Eestikeelse Montessori-kirjandusega on meil senimaani korralik põud olnud, kuid õnneks on trend muutumas. Kui Simone Davies oma inglisekeelse raamatuga sel aastal välja tuli, oli see kohe nõutud ja hinnatud raamat. Mul on hea meel, et just tema raamat valiti esimeseks kaasaegseks Montessori-teemaliseks tõlkeraamatuks – tegemist on väga praktilise ja kergesti loetava käsiraamatuga. Continue reading
Kui ma veel koolitüdruk olin, siis olin ma üks neist vähestest lastest klassist, kes vabatahtlikult võttis ülesandeks teha uurimistöid erinevates ainetes. Need ei olnud õrnalt ka kohustuslikud, mingeid lisaboonuseid sellega ei kaasnenud, kuid kui õpetaja semestri alguses küsis, kes soovib teha, siis miskipärast ma tõstsin ikka käe ja valisin teema. Kui siis tähtaeg kätte jõudis, ei jõudnud ma end ära kiruda, et miks ma küll selle kohustuse võtsin 🙂 Kuni järgmise korrani – ja taas kord leidsin end raamatukogust kirjandust lappamas. See oli sisemine motivatsioon, mis pani mind selliseid lisaülesandeid võtma. Sest aine oli huvitav ja uurimustöö formaat ise väljakutset pakkuv, ikkagi tavapärasest koolitööst erinev. Continue reading
“On üks asi, mida õpetaja ei peaks kunagi tegema – sekkuma lapse töösse, et teda kiita, karistama eksimuse eest või parandama tema vigu”, Maria Montessori, The Absorbent Mind.
See on lause, mis minu arvates võtab ülihästi kokku Maria Montessori pedagoogika olemuse. Laps peaks ise õppima, läbi oma avastuste ja vigade. Meie ülesanne on jälgida tema tegevust ja vajadusel suunata või luua lapse huvidest lähtuvalt võimalusi. Palju Montessori materjale on välja töötatud isekontrollitavana nii, et laps saab ilma kõrvalolija sekkumiseta oma vigadest teada ja võimaluse vigu parandada. Kui last pidevalt parandada, hakkab ta töötama selle nimel, et anda õigeid vastuseid ja kardab teha vigu. Selline kartlik käitumine takistab iseeneslikku õppimist läbi avastamise ja katsetamiste. Continue reading
Enne Pisipiiga sündi kirjutasin ma Montessori stiilis beebitoast, kus oli juttu ka põrandavoodist. Siis oli mul põrandavoodi kogemus ühe lapsega, kes oli üks rahulikumaid beebisid, keda ma tean ja seetõttu ei osanud ma ennustada, kas iga lapsega selline meetod toimiks. Nüüd aga on mul kogemus kahe erineva temperamendiga lapsega ja võin julgelt väita, et meie peres selline eluviis õigustas end igati. Continue reading
Kuigi ma olen miljon korda lugenud, et last ei tohiks asjatult kiita ja “Tubli laps!” on tühi sõnakõlks, siiski lipsab see väljend mul ikka aegajalt üle huulte. Mõnikord lihtsalt ei tule midagi targemat pähe! Continue reading