Neljapäeval oli meie viimane ujumise tund pelgus. Üks meeletult tore ajajärk sai läbi 🙁 Ühtpidi oli see rõõmus tund, sest viimasel ajal on laste ujumisoskustes tubli areng toimunud, kuid teistpidi kurb, sest meile väga meeldis pelgus ujumas käia. Nii mugavat väikelastega ujumise kohta me ei ole mujalt leidnud. Samuti oli neil meie jaoks väga sobiv tunniformaat – pereujumine, kus bassein oli ainult meie pere päralt. Ja seda kõike väga mõistliku hinna eest. Continue reading
Pisipiiga sünd viis meid jälle beebiujutamise maailma (sest Tirts ju enam beebi ei ole, kuigi me temaga käime ikka regulaarselt ujumas) ja sellega seoses kuulen siit ja sealt noortelt emadelt kommentaare, et Pelgulinna Perekeskusse ei ole võimalik trenni aegu saada. Nii hull see asi ikka ei ole! Kuna me oleme seal üle 2a püsikunded olnud, siis panen oma kogemused kirja, ehk on kellelgi abiks.
Jätkuks varasemale postitusele “Beebiga ujumine. Osa 1“.
Meie eelistame beebidele mõeldud ujumiskohti, sest:
Me hakkasime Tirtsuga beebiujumises käima umbes siis kui ta oli kahekuune. Praegu takkajärgi vaadates on see üks parimaid otsuseid üldse, kuigi põhjused, miks me temaga ujumas käima hakkasime ja miks me praegu ikka veel käime, on muutunud.