Need vimplid olid teine osa minu meisterdatud katsikukingist – kummalegi lapsele omanimelised lipukesed lastetoa seinale riputamiseks. See on ideaalne projekt õmblustööst ülejäänud kangajääkide ärakasutamiseks. Antud hetkel küll kasutasin jääke kui selliseid vähe, sest lihtsam oli ühest suurest tükist need kolmnurgad välja lõigata.
Vaja läheb:
- erinevaid kangaribasid kolmnurkade jaoks
- käsitöövilti tähtede jaoks
- riputamise paela
- erinevat värvi mulineesid
- nõela, niiti, kääre, õmblusmasinat jm õmblemiseks vajalikku
- veidi paberit šablooni jaoks
Töö käik:
- Tegin A4 paberist kolmnurkse šablooni.
- Lõikasin šablooni järgi kangast välja vajaliku arvu kolmnurkasid – ühe lipukese jaoks kaks kangatükki (sama mustriga, kuid võib ka erinevaid kasutada).
- Lõikasin käsitöövildist välja nimetähed. Mina joonistasin kujutise kriidiga ja vaba käega vildile, kuid võib ka šabloonid teha.
- Kinnitasin nimetähed mulineeniidiga igale lipukesele.
- Õmblesin pahempidi kokku kolmnurkade võrdsed ehk pikemad küljed. Pöörasin välja töö parema külje ja pliiatsi (või kääride) otsaga aitasin veel kolmnurga tipu pööramisele kaasa. Ideaalis võiks nüüd kolmnurgad ära pressida enne kui neid hakata paela külge õmblema. Mina tegin seda hiljem. Laisk olin ja ei viitsinud triikrauda teiselt korruselt tooma minna.
- Kinnitasin lipukesed nööpnõeltega paela külge (paela murdsin kahekorra nii, et lipukese lühem külg jäi paela vahele) ja õmblesin kinni.
- Nüüd siis triikisin. Kui aplikatsioonideks kasutada käsitöövilti, siis tasub tähele panna, et see ei kannata kuuma triikrauda (vähemalt see vilt, mis minule oli sattunud) ja triikida tuleb teiselt poolt või panna vaheriie.
Kes ise teha ei viitsi, siis näiteks PapaOpa poes on müügil kartongist vimplid.
Muudkui vaatan, mille kõigega sa tegeled kogu aeg ja mõtlen, et oled sina ikka ideaalne ema. Ma ka kogu aeg mõtlen, et eriti praegu, niisama kodus olles, võiks ju nokitseda siit ja sealt. Kogu aeg on mingisugused isetehtud asjade mõtted peas ja meisterdamise isu, aga vot, laisk olen. Ja kui hakkan kättevõtmismõtetele lähedale jõudma, mõtlen ikkagi, et aga kas mul on nüüd seda ettevõtmist siis vaja… 😀
Aga respekt ja pai sulle. Tõepoolest kadestan ja loodan kunagi, kui plika ka natuke asjalikum, ka üheks toimetavaks emaks saada. 😀
Ohh, ideaalsest emast olen ma kaugel. Eks meil jäävad selle võrra mingid teised asjad vajaka. Lihtsalt mulle meeldib selline nokitsemine ja kaudselt on see ka kodusele emale eneseteostusvõimalus – kuidagi oma mõtteid loominguliselt väljendada. Muidu hakkaks kodus ju väga ruttu igav 🙂 Ja selle pärast ära küll põe, et sa nii väikese lapse kõrvalt midagi tehtud ei jõua. Kui Tirts nii pisike oli, siis oli minu päev edukas kui mul õnnestus lõunat süüa lõuna ajal, mitte alles siis kui mees töölt koju tuli 🙂