikkel jälle sel teemal. Kuna aga kolme lapse kõrvalt ei leia ma aega, et ise interneti sügavustes tuhnida ja rohkem juurde lugeda, on mul siiralt hea meel, et see blogi siin olemas on. 🙂 Jõudu edaspidiseks ja ilusat kasvamist mutukatele! 🙂
Kristiina, aitäh hea tagasiside eest! Mul on hea meel lugeda, et ma tühja neid postitusi ei tee 🙂 Siis tunnen end ka motiveeritumana asju ikka kirja panema. Ja mul oleks hea meel saada Montessori metoodikaga kursis olevalt kõrvaltvaatajalt tagasisidet ka meie Montessori tegevuste kohta, sest ega ma ise teab mis ekspert ei ole. Tean niipalju kui blogidest olen lugenud ja paljud asjad teen üldse käigupealt, muude toimetuste vahepeal. Kuskil mälusopis on meeles, et nägin x tegevust kuskil blogis ja siis proovime järgi teha.
Tere Eveli!
Suur aitäh Mutukamoosi eest. Leidsin Su blogi enda jaoks hiljuti ja mul on selle leiu üle väga hea meel. Ainus kurbus tekib seeüle, et kaks esimest põnni jäid mõnest ülipõnevast asjast lihtsalt ilma :)).
Tahan Sind tunnustada inspireerivate teemade eest ja iga asja mitme nurga alt avamise eest ja jaksamise eest ja…… Minu jaoks seisnebki postituste suur väärtus selles, et tahad ja oskad vaadata asjade taha. Emotsiooni pealt on tore asju soovitada, aga kui teema on avatud mitme nurga alt, on tunne palju kindlam. Jõudu Sulle! Jagan Su blogiviidet, kus vähegi sobilik ja soovitan kõigile värsketele titeomanikele :)!
Inga
Tere Inga!
Aitäh lahkete sõnade ja toetuse eest! Mul on ka mõnikord suurema tüdruku puhul tunne, et olen mõne asja liiga hilja avastanud ja ei saagi talle selle kogemise võimalust anda. Ja ta saab alles kolme aastaseks 🙂 Karta on, et mida aeg edasi, seda enam tekib hetki, kus ohkan, et “oleks ma seda varem teadnud”.
Teie käsitöötalu on ka üks vahva ettevõtmine! Mulle on teie tegemised siit-sealt meediast silma jäänud.
Eveli