Seekordne aiasuvi oli meil teistsugune kui eelmine. Kuidagi juhtus nii, et isegi porgandit ei jõudnud maha panna. Kogu mu tähelepanu oli suunatud mu enda talikülvi katsetustele, kus üritasin püsikupeenra jaoks taimi ette kasvatada ja nii avastasin mingi hetk, et ups, porgand maha panemata. Õnneks aga oli Tirtsu (7a) enda motivatsioon väga tugev ja tema mahitusel jõudis peenrasse nii mõnigi taim, mida ma ise muidu poleks kasvatama hakanud.
Nonii, mu igapäevane blogimine on vahepeal soiku jäänud. Mõned paanikahetked on vahele tulnud 🙂 Näiteks avastasin, et kui ma tahaks sel aastal talikülvi katsetada, siis oleks viimane aeg seemneid tellida. Ja selleks oleks vaja selgeks teha, milliseid seemneid… Niisiis, seemned on mul küll tellimata (ja kui sa tead, kust saaks kõrreliste püsikute seemneid tellida, siis aitäh vihje eest juba ette!), kuid kuna olen aianduse lainel, siis kirjutan ka mu möödunud aasta vast enam õnnestunud aiaprojektist.
Kas teiega on ka nii, et muudkui ootate ja ootate, millal on piisavalt soe, et aiamaal toimetama hakata ja siis järsku toimub see kõik nii kiiresti, et oled jälle hiljaks jäänud? Arvatavasti olen ma selle postitusega ka veidi hiljaks jäänud, aga jagan ikka teiega mõtteid, milliseid vahvaid aiaprojekte võiks teha, et lastele rõõmu pakkuda.