Värviõpe

värviõpe

Kuidas sa ikka kolmesele värvide tekkimist õpetad. Võib ju seletada, et segades kokku kollase ja sinise saad rohelise aga palju ta sellest aru ei saa. Nemad õpivad läbi kogemuse. See on üks põhjusi, miks meil guašše on ainult neli totsikut – primaarvärvid kollane, punane, sinine ja lihtsalt valge (must on ostunimekirjas). Kui mingi värvi saamiseks peab ta kaks või enam värvi kokku segama, siis ajapikku see kinnistub ka mällu. Lisaks on katsetamine põnev.

Teine põhjus on see, et guašid on meil suurtes pudelites ja kogu värvigamma soetamine oleks läinud liiga kalliks ja ka ruumimahukaks. Pudelis on seepärast, et minu soov oli leida mugav lahendus värvi anumast paletile kandmiseks. Pudelist on hea pigistada. Kui ma laseks Tirtsul otse guašitopsis toimetada, oleks kõik värvid varsti pruunid, sest ta ei pane pintsli vahepeal pesemisele suurt rõhku.

värviõpe2

Jõulude paiku sattus meile üks valge kipsist päkapikk, komplektis olid ka vildikad (Tigershop). Mulle ei tundunud vildikad hea idee, sest nii pisikesel oleks nendega raske 3D objekti värvida. Siiski andsin Tirtsule valiku – pintslid või vildikad. Pintslifänn valis pintslid.

Seekord kuidagi sattusime eriti värvide segamise soonele, lõpuks oligi Tirtsu põhitähelepanu värvide miksimisel, mitte päkapikul. Päkapikk ise sai aga aina uusi kihte värvi ja lõpptulemus oli…khmmm… ühtlaselt lilla! 🙂

värviõpe3

P.S. Ärge unustage käimasolevat küsitlust. Ma läksin pool tundi peale avaldamist vastuseid piiluma, et äkki on vaja küsimusi kohendada ja pidin pikali kukkuma – juba oli 40 vastust! Praegu, ca 1,5h hiljem, on juba 75 🙂 Te olete ikka nii lahedad!

Eveli

Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti. 

 

0 thoughts on “Värviõpe

  1. selfmadehistory says:

    Tore on jälle uut postitust lugeda. Head uut blogimise aastat!
    Need pildid siin on suurepäraseks näiteks, mida mina olen tänu montessorile õppinud: tähtis on protsess, mitte lõpptulemus. Mäletan, et kuskilt ingliskeelsest blogist lugesin kunagi lauset, et tavalasteaias tuleb laste töödele igaühe nimi juurde kirjutada, sest kõik pildid on täpselt ühesugused. Just sellised nagu kasvataja ette nägi. Mis tuletas mulle meelde oma lasteaeda, kus tõesti olid garderoobi seinad täis ühesuguseid pilte siilist või lehesajust vms, kõik samade värvide ja samade kujunditega. Ma olen muideks kunagi ka kunstiõpetajaks õppinud ning mul oli alguses üsna raske lahti lasta sellest, et lõpptulemus peab “ilus” olema. Nüüd aga oskan hinnata hoopis tegevuse ilu ja töö ilu näen selles, et mida laps on uutmoodi teinud, mida uut on ta selle tegevuse käigus õppinud või mida vana täiendanud.
    Pintsli pesemise asemel võib pakkuda iga värvitopsi jaoks oma pintslit. Sel juhul toimub värvi segamine tavaliselt paberil. See on hoopis teistmoodi kogemus lapsele. Või lihtsalt topsitäis puhtaid pintsleid, kust siis saab vajadusel puhta haarata. Sest endalgi on tüütu tegevuse käigus hakata pintslit pesema. Mõnusam on lõpus kõik korraga pesta.
    Muideks, väga ilusti hoiab pintslit!

    • mutukamoos says:

      Oo, aitäh! Ma katsetan seda mitme topsi asja!
      Mul on endale senimaani aegajalt raske tunnistada, et nii väikestega on oluline protsess, mitte tulemus. Nt siis, kui üritasime jõulukaarte teha :)) Aga igapäevaselt on lihtsam kui keskendudagi ainult protsessile ja materjalidele. Kõigi närvid tervemad.

  2. kadri says:

    Meil on kodus vastupidine variant – pintslit loputatakse liigagi hoolega, näiteks kohe pärast seda, kui topsist on värvi võetud 🙂 Ootan juba ise, millal need guaššitopsid tühjaks saaksid, siis saaks ka tuubivärvidele üle minna. Plaanis samamoodi minimaalselt erinevaid toone kasutada. Praegused guaššid on kingiks saadud ja ega neid niisama muuga asendada ei saa, ilma et sellest asjatult tüli ei tõuseks. Meie 2,5-aastane topsides omavahel värve kokku ei segagi, niiet need püsivad ikka õiget värvi, lihtsalt kulu on suur. 😉

    Aga see ruumilise objekti maalimise mõte on endiselt väga äge, peaks ka kodus millegagi katsetama 🙂

  3. Alice says:

    Meil oli algul ka probleem sellega, et pintsli loputamine tihti ununes. Samas mina isiklikult ei pooldanud seda, et igas värvipotis oma pintsel oli (välja arvatud kui tegu mingi päedeva põhjusega), sest
    1) minu arvates võtab see oma osa loominguliselt töölt ära kui peab siis veel ka jälgima, et iga pintsel oma potti tagasi saaks pandud. Olen oma lapse pealt täheldanud sellistes situatsioonides, et kui ta maalis siis ta oli oma mõtetega millegi loomisel ja tihti ikkagi pani käes oleva pintsli just sinna potti millist värvi tal parasjagu vaja läks ilma pintslit vahetamata. Kui meelde tuletati siis muidugi vahetas, aga loomingulisesse protsessi tuli väikene auk sisse.
    2) Mulle meeldib lapse arengut jälgida ja märgata millal tuli see aeg kui ta ISE märkas ja teda ennast häirima hakkas, et pintslit mitte pestes läksid värvid ‘mustaks’ ja kaotasid oma õige ‘kuju’.

    Sa kirjutasid: ‘Seekord kuidagi sattusime eriti värvide segamise soonele, lõpuks oligi Tirtsu põhitähelepanu värvide miksimisel, mitte päkapikul’
    Minu arvates oli lapse tähelepanu nii värvide miksimisel kui ka päkapikul, lihtsalt lõpptulemus ei ühtinud sellega kuidas sina oleksid ühte värvitud päkapikku ettekujutanud 🙂

    Ma arvan, et musta värvi omamine aitab ka kaasa sellele, et laps kiiremini pintslit pesema hakkab, kuigi öeldes seda siis minu lapsel oli must väga pikka aega lemmik värvi ja hea meelega oleks kõik mustaks värvinud (ja mu laps ei olnud üldse depressiivse iseloomuga 🙂
    ja kes ütles, et selle pintsli pesema õppimisega üldse peaks kiirustama 🙂

    • Alice says:

      Ma unustasin lisada, et loomulikult on iga laps erinev. Mõni võiks värve hommikust õhtuni segada teisele jälle ei meeldi üldse kui värvid segamini-mustaks lähevad, mõni õpib pintsli pesemise kohe ära, mõni alles palju hiljem. Ma lihtsalt tõin paar mõtet mis minul oli oma last jägides 🙂

      • mutukamoos says:

        Jepp, nii põnev on jälgida last tegevuses 🙂
        Ma seda lauset ikka mõtlesingi nii, et Tirts unustas päkapiku värvimise ja tegeles ainult paletil värvide segamisega. Päkapiku peal ta neid ei seganud. Ja kuna meil oli juba varasem kogemus olemas 3D objekti värvimisest, siis mingit muud (“ilusamat”) tulemust ma seekord ei oodanudki => https://mutukamoos.com/2014/09/21/varvime-3d-objekti/
        Igatahes neist kahest projektist sain julgust hakata värvima ka meile kingitud riidest kotte ja kruuse. Abikaasa töö kaudu on lapsed nüüd järjestikustel aastatel sellised jõulupakid saanud, kus sees vastavad värvid ja värvitav ese 🙂

  4. Gea says:

    Mul hoopis selline küsimus, et kust sellist värvimata 3D-kujukest leida võib? Ma usun, et 3-aastasele läheks see tegevus väga peale.
    Seni olen lasknud tal munakarpe ja papp-torusid värvida 😀

      • mutukamoos says:

        See konkreetne oli jah Tigerist, aga oleme leidnud vineerist toorikuid ka Koduekstrast ja Bauhofist, just pühadeteemalisi. Aga need on siis rohkem 2D, vineerist väljalõiked, kuid ikka teistmoodi ja huvitav (lihavõtteteemaline jänes pühadekorviga ning jõuluteemalised päkapikud).

        • Gea says:

          Hmmm, ma nende kodulehelt ei leidnud seda, aga kas poes võib see siiski olemas olla? Muid kohti siis pole, kust seda osta? Peab siis hakkama Bauhofi ja Koduekstrat külastama 🙂

          • mutukamoos says:

            Neil kaubad vahetuvad ja ilmselt peab lihtsalt peale passima…. Ehk tasub ka Kaubamajast otsida, seal on meisterduskomplektide osakond päris suur. Mingi nukunõude serviis värvimiseks peaks seal küll olema.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga