Näputoidu ABC

Kuna mu eilse Näputoidu lapse nädalamenüü näidise postituse peale tuli miljon küsimust, panin Merilini näpunäidete järgi kokku üldisema juhise näputoiduga alustajatele. 

  1. Loe läbi raamat “Näputoit” ja tee endale selgeks näputoitumise põhimõtted ning ohutus. Ma veidi kirjutasin sellest raamatust ka siin – Alustame näputoiduga. See on selline raamat, mille puhul piisab ühest läbilugemise korrast. Seepärast olen näinud, et paljud müüvad enda oma peale lugemist edasi. Et kui ei raatsi uuena osta, siis võib mõnes beebigrupis välja hüüda ja keegi ehk loovutab enda oma. Või võtta raamatukogust nagu mina tegin :)
  2. Kui raamatut ei saa, siis ehk on abiks see blogipostitus.
  3. Tee endale selgeks väikelaste esmaabi – see on niiehknaa vajalik oskus ka ilma näputoiduta. Vaata näiteks Terevisiooni lõiku “Kuidas anda lastele esmaabi“, alates 1:30. Et nüüd ei jääks mulje, nagu oleks näputoitumine midagi väga ohtlikku, siis Merilini vastus küsimusele, mitu korda on ta pidanud oma lapsele esmaabi andma: “Kummagi lapsega mitte kordagi, aga valmidus on olemas. Samas valmis peab olema tükkidega alustamise vanusest olenemata. Hiljem pole ohutum, kui laps on juba harjunud püreed mälumata neelama. Toidu ettepoole köhimist ja öökimist vanema lapsega ikka alguses oli, aga kurku minemist mitte. Liisuga pole neidki.”

Nüüd jälle sõna Merilinil:

Söömine

  • Laps istub söögitoolis nii, et küünarnukid ulatuvad ilusti lauale ja laps ei ole tooli seljatoe küljes rihmadega kinni, vaid saab vabalt lauakese kohale kummarduda.
  • Toit käib alguses söögitooli kandikule ilma kausi ja taldrikuta ja laps võtab ning paneb ise suhu. See viimane on juba ohutuse seisukohast oluline.
  • Esimestel kuudel haarab laps peoga ja süüa saab seda osa, mis peost välja paistab. Seetõttu peavad tükid olema suured, nagu pildil, nii annangi.
  • Korraga saab kätte igast asjast ühe tüki ja kui miski on ära söödud, laiali pudistatud, põlletaskusse poetatud, lauale määritud või maha visatud, et enam haarata ei saa või ei suuda, siis saab järgmise tüki. Seda kuni kaob tuju või hakatakse “üle parda” loopima.
  • Aja jooksul lapse peenmotoorika areneb (selleks on näputoit ideaalne!) ja laps hakkab haarama kahe sõrmega ning saab süüa väiksemaid palasid. Hiljem tuleb oskus süüa kahvliga ja siis lusikaga. Eelmise lapse kogemusest taldriku/kausi sai ta regulaarselt kätte vist umbes aastaselt ja siis sõi juba kahvliga.

Mäng ja kogused

“Mängimist” söömise ajal ei keela ega piira, see on oluline osa lapse õppimises. Kui palju sellest toidust reaalselt kõhtu jõuab, ei ole eriti oluline. Esimesel eluaastal on põhitoit ja kõige oluisem nii koguseliselt kui toiteväärtuselt siiski rinnapiim. Mida aeg edasi, seda rohkem tahket toitu kõhtu jõuab, lapse arengutempos. Päris esimestel kordadel ei jõua kõhtu ilmselt eriti midagi. Liisul praegu 6.5-kuuselt nende esmaspäeva koguste näitel pildistatust sellest osast, mida ta oli nõus sööma, jõudis suhu ehk kolmandik kogusest ja sellest omakorda pool tuli kindlasti uuesti välja, nii hinnanguliselt.

Kuidas süüa neid asju, millel pole suuri tükke?

Putru näiteks saab anda eeltäidetud lusikaga. Ema paneb paksu kleepuvat putru lusika täis ja laps paneb selle suhu. Pole oluline, mispidi see lusikas suhu läheb. Mõne korra järel hakkab ta ka lusikat tagasi andma. Seda siis, kui laps nö lusikat tunnistab. Aga paksu putru saab ilusti süüa ka käega. Alguses võetakse puder pihku, pigistatakse kätt ja lutsutatakse väljuvat putru sõrmede vahelt. Hiljem saab süüa peoga, kui laps kätt rohkem kontrollib ja siis juba ise lusikaga. Erinevatesse kreemistesse toitudesse (guacamole, hummus, baba ganush, jogurt, jne) saab dippida sõrmi või röstitud juurikakangi või röstsaiapulka või määridagi neid saiale, kui on sobiv määre.

Aga lapsed on erinevad. Mul on nüüd kaks suhteliselt erinevat kogemust. Vanem neiu Piia (praegu 2.5a) kuni pea aastani ainult maitses, eeltäidetud ega üldse lusikat ei tunnistanud ja käitus täitsa raamatu järgi – st ilmselt kuu-paar ainult tutvus ja mängis ja kõhtu midagi ei jõudnud. Kui 8-kuuselt mitu hammast korraga tulid, siis oli kaks nädalat üldse ainult piima peal ja keeldus igasugusest muust toidust. Noorem tütar Liisu (6.5k) aga sööb sisuliselt esimesest korrast peale arvestatavaid koguseid. Piia köhis ja öökis alguses toitu suus liigutama õppides rohkem, Liisu seda sisuliselt pole üldse teinud. Kurku pole kummalgi midagi läinud, aga esmaabi peab muidugi vesiselge olema olenemata sellest, millal või kuidas laps sööma hakkab.

P.S. Merilini sulest ilmub (või juba ilmus) näputoidu teemaline artikkel Pere ja Kodu lisas “Beebi” (pidi millalgi mais ilmuma, ma ei ole poodi veel jõudnud).

Näputoidu teemal blogis:

Beebide teemal blogis:

Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.

3 thoughts on “Näputoidu ABC

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga