Isetehtud mänguasi beebile

30. okt. 2014Leave a comment

Kui me Tirtsuga (tollal 10k) tema esimesele pikale reisile läksime, siis üritasin meid võimalikult hästi ette valmistada ja varusin kõikvõimalikku kraami, millega teda lennureisi ajal lõbustada. Kui väike laps on sunnitud pikalt paigal olema, siis on hea anda talle mängimiseks uusi asju. Uusi selles mõttes, et mitte tutikaid poest soetatud vaid just uudset kogemust pakkuvaid – uus materjal, uus tegutsemisviis vms. Nikerdasin mõned mänguasjad ka ise – näiteks pildil oleva “kotikese” (kuju on koti oma, kuid funktsioon mitte). Põhiidee on siin nööbid – teate ju isegi kui hea meelega beebid ema kampsuninööpe iga külje pealt uurivad ja suhu topivad 🙂

Continue reading →

Tee ise: haldjamajake

17. veebr. 2014Leave a comment

Haldjamajake, mis on tehtud vanutatud kampsunitest. Kui ma sattusin internetis selle tegemise õpetuse peale, siis see jäi mind pikaks ajaks kummitama. Esiteks otsisin mitu kuud kaltsukatest villast kampsunit, mida vanutada. See oli oodatust raskem ülesanne, kuid lõpuks ma selle leidsin – lausa kaks. Siis läks veel aega kuni ma teostuseni jõudsin.

Continue reading →

Isetehtud mänguasjad: kujundipusle

9. dets. 2013Leave a comment

See pusle on ülilihtne teostada ja ei nõua praktiliselt mingeid erilisi vahendeid. Korja maja pealt kokku erineva kujuga esemed, mis võiksid olla piisavalt lamedad, et lapsel oleks kuju parem hoomata. Siis otsi mõni suurem paber (väga hästi sobib ka papitükk) ja vildikas. Joonista esemete kontuurid paberile ja kutsu laps mängima. Minu kogemuse järgi on joonistamise osa parem teha siis kui laps ei näe, sest minu esimesed katsetused läksid seepärast aia taha, et Tirts tuli ka joonistama.

Continue reading →

Isetehtud mänguasjad: “Minu pere” pildikaardid

25. nov. 2013Leave a comment

Selle pildilehviku tegin ma Tirtsule umbes siis kui ta oli aastane. Lastele meeldib vaadata tuttavaid nägusid ja nende piltidega sain talle ka nimesid ja uusi sõnu õpetada (vanaema, vanaisa jne). On ju paratamatu, et oma lähemaid sugulasi me ei näe siiski iga päev. Minu jaoks on oluline, et laps tunneks end sugulaste keskel koduselt ka siis kui meil ei ole võimalik liiga tihti füüsiliselt kohtuda.

Samuti on see hea käepärane mänguasi, mida võtta kaasa autosõitudele või näiteks arsti kabineti ukse taga ajaveetmiseks. Meie lehvikus on pildid emast-isast, Tirtsust, vanavanematest, tädidest ja onudest ja nende lastest. Meil lemmikloomi ei ole, muidu võiks ju ka nemad olla.

Continue reading →