#paljajalupuhkus ehk puhkuselt tagasi :)

Me nüüd linnas tagasi. Saabusime eile öösel ja täna terve päeva olengi tegelenud asjade lahti pakkimise, pesemise ja muidu sahmimisega. Tükk aega mõtlesin, kuidas kirjutada, mis toimunud ja toimumas, kuni Katre tegi oma blogis üleskutse “mis teoksil” postituste tegemiseks. Ehk ongi nii lihtsam panna kirja kõik need miljon mõtet, mis peas 🙂 Ma jätan need küsimused vahele, mille kohta mul midagi asjalikku öelda ei ole.

Teen: Pakin asju lahti, ühtlasi üritan taastada kappides ja riiulites vahepeal käest läinud korda. Sorteerin Pisipiigale väikseks jäänud asju ja üldse püüan kappidesse seisma jäänud asju kokku koguda ja välja mõelda, mida nendega teha. Liiga palju on träni (millest siiski ei raatsi loobuda, sest kõigega ju igasugused DIY plaanid)! Ma loodan, et sügisel jõuame maja renoveerimisega nii kaugele, et saame juba kolida ja uude kohta ei tahaks mõttetuid asju vedada. Nii ma siis juba vaikselt sorteeringi.

Söön: Siirupivahvlid jäid jalgu 🙂 Need mu ammused lemmikud ja mu peamine maius musta shokolaadi kõrval.

Joon: Hetkel klaasikest prantsuse õunasiidrit. Suvelemmik.

Ootan: Meie esimest ööd uues kodus.

Ei oota: Hetke kui mu vanemahüvitis läbi saab ja olen vastakuti otsusega, mis edasi teha. Ei tahaks Pisipiigat nii noorelt veel lasteaeda panna. Põhjustest olen varem kirjutanud ka.

Loen: Hommikul leidsin postkastist värsked Pere ja Kodu ning Sensa. Esimeses jäi silma Merle Liivaku artikkel ja selle kiirelt läbi lugesingi. Rohkem pole veel jõudnud. Raamatutest on pooleli “French Kids Eat Everything“. Lappan sisustus- ja aiandusalaseid ajakirju. Blogisid loen loomulikult ka – viimane mõtlemapanev artikkel oli emade produktiivsusest. Andsin endale mõned lubadused ja püüan halbu harjumusi muuta 🙂

Näen: lahtipakkimata kohvrit

Kannan: suvekleiti

Otsustan: milline tapeet tubadesse, mis värvi köögikapp, mis värvi lastetoamööbel? Ahjaa, köögi seina värvitoon ka.

Soovin: et jõuaksin päevaga rohkem tehtud

Tahan osta: hehee 🙂 See nimekiri tuleks ilmselt lõputu, sest ma ei jõua üldse poodidesse ja ka netiostude tegemiseks olen liiga põhjalik ja lihtsalt ei jõua tegudeni. Seega vaja on palju – mul on telefonis pikk nimekiri, et juhuks kui poodi peaksin sattuma ja pea on tühi, siis on kohe meeldetuletus olemas. Mõned näited: värvipigment kaseiinvärvile, linaõlivärv mööbli värvimiseks, oksakäärid.

Naudin: neid hetki kui saan korraks maha istuda ja keegi ei tahagi midagi 🙂

Mõtlen: et kas muuta blogi fookust ja kirjutada aegajalt ka sisustuse-remondi-aia teemadel, kuna see on hetkel meil väga aktuaalne?

suvi maal

Nüüd sai mul kannatus otsa ja siin jätan pooleli. Aga puhkusest veidi veel. Puhkus on siin üldse tinglik sõna ja tähistab seda perioodi kui mu abikaasal oli töölt puhkus, millest ta enamuse aega veetis meie uut kodu remontides. Seega oli teda veel vähem näha kui tavalistel tööpäevadel 🙁 Juuli esimene nädal möödus meil tantsupeo tähe all. Kui Tirts jäi paar päeva enne kontserti kõrgesse palavikku, siis kahtlesin sügavalt, kas meil ikka õnnestub kontserdile minna. Rongkäik jäigi sel põhjusel vahele, kuid pühapäevase kontserdi ajaks oli ta juba palavikuta heatujuline laps. Veidi muidugi kartsin ka teiste pealtvaatajate pahaseid pilke, et miks nii pisikesed kontserdile tassitakse. Õnneks kedagi me ei pahandanud, vähemalt oma käitumisega mitte. Lapsed käitusid ideaalselt, Pisipiiga isegi magas mu süles. Lahkusime paar tantsu enne lõppu, sest lapsed hakkasid tüdimuse märke näitama. Üritasin Tirtsule ka kätte näidata, kus ta isa tantsib, kuid ta ei suutnud teda suures massis kuidagi tuvastada. Aga mul on siiski hea meel, et ma lapsed kaasa võtsin, sest usun, et Tirtsule oli see siiski kultuurielamus, kuigi mu enda kontserdi nautimine jäi veidi poolikuks. Ja Pisipiiga oli lihtsalt paratamatult minuga, sest ta veel ei saa minuta 🙂

liivakast

Peale pidu sõitsime ära maale ja tulime alles eile tagasi. Tirtsul oli vaba põli teha, mis süda igatseb. Ma arvan, et oli päevi, kus ta ei pannudki kingi jalga vaid jooksis ainult paljajalu ringi. Sõi musti sõstraid otse põõsast, maasikaid otse peenraist – teate küll, see maal elamise värk. Õhtuti, kui vesi oli päikeseloojangust roosa-sinise segune, käisime meres ujumas. Ega me muud erilist ei teinudki. Mõnikord tegime sauna ka. Ahjaa, kordamööda olime haiged ka. Algaski see saaga Tirtsuga ja siis jäi mu mees ja siis Pisipiiga ja siis mina. Lõpuks ma olin sellest kõigest nii väsinud, sest kogu aeg oli keegi, keda põetada ja eriti kuhugi liikuma ei saanud. Ja siis tuli palavus ja siis lihtsalt ei tahtnud kuhugi minna.

Selline lihtne puhkus meil oligi. Kirjutamisteni!
Eveli

Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.

0 thoughts on “#paljajalupuhkus ehk puhkuselt tagasi :)

  1. Lehti says:

    Sorteerisin ka hiljuti oma kappe ja riiuleid! Panin ruttu-ruttu kotti peitu need riided, mis hetkel selga ei lähe ja mis ilmselt niipea selga ei lähe, kui üldse kunagi ja viisin veel kiiremini (et veel rohkem kahju ei hakkaks ja ma neid tagasi kappi ei paneks) ära Humana kogumiskasti. Olgem ausad, mõni asi oli oodanud seda “küll-see-varsti-mulle-jälle-selga-läheb-hetke” juba mõned aastad! No ei saabu seda hetke. 🙁 Kahju oli, aga tuli endale tõde tunnistada! 🙂 Lohutasin ennast mõttega, et nüüd mul on vähemalt põhjust endale midagi uut soetada, sest nüüd mul ei ole ju tõesti “mitte, kui midagi” selga panna! 🙂

    • mutukamoos says:

      Oi, Lehti! Ma ei ole enda riidekappi veel raatsinud sorteerida 😀 Kuigi võiks ju hakata tõtt tunnistama, et ega noorus ei tule tagasi :)) Pean vist ka südame kõvaks tegema, sest mul ka kapis asju, mis ootavad parajaks saamist juba aastaid ja ootasid juba siis kui mul veel lapsi ei olnud. Teine häda on muidugi see, et paljude asjadega on mul ringitegemise plaan. Et muidu ilus kangas või muu detail ja tahaks midagi ägedat teha, aga siis ei ole ideid ja oskusi või aega ja nii nad seisavad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga